3-13-2479/54 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-2479 Haldusasi OÜ Gabariit kaebus Maksuja Tolliameti 5. novembri 2013. a korralduse nr 13-7/337-9 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27. mai 2014. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Gabariit, esindaja v.adv Tiia Nurm Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Aiki Meister Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Gabariit apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine

27. mai 2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Gabariit apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

27. mai 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-2479 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 3. augustil 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-13-2479 2(11) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus (PMTK) asus 30.11.2012 maksuotsuses nr 12.2-3/6899-10 seisukohale, et OÜ-l Gabariit puudus 2010. aasta juuli ja augusti käibedeklaratsioonides alus deklareerida ja arvestada sisendkäibemaksu OÜ-lt PipeRec üle tulnud liisingulepingute alusel summas 1 062 528 krooni (67 907,92 eurot), sest tegemist oli ettevõtte üleminekuga, millest käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 järgi käivet ei teki.

OÜ Gabariit esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 30.11.2012 maksuotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-12-2709). Maksuja Tolliamet (MTA) tunnistas 22.02.2013 otsusega nr 6-4/848-3 PMTK 30.11.2012 maksuotsuse kehtetuks, sest Riigikohtu 15.03.2012 lahendis nr 3-3-1-89-11 avaldatud seisukohtadest tulenevalt on maksuotsus motiveerimispuudustega. Tallinna Halduskohus lõpetas 23.04.2013 määrusega haldusasja nr 3-12-2709 menetluse.

2. Maksuja Tolliamet kohustas 05.11.2013 korraldusega nr 13-7/337-9 maksukorralduse seaduse (MKS) § 35, § 37, § 128 lg 1, § 129 lg-te 1 ja 3 alusel OÜ-d Gabariit tasuma OÜ PipeRec (likvideeritud) maksuvõla kogusummas 155 707,75 eurot 30 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates.

OÜ PipeRec maksuvõlg on tekkinud maksudeklaratsioonides deklareeritud maksukohustuste osaliselt tasumata jätmisest. Harju Maakohus kuulutas 15.02.2011 määrusega nr 2-10-55179 välja OÜ PipeRec pankroti ja kinnitas 14.12.2012 määrusega pankrotimenetluse lõpparuande. Maksuhalduri nõue oli 187 452,57 eurot, millest jäi saamata 183 966,06 eurot. OÜ PipeRec kustutati äriregistrist 08.01.2013. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ PipeRec maksuvõla sundtäitmise võimatuse tingis äriühingu tegutseva, iseseisvat identiteeti omava majandusüksuse varjatud üleandmine OÜ-le Gabariit. Maksuhaldur on asjaolude analüüsimisel tuvastanud, et OÜ Gabariit majandustegevus on analoogne OÜ PipeRec majandustegevusega (vee-, gaasija kanalisatsioonisüsteemide ehitus) ning toimub samades ruumides (s.o kontor). OÜ PipeRec ja OÜ Gabariit juhatuse liikmed on ärialaselt ja isiklikult seotud. OÜ PipeRec juhatuse liikmed olid PE ja RK. OÜ Gabariit juhatuse liige oli 09.12.1997–17.02.2004 PE ning sellest ajast on OÜ Gabariit juhatuse liige olnud ÜK, kes on PE ema. ÜK on 06.08.2010 andnud PE-le ja RK-ile notariaalse volituse OÜ Gabariit esindamiseks äriühingu igapäevases majandustegevuses ja äriühingu nimel lepingute sõlmimiseks. See viitab soovile jätkata varasema tegevusega teises, võlakohustusteta äriühingus.

OÜ Gabariit on võtnud üle olulise osa OÜ PipeRec töötajatest. OÜ PipeRec deklareeris kuni 2010. a juunini 20 töötaja töötasuväljamakseid, 2010. a juulis deklareeriti 18 töötajat, kuid väljamakseid on tehtud vaid kolmele. OÜ-l Gabariit kuni 2010. a augustini palgatöötajad puudusid, 2010. a septembris on deklareeritud väljamakseid 12-le töötajale ja 2010. a oktoobris 14-le töötajale. Varasemast 20-st OÜ PipeRec töötajast on OÜ-sse Gabariit tööle suundunud 12 töötajat. Seega on OÜ Gabariit võtnud üle trasside ehituse jätkamiseks vajalikud töötajad, kelle tööülesanded jäid samaks, lihtsalt lepingud vormistati ümber teise äriühingu nimele. OÜ PipeRec maksustatava käibe vähenemine ja OÜ-l Gabariit analoogses mahus maksustatava käibe tekkimine viitab majandustegevuse liikumisele OÜ-sse Gabariit.

3-13-2479 3(11) OÜ PipeRec deklareeris käivet kuni 2010. a augustini (sh juulis ja augustis vaid varade müüki) ning OÜ Gabariit deklareeris varem üksnes sõiduki renditulusid, kuid alates 2010. a juulist ka tulu trasside ehitusest ja käive suurenes hüppeliselt septembris. OÜ Gabariit on omandanud OÜ PipeRec kasutuses olnud vara, mis oli vajalik OÜ PipeRec majandustegevusega sarnase majandustegevuse jätkamiseks (kaevetehnika, autod, haagised). Varade omandamisel võttis OÜ Gabariit üle OÜ PipeRec võlgnevused, mida ei saa pidada tavapäraseks, kui tehinguid teeksid iseseisvad, mitteseotud ettevõtted. Kuna nii OÜ PipeRec kui ka OÜ Gabariit tegevusala ei ole Eestis ainulaadne ning nii trasside ehitustööde tellijaid ja teostajaid kui ka vajalike materjalide hankijaid on hulgaliselt, ei olnudki OÜ-l Gabariit vajadust võtta üle OÜ PipeRec pooleliolevaid objekte, mille tellijate puhul oli teada, et tasumisele kuuluvad summad jäävad suure tõenäosusega laekumata. Antud tegevusspetsiifikale ei ole omane püsiklientide olemasolu. Töötajad, vara ja tegevuskoht moodustavad iseseisva majandusüksuse, mis oli suuteline jätkama ja jätkas ilma seisakuta OÜ PipeRec ettevõttega sarnast majandustegevust. OÜ Gabariit asus OÜ PipeRec ettevõtet üle võtma 2010. a augustis ning ettevõtte üleminek toimus 30.09.2010. Sellest tulenevalt läks omandajale üle ka OÜ PipeRec maksuvõla tasumise kohustus seisuga 30.09.2010.

3. OÜ Gabariit esitas 23.12.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.11.2013 korralduse tühistamiseks. Korraldusest nähtuvalt võttis OÜ Gabariit maksuhalduri hinnangul üle OÜ PipeRec tegutseva majandusüksuse koos sinna kuuluvate asjade, õiguste ja kohustustega, mis võimaldas jätkata ettevõtte senist tegevust – vee-, gaasi-, ja kanalisatsioonitrasside ehitus. Korralduses ei ole tuvastatud, milline varakogum moodustas 2010. a augusti seisuga OÜ PipeRec ettevõtte ja selle varakogumi ülekandumist OÜ-le Gabariit. Varakogumi tuvastamisel on keskse tähendusega, millised olid ettevõtte poolt sõlmitud vee-, gaasija kanalisatsioonitorustike ehitusega seotud töövõtulepingud ning nendest lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste omandajale üleandmine (s.o senise turupositsiooni saavutamine).

Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et OÜ-l PipeRec oleks 2010. a augustis olnud mõne vee-, gaasivõi kanalisatsioonitorustiku lepingu täitmine pooleli või oleks sellel perioodil sõlmitud uusi lepinguid. OÜ Gabariit ei jätkanud mitte ühegi OÜ PipeRec majandustegevuses sõlmitud lepingu täitmist, mistõttu ei saanud ka OÜ PipeRec majandustegevus katkematult jätkuda OÜ-s Gabariit. Kaebaja pidi alustama iseseisvat majandustegevust ja sõlmima uued lepingud ning tema käive ei ole tekkinud OÜ PipeRec varasemate lepingute ülevõtmisest. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ka OÜ PipeRec kliendibaasi ülevõtmist OÜ Gabariit poolt.

OÜ PipeRec ja OÜ Gabariit kliendid ja hankijad on täiesti erinevad. Muu hulgas ei ole kaebaja kasutanud riigihangetel oma senise kogemuse tõendamiseks OÜ PipeRec poolt tehtud töid. Ettevõtte ülemineku korral puudunuks kaebajal samuti vajadus taotleda tegevusalal tegutsemiseks uut litsentsi. OÜ PipeRec majandustegevuse lõppemine ei olnud seotud OÜ Gabariit tegevuse alustamisega, vaid äriühingu maksejõuetuks muutumisega. Äriühingute juhatuse liikmed ei kattu ning isikute võimaliku seotuse pinnalt ei saa veel järeldada ettevõtte üleminekut.

OÜ PipeRec töötajad on kinnitanud, et leidsid töö kaebaja juures alles pärast seda, kui olid asunud uut tööd otsima. Ruumide rentimiseks sõlmis OÜ Gabariit uue lepingu, mitte ei võtnud üle varasemat OÜ PipeRec rendilepingut. Maksuhaldur ei ole sisuliselt analüüsinud OÜ PipeRec ja liisinguandjate ning OÜ Gabariit ja liisinguandjate vahel sõlmitud lepingute lahknevusi. Kaebaja ei ole ühelgi juhul võtnud üle OÜ PipeRec ja liisinguandjate vahel sõlmitud liisingulepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kaebaja ei ole ostnud vara OÜ-lt PipeRec, vaid on uutel tingimustel sõlminud AS-ga DnB Nord Liising, AS-ga Swedbank Liising ja Danske Bank A/S Eesti filiaaliga liisingulepingud vara osas, mis olid varasemalt OÜ PipeRec ja liisinguandjate vahel sõlmitud liisingulepingute objektiks.

OÜ PipeRec poolt tasumisele kuulunud käibemaksusumma ei ole õige. Isegi juhul, kui oleks toimunud ettevõtte üleminek, ei vastuta kaebaja OÜ PipeRec maksukohustuse eest suuremas ulatuses kui 122 262,76 eurot.

3-13-2479 4(11)

4. Tallinna Halduskohus jättis 27.05.2014 otsusega OÜ Gabariit kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maksuhalduri korraldus maksuvõla tasumiseks on piisavalt põhjendatud ning kaebaja argumendid ei anna selle tühistamiseks alust. Vaidluse all on OÜ PipeRec ettevõtte üleminek OÜ-le Gabariit. Vastustaja on õigesti järeldanud ettevõtte varjatud üleminekut, kuivõrd ettevõtte tüüp on mõlemal juhul sama (vee-, gaasija kanalisatsioonisüsteemide ehitamise teenust pakkuv ettevõte, kus majandusüksuse moodustavad tootmisvahendid, vajalikku kompetentsi omavad töötajad ja tegutsemiskoht). Ettevõtte üleminekul jäid töötajate tööülesanded ja alluvussuhted samaks, mis tähendab ka vajaliku organisatsiooni ja kompetentsi üleminekut. MT, PP ja MM seletustest nähtub, et nende tööülesanded jäid augustis-septembris 2013 OÜ-s Gabariit tööleasumisel samaks, samuti ei muutunud ülemused ega palk. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et OÜ Gabariit on üle võtnud veeja kanalisatsioonitrasside ehituse jätkamiseks vajalikud töötajad, kelle tööülesanded jäid samaks, töölepingud lihtsalt vormistati ümber teise äriühingu nimele, mis on ettevõtte ülemineku puhul tavapärane (20-st töötajast läks üle 12). Liisingulepingute alusel on kaebaja omandanud OÜ PipeRec tootmisvahendid (puurimismasin, kallurauto, haagis, miniekskavaator, 2 ekskavaatorit, laadur-ekskavaator, 2 kaubikut, 2 sõiduautot ja kallur). OÜ Gabariit ei ole omandanud OÜ PipeRec kinnisasju, sest OÜ-l PipeRec kinnisvara puudus. Ettevõtte varjatud ülemineku tuvastamiseks ei ole oluline, kas isiku poolt sõlmitud uued liisingulepingud on eelnevate lepingutega samade tingimustega, kuna liisingulepingute tingimused sõltuvad konkreetsest majandussituatsioonist ning ei saa eeldada, et teatud aja möödudes peaksid lepingutingimused jääma samaks. OÜ PipeRec maksustatava käibe vähenemine (alates septembrist 2010 maksustatava käibe puudumine) ning OÜ-l Gabariit analoogses mahus maksustatava käibe tekkimine viitab majandustegevuse liikumisele OÜ-sse Gabariit.

Maksumenetluses on õigesti tuvastatud, et OÜ Gabariit omandas OÜ PipeRec kasutuses olnud vara, mis oli vajalik OÜ PipeRec majandustegevusega sarnase majandustegevuse jätkamiseks. Varade omandamisel võttis OÜ Gabariit üle ka OÜ PipeRec võlgnevused, mis ei ole iseseisvate tehingupartnerite korral tavapärane. Võlgnevuste ülevõtmine kinnitab samuti ettevõtte üleminekut. Maksuhaldur on kõiki ettevõtte ülemineku kriteeriume analüüsides jõudnud õigele järeldusele, et OÜ Gabariit on omandanud valdava osa OÜ PipeRec töötajatest, samuti tegevuse jätkamiseks vajalikus mahus vara, sarnane on ka äriühingute tegevus ning ülemineku hetkel toimus ettevõtete tegevus samades ruumides. Veeja kanalisatsioonitrasside ehituse tegevusspetsiifikale ei ole püsiklientide olemasolu omane. Kaebaja väited ja esitatud tõendid ei lükka maksuhalduri järeldusi ümber. Maksuhaldur on pooltevaheliste majandustehingute sisu piisavalt põhjendanud ning õigesti määratlenud ettevõttega olemuslikult seotuks maksuvõla, mis on tekkinud OÜ PipeRec maksukohustuste täitmata jätmise tulemusena. Kõik võlaõigusseaduse §-s 180 sätestatud ettevõtte ülemineku kriteeriumid olid antud juhul täidetud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. OÜ Gabariit palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Halduskohus on otsuse tegemisel jämedalt rikkunud seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (HKMS § 157 lgd 1 ja 2), nõustudes valdavalt kontrollimatult maksuhalduri põhjendustega. Kohus ei ole poolte esitatud väiteid ega tõendeid käsitlenud isegi kõige elementaarsemal tasandil. Sellest tulenevalt kuulub halduskohtu otsus menetlusnormide olulise rikkumise tõttu igal juhul tühistamisele.

3-13-2479 5(11)

Kohtu järeldus OÜ PipeRec ettevõtte üleminekust OÜ-le Gabariit on ebaõige ja ei põhine asjas esitatud tõenditel. Ettevõtte koosseisu juures on oluline silmas pidada ettevõtte ülemineku eesmärki – üleantava vara ja suhete koosseis peab tagama tegutseva üksuse ülemineku, mis omakorda peab tagama ettevõtte tegevuse jätkumise. MTA 05.11.2013 korralduses loetletud üksikfaktorid omavad olukorrast ja ettevõtte laadist sõltuvalt aga väga erinevat kaalu. Kõige olulisem kriteerium alustava ja tegutseva ettevõtte vahel on turupositsioon. Kohus on ebaõigesti tuvastanud OÜ PipeRec iseseisva majandusüksuse moodustanud varakogumi (tootmisvahendid, töötajad ja tegevuskoht). Samas puudub põhjendus, kuidas oli sellise varakogumi alusel võimalik faktiliselt jätkata OÜ PipeRec tegevust. Kohus on keskendunud ebaolulisele (tootmisvahendid, töötajad, tegutsemiskoht) ja jätnud tähelepanuta olulise (turupositsioon). OÜ Gabariit ei võtnud üle OÜ PipeRec kliente ega majandustegevuses sõlmitud lepinguid, samuti ei omandanud apellant OÜ PipeRec õiguslikku positsiooni osaleda riigihangetel. Nende asjaolude üle vaidlust ei ole. See aga tähendab, et OÜ Gabariit pidi sisenema turule uue ettevõtjana ega saanud jätkata OÜ PipeRec senise identiteedi ja samalt turupositsioonilt. OÜ Gabariit käive ei ole tekkinud OÜ PipeRec sõlmitud lepingute ja kliendibaasi ülevõtmise tõttu. Vaidlustatud haldusaktis ja kohtuotsuses ei ole OÜ Gabariit käibe tekkimist üldse analüüsitud. Kohtule esitatud ülevaate kohaselt andsid OÜ Gabariit käibest 2010–2013 kokku 63,15% viis ettevõtet, kes ei ole olnud OÜ PipeRec klientideks. Seega ei ole apellandi käive tekkinud OÜ PipeRec käibe vähenemise arvel. Väär on põhjendus, et OÜ PipeRec ja OÜ Gabariit tegevusspetsiifikale ei ole püsiklientide olemasolu üldse omane. See võis olla küll osaliselt õige OÜ PipeRec puhul, kes tegi valdavalt tööd peatöövõtjana väikeettevõtetele, kuid kindlasti ei kehti see OÜ Gabariit puhul, kes teeb tööd alltöövõtjana suurettevõtetele. Tõenditest tulenevalt alustas OÜ Gabariit majandustegevust sõltumata OÜ PipeRec majandustegevuse lõppemisest.

OÜ PipeRec kui ettevõtte varakogumiga oli olemuslikult seotud võimalus osaleda pakkujana riigihangetel, sest äriühing osales aktiivselt hankemenetlustes. Tegemist on ehitussektoris äärmiselt olulise õigusliku võimalusega, mis eeldab ettevõtjalt vajalikku käivet ja varasemat kogemust, mis alustaval ettevõttel puuduvad. Kui tegemist olnuks ettevõtte üleminekuga, pidanuks OÜ PipeRec andma OÜ-le Gabariit üle ka nimetatud õiguse ning apellant saanuks koheselt asuda osalema riigihangetel, viidates OÜ PipeRec näitajatele. OÜ Gabariit ei ole OÜ PipeRec referentse aga riigihangetel kasutanud ning temal tekkis hankemenetlustes osalemise võimalus alles 2012. a märtsis, väidetav ettevõtte üleminek toimus aga augustis-septembris 2010. Asjakohatu on ka MTA viide, et apellant soovis ettevõtte üleminekut varjata, sest ettevõtte üleminekuga ei ole üldse tegemist, kui ettevõtte ülemineku n-ö varjamiseks ei anna üks ettevõtja teisele ettevõtjale mitte mingis osas üle oma turueeliseid (kliente, lepinguid jms). Üleminev varakogum peab tagama ettevõtte toimimise koheselt. Lisaks poleks apellandil ettevõtte ülevõtmise korral olnud tarvis 15.07.2010 taotleda iseseisvalt litsentsi ehitustööde tegemiseks. Ainetu on väide, et nii OÜ PipeRec kui ka OÜ Gabariit ettevõtte tüüp on sama.

Kohus nõustus otsuses MTA väitega, et apellant omandas liisingulepingute alusel OÜ PipeRec tootmisvahendid, kuid ei pööranud tähelepanu, et MTA korralduses ei ole sellisele käsitlusele tuginetud, vaid maksuhaldur väitis apellandi poolt OÜ PipeRec ja erinevate liisinguandjate vahel sõlmitud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmist. Seega on vastustaja oma õiguslikku positsiooni muutnud ja mida kohtumenetluse käigus enam teha ei ole lubatud. Halduskohus on jätnud tehingute kõik aspektid õigusvastaselt hindamata, leides põhjendamatult, et lepingute tingimused ja lepingute sõlmimise asjaolud ei ole olulised. Lepingute ülevõtmise (s.o lepingupoole asendamise) korral peab leping jääma kehtima endisel kujul. Pelgalt faktist, et OÜ Gabariit sõlmis liisingulepingud vara osas, mis olid varasemalt OÜ PipeRec ja liisinguandjate vahel sõlmitud lepingute objektiks, ei järeldu liisingulepingute

3-13-2479 6(11) ülevõtmist apellandi poolt. Maksuhaldur ei ole OÜ PipeRec ja liisinguandjate vahel sõlmitud lepinguid üldse analüüsinud ning ainuüksi OÜ Gabariit ja liisinguandjate vahel sõlmitud lepingutest ei saanud teha järeldust, et lepingud on apellandile üle läinud. Seega on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet. OÜ Gabariit sõlmis erinevate liisinguettevõtetega uued liisingulepingud OÜ PipeRec varasematest lepingutest erinevatel tingimustel. Korraldusest jääb arusaamatuks, miks oleks OÜ PipeRec pidanud võõrandama vara turuhinnast erineva hinnaga. Hinnavahe tasumine OÜ-le PipeRec ei viita lepingute ülevõtmisele. Asjaolu, et apellant sõlmis lepingud vara osas, mis olid varasemalt OÜ-ga PipeRec sõlmitud lepingute objektiks, ei oma mingit tähendust. Maksuega kohtumenetluses ei ole tuvastatud, et tehingutele oleks maksude tasumise vältimiseks antud moonutatud õiguslik vorm. OÜ-l PipeRec tekkinud makseraskused olid piisav ajend tehingu tegemiseks ega tähenda võõrandaja tahtlust ettevõtte üleandmiseks. Apellant ei ole soetanud mingit unikaalset vara, milleta poleks OÜ PipeRec majandustegevuse jätkamine olnud võimalik.

Apellandi tegevuse iseloomust (ehitusettevõtja) lähtudes ei oma tema tegevuskoha (kontori) asukoht määravat tähtsust (erinevalt nt kauplusest või restoranist). Seega ei ole tegevuskoht antud juhul ettevõtte ülemineku oluline faktor. OÜ-l PipeRec ei olnud sellise kompetentsiga töötajaid, kelle oskused olnuks unikaalsed. Apellandi tegevusala ei eelda töötajatelt ülikõrget kvalifikatsiooni ja spetsiifilisi oskusi, vaid sama kvalifikatsiooniga tööjõudu oli võimalik tööjõuturult vabalt leida ja apellant on töötajaid sellisel viisil ka leidnud. Kohus ei ole tuvastanud, et ilma OÜ-st PipeRec vabanenud 12 töötajaga töölepingute sõlmimiseta poleks OÜ Gabariit olnud suuteline tegevust alustama. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et OÜ Gabariit oleks teinud OÜ PipeRec endistele töötajatele ettepaneku asuda tööle apellandi juures, vaid töötajad küsisid ise apellandilt tööd. OÜ-s Gabariit asus lisaks tööle üksnes 12 töötajat OÜ PipeRec 20-st töötajast. Analüüs töötajate tööülesannete jätkumisest on asjakohatu, sest tegemist oli valdavalt lihttöölistega.

Apellant tugines täiendavalt asjaolule, et OÜ PipeRec ja OÜ Gabariit ning liisinguandjate vahel tehtud tehingud on maksustatud ebaõigesti, kuid kohus ei ole selles osas seisukohta võtnud. Olukorras, kus MTA tuvastas, et OÜ PipeRec ettevõte on läinud üle OÜ-le Gabariit, ei ole tehingud, mille tulemusel OÜ Gabariit omandas väidetavalt OÜ PipeRec vara, käibemaksuga maksustatavad, vaid tegemist on maksuvaba käibega KMS § 4 lg 2 p 1 tähenduses. Lisaks, kuivõrd käibemaksusumma määramisel ei arvestatud asjaoluga, et liisinguandjatega teostatud tehingute puhul oli OÜ PipeRec käibemaksu tasumise kohustus 0 eurot, siis on nimetatud osas käibemaksu tasumise kohustus määratud ebaõigesti. Isegi juhul, kui ettevõtte üleminek toimus, ei vastuta apellant OÜ PipeRec maksukohustuse eest suuremas ulatuses kui 122 262,76 eurot.

6. Maksuja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb halduskohtule varasemalt esitatud seisukohtade juurde ega korda neid. Halduskohtul oli HKMS § 157 lg-st 4 ja § 165 lg-st 2 tulenevalt õigus piirduda vastustaja seisukohtadega nõustumisega ning väited kohtuotsuse ebapiisavast põhjendamisest ei ole õiged.

OÜ PipeRec ettevõte on läinud üle OÜ-le Gabariit, millega nõustus ka halduskohus. OÜ Gabariit tegevusvaldkond (vee-, gaasija kanalisatsioonitrasside ehitus) ei eelda püsiva kliendibaasi omamist, sest tegemist ei ole püsiteenuste osutamisega, vaid ühekordse tegevusega objektil. Kliendibaasi olemasolu ei oma tähtsust ka juhul, kui ettevõte osaleb riigihangetel. Kuna OÜ PipeRec osales riigihangetel peatöövõtjana, ei saanud tal olla püsivaid kliendisuhteid. OÜ Gabariit ei omanud (OÜ PipeRec ettevõtte ülevõtmist varjates) esialgu võimalust osaleda riigihangetel, mistõttu osutati allhankijana teenust suurematele

3-13-2479 7(11) peatöövõtjatele. Seega määras OÜ Gabariit kliendibaasi kujunemise asjaolu, et ta ei saanud osaleda riigihangetel, mitte see, et ta ei omandanud varjatult OÜ PipeRec ettevõtet. OÜ PipeRec ettevõtte üleminek OÜ-le Gabariit võimaldas ettevõtte toimimise katkestuseta jätkumist (võttes üle vajalikud tootmisvahendid, töötajad ning teadmised ja kogemused), kuigi mitte peatöövõtjana, vaid esialgu alltöövõtjana. OÜ PipeRec tegevusest tulenevalt (ettevõttel oli ülemineku perioodil vaid üks objekt Antslas, millel tegutseti AS Võru Vesi alltöövõtjana ning objektilt lahkuti töid lõpetamata) ei saa ettevõtte ülemineku tuvastamisel pidada oluliseks kriteeriumiks seniste lepingute ja klientide ülevõtmist. Kliendija hankijasuhete jätkuvus ei kinnita ega lükka käesoleval juhul ümber ettevõtte varjatud üleminekut. Vaidlustatud korralduses on toodud välja asjaolud, millest nähtub otseselt, kuidas samaaegselt OÜ PipeRec käibe vähenemisega suurenes OÜ Gabariit käive vee-, gaasija kanalisatsioonisüsteemide ehitamisel.

Vaidlusaluses korralduses sisalduv väide liisingulepingute „üle võtmisest“ ei olnud kajastatud mitte maksuhalduri positsioonina, vaid tulenes OÜ PipeRec ja OÜ Gabariit vahelistest müügilepingutest (p-d 1.1). Nimetatud müügilepingutest nähtub OÜ PipeRec ja OÜ Gabariit tahe liisingulepingute objektide ülevõtmisel. Millistel tingimustel liisinguandjatega lepingud sõlmiti, ei oma sellises olukorras iseseisvat tähendust. Maksuhaldur ei ole ka ületähtsustanud OÜ PipeRec ja OÜ Gabariit kontoriruumide kattumist, kuid peab äärmiselt oluliseks OÜ PipeRec ja OÜ Gabariit töötajate kattumist. Vee-, gaasija kanalisatsioonitrasside ehitus on valdkond, mis nõuab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi ning silmas ei ole peetud üksnes lihttöölisi, vaid ka ettevõtte juhtkonda ja töö korraldajaid, samuti mehhanismidel töötavaid isikuid.

OÜ PipeRec tasumisele kuuluv käibemaksusumma on määratud õigesti. Tegemist on OÜ PipeRec 2010. a juulis ja augustis deklareeritud käibega, mitte maksuhalduri poolt määratud maksusummaga. Olukorras, kus ettevõtte ülemineku raames toimuvad tehingud kolmandate isikute osavõtul, toimub nende tehingute osas käive käibemaksuseaduse tähenduses ning tavapärane käibemaksuga maksustamine (vt Riigikohtu 15.03.2012 otsus nr 3-3-1-89-11, p 10). OÜ PipeRec 2010. a juuli ja augusti arvetelt on OÜ Gabariit ise arvestanud ka sisendkäibemaksu. Seega ei nõuta apellandilt vaidlustatud korraldusega ebaõiget käibemaksusummat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Seoses apellandi etteheidetega halduskohtu poolt menetlusnormide rikkumisele märgib ringkonnakohus, et kohtuotsuse põhjendamise ja olemasolevate tõendite hindamise kohustuse väidetavad rikkumised on apellatsioonimenetluses kõrvaldatavad ning halduskohtu võimalikud menetlusvead ei saa lisaks olla vaidlustatud korralduse tühistamise iseseisvaks aluseks. Eelnevast tulenevalt hindab ringkonnakohus järgnevalt esmajoones apellandi sisulisi seisukohti vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse osas.

8. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Võlaõigusseaduse § 180 lg-st 2 tulenevalt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte ülemineku tuvastamiseks on oluline selgitada välja, milline varakogum moodustas väidetavalt üle antud ettevõtte. Ettevõtte üleminekuks on vaja, et vara läheks üle kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (nt Riigikohtu 04.01.2012 otsus nr 3-2-1-129-11, p 11). Kolmanda isiku osavõtt mõnest tehingust, mille

3-13-2479 8(11) tulemusena ettevõte üle läheb, ei välista ettevõtte üleminekuga MKS § 37 kohaselt kaasnevaid õiguslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 15.03.2012 otsus nr 3-3-1-89-11, p-d 10-13).

9. Ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel on kriteeriumiteks muu hulgas: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendija hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, 10) juhtorganite liikmete kattuvus. Nimetatud kriteeriumitel on erinevate ettevõtete puhul erinev kaal ning nende kriteeriumite rakendamisel tuleb arvestada konkreetsest asjast tulenevaid eripärasid. Ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus (nt Riigikohtu 17.06.2013 otsus nr 3-3-1-1-13, p 12).

10. MTA kohustas 05.11.2013 korraldusega (I kd, tl 30-45; II kd, tl 177-192) MKS § 35, § 37, § 128 lg 1 ning § 129 lg-te 1 ja 3 alusel OÜ-d Gabariit tasuma OÜ PipeRec maksuvõla 30.09.2010 seisuga, seoses 2010. a septembris toimunud OÜ PipeRec ettevõtte üleminekuga OÜ-le Gabariit.

11. Apellandi põhiväiteks on see, et OÜ-l Gabariit puudus pärast väidetavalt OÜ PipeRec ettevõtte moodustanud varakogumi (tootmisvahendid, töötajad, tegevuskoht) ülevõtmist viimasega võrreldav turupositsioon (ja seega identiteet), sest OÜ-l Gabariit puudus erinevalt OÜ-st PipeRec võimalus osaleda riigihangetel ning üle pole võetud kliente ega lepinguid, samuti on kogu äriloogika varasemast erinev (s.o peatöövõtjana väikeettevõtetele tööde teostamise asemel teostatakse töid alltöövõtjana suurettevõtetele). Apellant on seisukohal, et ettevõtte üleminekuga saab tegemist olla vaid juhul, kui üle läinud varakogum võimaldab senisega identse tegevuse kohest ja täielikku jätkamist.

Ringkonnakohus leiab, et ettevõtte ülemineku toimumist iseloomustab tõepoolest eelkõige ettevõtte identiteedi säilimine, kuid apellant on ettevõtte identiteedi käesoleval juhul ekslikult samastanud üksnes ettevõtte turupositsiooni ja kliendisuhetega. Viimatinimetatute näol on tegemist küll oluliste asjaoludega, mida tuleb ettevõtte ülemineku tuvastamisel hinnata, kuid puudub siiski alus järeldada, et turupositsiooni säilitamata ja kliendibaasi üle võtmata ei saa ettevõtte üleminekut olla ühelgi juhul toimunud. Maksuhaldur on põhjendatult märkinud, et ettevõtte varjatud ülevõtmise korral võidakse mõningatel juhtudel teadlikult vältida tegevuse jätkamist varasemaga identsel kujul, et vältida ettevõtte üleminekuga MKS § 37 kohaselt kaasnevaid õiguslikke tagajärgi (st maksuseadusest tulenevate rahaliste nõuete ja kohustuste omandajale ülekandumist). Seda arvestades ei saa ühelegi kriteeriumile üksikult omistada ettevõtte ülemineku tuvastamisel määravat tähendust, vaid neid tuleb hinnata kogumis.

12. Menetlusosaliste vahel puudub iseenesest vaidlus selles, et OÜ PipeRec osales varasemalt riigihangetel (tehes nt 2008. ja 2009. aastal töid AS-le Tallinna Vesi – I kd, tl 60- 72; I kd, tl 75-76p) ja osutas trasside ehitusteenust üldjuhul peatöövõtjana, kuid OÜ Gabariit ei ole enne piisava kogemuse omandamist riigihangetel osalenud (ega OÜ PipeRec näitajatele tuginenud) ja teeb peamiselt alltöövõttu. Apellant ei ole sisuliselt vaidlustanud maksuhalduri hinnangut, et OÜ PipeRec tegevuse iseloomu arvestades ei saanudki tal olla püsivat kliendibaasi ja pikaajalisi lepinguid, mida üle võtta (nt Antsla linnas jäi torustike ehitamine 2010. a suvel pooleli seoses peatöövõtja makseraskustega – II kd, tl 140-142p). Ehkki alltöövõtjana tegutsedes on püsiv kliendibaas kahtlemata oluline, ei välista see ettevõtte

3-13-2479 9(11) üleminekut. Vee-, gaasi-, ja kanalisatsioonitrasside ehitus on spetsiifiline valdkond, milles Eesti turu väiksust arvestades tegutseb piiratud arv ettevõtjaid, mistõttu omavad ettevõtte identiteedi säilimise seisukohalt suuresti tähtsust just äriühingute juhtide ja võtmespetsialistide isikud. Vastaval alal pikka aega tegutsenud isikute puhul ei pruugi ka senise majandustegevuse mõningase ümberpositsioneerimise korral (nt peatöövõtjast alltöövõtjaks) olla keeruline omandada küllalt kiiresti tegevuse jätkamiseks minimaalselt vajalik kliendibaas. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et OÜ Gabariit käive saavutas juba alates 2010. a septembrist OÜ PipeRec 2010. a esimese poole käibega võrreldava või kohati seda isegi ületava taseme ning samal ajal OÜ PipeRec majandustegevus lakkas (vt MTA 05.11.2013 korralduses toodud tabel 4, juulis ja augustis 2010 toimus peamiselt vaid põhivara müük – I kd, tl 33; II kd, tl 180). Seejuures kinnitab just OÜ PipeRec ja OÜ Gabariit tehingupartnerite lahknevus (I kd, tl 56p-59; II kd, tl 200-205p) järeldust, et praktilist tähtsust omas eelkõige võtmeisikute jätkamine OÜ-s Gabariit.

13. OÜ PipeRec tegeles trasside ehitusega alates selle asutamisest (18.02.2000) ning äriühingu üheks osanikuks ja juhatuse liikmeks on algusest peale olnud RK. PE sai OÜ PipeRec osanikuks ja juhatuse liikmeks 2009. a novembris ning 2010. aastal olid OÜ PipeRec juhatuse liikmed ja osanikud PE ja RK. OÜ Gabariit juhatuse ainsaks liikmeks ja ainuosanikuks on alates 2004. aastast olnud PE ema ÜK (PE oli OÜ Gabariit juhatuse liige 09.12.1997–17.02.2004 ja ainuosanik 01.01.2001–07.05.2004). Kuigi PE ja RK ei ole 2010. aastal ega hiljem olnud OÜ Gabariit seaduslikeks esindajateks, on just nemad tegelenud äriühingu igapäevase juhtimisega ÜK poolt 06.08.2010 antud notariaalse volituse (II kd, tl 25 ja pöördel) alusel, millega anti neile õigus OÜ Gabariit esindamiseks igapäevases majandustegevuses. Neid asjaolusid arvestades on maksuhaldur põhjendatult hinnanud OÜ PipeRec ja OÜ Gabariit juhtimisega tegelevate isikute ringi sisuliselt kattuvaks. Seejuures töötas OÜ Gabariit vastutav spetsialist MG (I kd, tl 77 ja pöördel) samuti varasemalt OÜ-s PipeRec ehitusdirektorina. Apellant on küll esitanud andmed (I kd, tl 78), et perioodil 10.03.2003–01.11.2011 oli OÜ PipeRec ehitusvaldkonna vastutavaks spetsialistiks majandustegevuse registris märgitud JT, mitte MG, kuid sellest ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi, sest vaidlusalusest korraldusest nähtuvalt JT vähemasti 2010. a juuni seisuga OÜ-s PipeRec (enam) ei töötanud. Apellandi esitatud OÜ PipeRec töötajate nimekirjadest jaanuar – juuli 2010 kohta (I kd, tl 86p-87) ei nähtu, et JT oleks 2010. aastal üldse OÜ-s PipeRec töötanud. Seega on OÜ PipeRec võtmeisikud jätkanud varasemaga sarnast tegevust OÜ-s Gabariit.

14. Apellandi etteheite osas, et maksuhaldur on alusetult rääkinud liisingulepingute ülevõtmisest, tuleb märkida, et vaidlusaluse korralduse p 3.5 mõnevõrra ebaõnnestunud sõnastusele vaatamata nähtub sellest kokkuvõttes siiski piisavalt selgelt, et tegelikkuses lepingute otsest ülevõtmist ei toimunud. Vastustaja on juhtinud õigesti tähelepanu, et osaliselt eksitava sõnastuse võis põhjustada just apellandi enda osalusel sõlmitud lepingutes märgitu. Nimelt oli OÜ PipeRec ja OÜ Gabariit vahel 09.08.2010 sõlmitud müügilepingute p-s 1.1 (II kd, tl 26 ja pöördel; II kd, tl 29 ja pöördel) märgitud lepingute objektiks „õigus võtta üle liisingulepingud“ ning DnB Nord Liising AS ja OÜ Gabariit 19.08.2010 võla tasumise kokkuleppe nr 154930 (II kd, tl 101-103p) p-s 1.1 oli samuti märgitud, et OÜ Gabariit võtab üle OÜ PipeRec tasumata arved. MTA 05.11.2013 korralduses kajastatud tehingute asjaolude pinnalt on üheselt arusaadav, et varem OÜ PipeRec poolt liisitud vara edasiseks kasutamiseks sõlmis OÜ Gabariit liisinguandjatega uued lepingud, mitte ei toimunud lepingupoole asendamist. Määravat tähtsust ei oma, millistel tingimustel uued liisingulepingud sõlmiti, sest see ei mõjuta kuidagi asjaolu, et OÜ PipeRec majandustegevuse jätkamiseks vajalik vara jõudis sõlmitud lepingute tulemusena OÜ Gabariit kasutusse. Oluline on esmajoones see, et

3-13-2479 10(11) kõigi lepingute (I kd, tl 87p-120; II kd, tl 11-23p; II kd, tl 34-103p) sõlmimine toimus koordineeritult ja ilmse eesmärgiga tagada, et vara jõuab lõppastmes OÜ-sse Gabariit.

15. Tegevuskoha (kontori) asukoht ei oma ehitusettevõtja puhul tõepoolest määravat tähtsust, kuid vaidlusaluses korralduses muude tuvastatud asjaolude kõrval ka samades ruumides edasi tegutsemisele viitamist (vt 01.05.2010 ja 01.08.2010 lepingud Kaera tn 6 asuvate kontoriruumide kasutamiseks – II kd, tl 24 ja pöördel) ei saa sellele vaatamata pidada põhjendamatuks. Nimetatud asjaolu ei ole eraldi võetuna küll kuigi kaalukas, kuid võib kogumis teiste faktoritega siiski toetada maksuhalduri järeldusi ettevõtte ülemineku toimumisest.

16. Vaidlust ei ole olnud faktilise asjaolu üle, et OÜ-s PipeRec juunis 2010 töötanud 20-st isikust 12 töötas septembris 2010 OÜ-s Gabariit (vt vaidlusaluses korralduses sisalduv tabel 3

– I kd, tl 32-32p; II kd, tl 179-179p). Äriregistrist kättesaadava OÜ Gabariit 2010. a majandusaasta aruande lisast 13 „Tööjõukulud“ nähtuvalt hakati tööjõudu kasutama alates 2010. a septembrikuust ning aasta viimaste kuude keskmine töötajate arv oli 15. Seega oli 80% OÜ Gabariit töötajatest varasemalt töötanud OÜ-s PipeRec. Isegi juhul, kui töötajatelt ei eeldata kõrge kvalifikatsiooni või spetsiifiliste oskuste olemasolu, ei saa suure osa töötajate kattumist pidada juhuslikuks. Kuna OÜ Gabariit tegevuskohaks on Tallinna linn, siis ei ole eluliselt usutav, et kui apellant oleks vajaminevaid töötajaid otsinud vabalt tööjõuturult (mille kohta ei ole esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit), oleks ta ikkagi leidnud vaid nimetatud 12 endist OÜ PipeRec töötajat. Maksuhaldur on asjakohaselt viidanud, et RK 01.11.2010 seletuse (II kd, tl 112 pöördel) kohaselt tegi tema osadele OÜ PipeRec endistele töötajatele ettepaneku asuda tööle OÜ-s Gabariit. Ka töötajate seletustest nähtuvalt leiti uus töökoht OÜ- s Gabariit eelkõige endiste töökaaslaste või tuttavate kaudu (vt MTa 12.03.2013 seletus – II kd, tl 149 ja pöördel; PP 12.03.2013 seletus – II kd, tl 150-151; MM 13.03.2013 seletus – II kd, tl 152-153; MG 13.03.2013 seletus – II kd, tl 154-155). Määravat tähendust ei saa omistada sellele, et OÜ PipeRec juhtkond ei ole formaalselt teinud töötajatele ettepanekut asuda tööle OÜ-s Gabariit. See ei olnuks praegusel juhul ka koheselt võimalik, sest OÜ-s PipeRec tegevuse lõppemise (juuni 2010) ja OÜ-s Gabariit trasside ehitamise valdkonnas tegevuse alguse (august 2010) vahele jäi väike ajavahemik, mil kumbki äriühing tööjõudu ei omanud.

17. Ekslik on seisukoht, et olukorras, kus maksuhaldur on lugenud OÜ PipeRec ettevõtte OÜ-le Gabariit üle läinuks, tuleks vara omandamise tehingud lugeda KMS § 4 lg 2 p 1 alusel maksuvabaks käibeks. Kohtupraktikas on rõhutatud, et KMS § 4 lg 2 p-s 1 sätestatud erand käibemaksuga maksustamise üldreeglist on kohaldatav üksnes ettevõtte üleandja ja ettevõtte omandaja vahelise tehingu puhul, kuid see säte pole rakendatav juhtudel, kus ettevõtte üleminek on toimunud mitme tehingu tulemusena vahendlikult ning mõnes tehingus osalevad lisaks üleandjale ja omandajale ka kolmandad isikud (vt lahend nr 3-3-1-89-11, p 10). Lisaks tuleb rõhutada, et MTA 05.11.2013 korraldusega ei ole määratud OÜ-le Gabariit tasumiseks maksusummat seoses OÜ PipeRec ettevõtte ülevõtmise moodustanud tehingutega, vaid kohustatud apellanti tasuma OÜ PipeRec maksuvõlga, mis oli tekkinud deklareeritud maksukohustuste osalise tasumata jätmisest ning mida maksuhaldur on korduvalt püüdnud OÜ-lt PipeRec sisse nõuda, kuid tagajärjetult (vt I kd, tl 184-198; II kd, tl 1-10; II kd, tl 105- 109p; II kd, tl 125-137). Kuna tegemist on maksukohustuslase enda poolt deklareeritud summadega, mida on temal endal ja ka tema õigusjärglasel võimalus eksimuse ilmnemisel deklaratsiooni parandamisega korrigeerida (MKS § 89), siis on ainetud apellandi väited maksuvõla summa osalisest ebaõigsusest.

3-13-2479 11(11) 18. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et OÜ PipeRec ettevõtte üleminek OÜ- le Gabariit on MTA 05.11.2013 korralduses asjakohaselt ja piisavalt tõendatud ning teistsuguse järelduse tegemiseks ei anna põhjust ka kohtumenetluse käigus esitatud täiendavad väited ja andmed. Käesoleval juhul kinnitavad ettevõtte üleminekut eelkõige järgmised asjaolud: OÜ PipeRec ja OÜ Gabariit tegevjuhtkonna ja töötajate oluline kattuvus; OÜ PipeRec varasema tegevusega väga sarnase majandustegevuse märkimisväärse katkestuseta jätkamine OÜ-s Gabariit, kes varasemalt vastavas tegevusvaldkonnas (EMTAK kood 4221) ei tegutsenud; OÜ PipeRec majandustegevuses kasutatud ja sellise tegevuse jätkamiseks vajalike sõidukite ja seadmete liisinguandja kaudu sisuliselt vahetult OÜ Gabariit kasutusse jõudmine. Järeldust ettevõtte ülemineku kohta toetab ka OÜ Gabariit tegutsemine OÜ PipeRec varasemates kontoriruumides. Ettevõtte varasema profiili muutumine peatöövõtjast alltöövõtjaks ning kliendibaasi lahknevus ei ole antud juhul sedavõrd olulised tunnused, et välistaksid ettevõtte ülemineku toimumise.

19. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb OÜ Gabariit apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.05.2014 otsus muutmata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et OÜ Gabariit on esimese astme kohtumenetluses tasunud riigilõivu kaebuselt, esialgse õiguskaitse taotluselt ja määruskaebuselt kokku 780 eurot (I kd, tl 122-123; I kd, tl 152) ning kandnud õigusabikulusid 5418 eurot (III kd, tl 17-27; III kd, tl 33-35). Apellatsiooniastmes on OÜ Gabariit tasunud riigilõivu 750 eurot (III kd, tl 71) ja kandnud õigusabikulusid 3318 eurot (III kd, tl 94-99; III kd, tl 101-104p). Seega on kaebaja menetluskulud kahe kohtuastme peale kokku 10 266 eurot. Menetluskulude kandmine ja nende seos käesoleva haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud. Kuna OÜ Gabariit apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets