Legislator Case Law & Legislation
3-15-682/17 AI generated

3-15-682/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-682/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-15-682/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
visa appeals commission lack of standing of complainant refusal of authorization lack of standing of association denial of file access lack of shareholder standing
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 03.07.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-682 Haldusasi VJ kaebus kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot (valijate nimekirja kandmata jätmine) Menetlusosalised Kaebaja – VJ Vastustaja – Tallinna linn Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25.05.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus VJ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta VJ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.05.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-682 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. VJ esitas 09.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 27.04.2015), milles nõudis valimiskomisjonilt kahju hüvitamist summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt ei kandnud valimiskomisjon kaebaja nime valimisnimekirja ning tal ei olnud võimalik hääletada märtsis 2015 toimunud Riigikogu valimistel. 28.04.2011 kohtuotsuses ei märgitud, et kaebajalt võetakse hääleõigus ära. Kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine tekitas talle hingevalu ja kannatusi. 2. Tallinna Halduskohus tagastas 25.05.2015 määrusega VJ kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Riigikohus on pidanud kinnipeetava hääletamisõiguse tagamise tõhusaks õiguskaitsevahendiks võimalust vaidlustada isiku nimekirja kandmata jätmine, tehes esmalt avalduse valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks valla või linnasekretärile (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi (RKPJK) määrused nr 3-4-1-26-12 (p 31), nr 3-4-1-58-13 (p 34) ja nr 3-4-1-27-14 (p-d 28-30)). Riigikogu valimise seaduse (RKVS) §-st 25 tuleneb, et valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate

3-15-682 2(3) arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse vallavõi linnasekretärile. Kui vallavõi linnasekretär jätab avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada vallavõi linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning see tehakse jaoskonnakomisjonile viivitamata teatavaks. Seega oleks kaebaja pidanud valijate nimekirja kandmiseks esitama avalduse registrijärgse elukoha vallavõi linnasekretärile ning viimase poolt avalduse rahuldamata jätmise korral esitama kaebuse halduskohtule. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Käesoleval juhul ei ole kaebaja kasutanud seaduses sätestatud võimalust kahju tekkimist ära hoida, mistõttu on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. 3. VJ esitas 25.06.2015 halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 30.06.2015 määruses põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. VJ palub määruskaebuses halduskohtu 25.05.2015 määrus tühistada. VJ leiab, et tema suhtes on rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni. Kaebaja on kinnipeetav ning temalt võeti ära hääleõigus 2015. ja 2014. aasta valimistel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Tallinna Halduskohtu 25.05.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebus on perspektiivitu ning ei pea HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi korrata. 6. RKVS § 4 lg 3 kohaselt ei võta Riigikogu valimistel hääletamisest osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Seega tuleneb hääletamisõiguse piirang otse seadusest ning kohus ei pidanud seda märkima otsusesse, millega kaebaja süüdi tunnistas. RKVS § 22 lg 3 sätestab, et valijate nimekirja ei kanta isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. Nagu halduskohus on selgitanud, oleks kaebaja saanud esitada vallavõi linnasekretärile RKVS § 25 lg 2 kohase taotluse ning selle rahuldamata jätmise korral pöörduda halduskohtusse (RKVS § 25 lg 5). Halduskohtul oleks olnud kaebuse lahendamisel võimalik tunnistada RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg 3 põhiseadusevastaseks, kaebus rahuldada ja teha vallavõi linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid (vt RKPJK määrus nr 3-4-1-26-12, p 32). Kaebaja avaldustest nähtub, et ta ei esitanud elukohajärgsele (Tallinna) linnasekretärile avaldust registriandmete muutmiseks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu ka vastavasisulise kohtuvaidluse olemasolu. Kuna kaebaja ei ole kasutanud seaduses sätestatud võimalust kahju vältimiseks, on täitmata RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude eeldused ja kaebaja esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamine pole õiguslikult võimalik. Lisaks peab ringkonnakohus ebatõenäoliseks, et valijate nimekirja kandmata jätmine sai kahjustada mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve. Üksnes hingevalu ja kannatