3-14-52832/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52832 Haldusasi XX kaebus Eesti Töötukassa 12.09.2014 otsuse nr 7- 8.1/14/1375 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks maksta XX-le ettevõtluse alustamise toetust summas 4474 eurot ja toetuse maksmisega viivitamise eest seadusjärgset viivist Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.03.2015 otsus Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Töötukassa Menetluse alus ringkonnakohtus XX apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.03.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-52832 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 03.08.2015 (HKMS § 212 lg 1). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

3-14-52832 2(4) menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa võttis 17.07.2014 otsusega nr TA 14-0079153 vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 6 lg-tele 1-4 XX töötuna arvele.

2. XX esitas 19.08.2014 Eesti Töötukassale avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks.

3. Eesti Töötukassa lõpetas 28.08.2014 otsusega nr TA-0093200 TTTS § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 4 alusel XX töötuna arveloleku alates 21.08.2014, seoses sellega, et XX on alates 22.08.2014 Y OÜ juhatuse liige.

4. Eesti Töötukassa keeldus 12.09.2014 otsusega nr 7-8.1/14/1375 XX-le ettevõtluse alustamise toetuse andmisest. Otsuse kohaselt ei vasta XX toetuse taotlemise tingimustele, kuna ta ei ole enam töötu (TTTS § 19 lg 1).

5. XX esitas 23.09.2014 Eesti Töötukassale vaide, mis jäeti Eesti Töötukassa 20.10.2014 vaideotsusega nr 154 rahuldamata. Eesti Töötukassa märgib vaideotsuses, et XX ei vastanud toetuse andmise otsustamise ajal enam TTTS § 19 lg-s 1 sätestatud nõuetele, sest ta ei olnud otsuse tegemise ajal enam töötu. Ka TTTS § 19 lg-st 5 tuleneb, et ettevõtluse alustamise toetust makstakse vaid töötule.

6. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 12.09.2014 otsuse nr 7- 8.1/14/1375 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks maksta kaebajale ettevõtluse alustamise toetust summas 4474 eurot ja toetuse maksmisega viivitamise eest seadusjärgset viivist. Kaebaja oli toetuse taotlemise ajal töötu ja vastas seega toetuse saamise tingimustele. Vastustaja seisukoht, et kaebaja pidi olema töötu kuni toetuse kohta otsuse tegemiseni, on ekslik ning seda ei toeta ka TTTS § 19 lg-s 5 sätestatu. Arvestades, et kaebajale ei maksta ka töötuskindlustushüvitist, on talle ettevõtluse alustamise toetuse maksmisest keeldumine vastuolus põhiseadusest tuleneva sotsiaalriigi põhimõttega.

7. Eesti Töötukassa vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Töötu peab vastama toetuse taotlemise tingimustele toetuse saamise kohta otsuse tegemiseni. Vastustaja lõpetas kaebaja töötuna arveloleku tagasiulatuvalt alates 21.08.2014, kuna äriregistri andmetel on kaebaja Y OÜ juhatuse liige. Kaebaja ei ole töötuna arveloleku lõpetamist vaidlustanud. Seega puudus kaebajal õigus saada ettevõtluse alustamise toetust. Kaebaja viivisenõue on põhjendamatu. Kaebaja ei ole näidanud, et selle nõude osas oleksid täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.03.2015 otsusega XX kaebuse osaliselt, tühistas Eesti Töötukassa 12.09.2014 otsuse nr 7-8.1/14/1375 ja kohustas Eesti Töötukassat XX 19.08.2014 avaldust uuesti läbi vaatama. Halduskohus tagastas kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu ning jättis muus osas menetluskulud poolte endi kanda. Eristada tuleb TTTS § 19 lg 4 p-des 1 ja 2 sätestatud olukorda (ettevõtluse alustamise toetust ei anta olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega laiendamiseks või olemasoleva äriühingu osanikuks ega aktsionäriks astumiseks) olukorrast, kus toetust taotlenud töötuna arvel olev isik on toetuse saamise lootuses asutanud osaühingu, olles selle ainuosanik ja juhatuse liige just ettevõtluse alustamise toetuse taotlemisega ajaliselt lähestikku ning ei nähtu, et ettevõte oleks veel jõudnud tegevust alustada. TTTS eesmärgi ja mõtte ega hea halduse põhimõtetega ei ole kooskõlas olukord, kus töötuna arveloleku lõpetamise tõttu põhjusel, et isik on äsja asutatud äriühingu juhatuse liige, ei saa ta

3-14-52832 3(4) enam ka taotleda ettevõtluse alustamise toetust, sõltumata faktilistest asjaoludest, mis töötuna arveloleku lõpetamiseni viisid. Vastustaja ei ole taotlust menetledes välja selgitanud, kas osaühingu loomine oli seotud esitatud taotlusega ega seda, kas töötuna arveloleku lõpetamine oli seotud asjaoluga, et kaebajal oli tegelikult olemas töö (mis välistaks vajaduse tööturuteenuse järele) või oli äriühing asutatud selleks, et alustada majandustegevust ettevõtluse alustamise toetuse toel. Vaidlustatud otsusest ei nähtu kaalutlusi ega ka viidet taotluse rahuldamata jätmise konkreetsele õiguslikule alusele. Kohtu hinnangul ei ole ettevõtluse alustamise toetuse andmise regulatsioon kaalutlusõigust välistav. Vaidlustatud otsuse tegemisel on tehtud oluline kaalumisviga, millest tulenevalt on ka otsuse põhjendused puudulikud. Rikkumised taotluse menetlemisel (ebapiisav uurimispõhimõtte kohaldamine ja ärakuulamisvõimaluse ebapiisav tagamine) on sellised, mis võisid viia ebaõige otsuse tegemiseni. Arvestades, et ettevõtluse alustamise toetuse määramise ja maksmise otsustamisel tuleb vastustajal hinnata TTTS § 19 lg-tes 1, 2, 21 ja 4 nimetatud asjaolusid, ei pea kohus võimalikuks rahuldada kaebaja nõuet kohustada vastustajat toetust välja maksma, vaid selle asemel kohustab vastustajat kaebaja 19.08.2014 taotlust uuesti läbi vaatama, arvestades kohtuotsuses märgitut. Seetõttu pole hetkel põhjendatud võtta seisukohta viivisenõude kohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata tema nõue kohustada Eesti Töötukassat toetust välja maksma ning teha asjas uus otsus, millega kohustada vastustajat maksma kaebajale välja ettevõtluse alustamise toetus summas 4474 eurot ja tasuma toetuse maksmisega viivitamise eest seadusjärgset viivist. TTTS § 19 lg-d 1, 2, 21 ja 4 ei näe haldusorganile ette kaalutlusõigust ning seega ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustamine ei toimu kaalutlusõiguse alusel. Kõik toetuse saamise eeldused olid kaebaja puhul täidetud. Kohus on ekslikult tuginenud RVastS § 6 lg-le 4. Asja uuel otsustamisel ei ole vastustajal lubatud ühelgi tingimusel toetuse saamisest keelduda.

10. Eesti Töötukassa vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. TTTS § 19 lg-test 1, 2, 21 ja 4 ei tulene vastustajale kohustust maksta apellandile välja ettevõtluse alustamise toetust, vaid tegemist on vastustaja kaalutlusotsusega. Kohus on seega õigesti kohustanud vastustajat kaebaja 19.08.2014 taotlust uuesti lahendama. Kohus saaks vastustajat kohustada määrama ettevõtluse alustamise toetust apellandi taotletud summas juhul, kui vastustajal puuduks toetuse andmise otsustamisel kaalutlusõigus. Praegusel juhul ei esine olukorda, kus vastustaja ei saaks asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel toetuse andmisest keelduda. Asja uuel otsustamisel tuvastas Eesti Töötukassa, et apellandi 19.08.2014 esitatud taotlus ei vasta TTTS § 19 lg 4 p-s 5 sätestatule (äriplaan on suure riskiga), mistõttu keeldus 30.04.2015 otsusega nr 7-8/.1/15/0563 toetuse määramisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Halduskohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning järgib neid ega pea seetõttu HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul ei ole võimalik rahuldada kaebaja nõuet kohustada vastustajat toetust välja maksma. Halduskohus on õigesti leidnud, et

3-14-52832 4(4) ettevõtluse alustamise toetuse määramise otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. Kaebaja seisukoht, et kui TTTS § 19 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ei esine, tuleb toetus igal juhul määrata, on ekslik. Ettevõtluse alustamise toetuse määramise otsustamisel tuleb hinnata ka taotluse vastavust TTTS § 19 lg-tes 1, 2 ja 21 sätestatud tingimustele. Ringkonnakohus märgib, et see, kas definitiivne (konkreetse sisuga) ettekirjutus on võimalik, sõltub kaalutlusõigust andva sätte ning konkreetse juhtumi faktiliste asjaolude koosmõjust (Riigikohtu 27.05.2015 otsus asjas nr 3-3-1-14-15, p 25). Praegusel juhul ei ole ilmselgelt tegemist RVastS § 6 lg-s 5 sätestatud olukorraga, kus haldusorgan ei saaks toetuse määramisest ühelgi juhul keelduda, s.o kaalutlusõigus oleks vähenenud nullini. Vaidlustatud otsusega on keeldutud kaebajale toetuse andmisest põhjusel, et ta ei ole enam töötuna arvel ning sellest ei nähtu TTTS § 19 lg-tes 2, 21 ja 4 sätestatud eelduste kontrollimist. Seega ei saanud välistada, et isegi kui kaebaja vastab TTTS § 19 lg-s 1 sätestatud tingimustele, võib esineda mõni muu asjaolu, mis tingib toetuse andmisest keeldumise. Eelnevast tulenevalt sai halduskohus RVastS § 6 lg 4 kohaselt üksnes kohustada vastustajat kaebaja 19.08.2014 taotlust uuesti läbi vaatama. Eesti Töötukassa on kaebaja taotluse 30.04.2015 otsusega (tl 104) juba uuesti lahendanud ning on jätnud selle TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel rahuldamata.

13. Viivise nõue tuleb jätta rahuldamata. TTTS ega riigivastutuse seadus ei näe ette õiguskaitsevahendina viivist toetuse maksmisega viivitamisel (vt analoogia alusel Riigikohtu 20.02.2014 otsus nr 3-3-1-81-13 p 13). Kaebajale toetuse maksmist ei ole otsustatud ning seetõttu pole alust väita, et tema varalised vahendid oleks alusetult olnud vastustaja käsutuses, mis annaks alust nõuda riigivastutuse seaduse § 23 p 1 alusel intressi maksmist.

14. Menetluskulude taotlusi ringkonnakohtule ei esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks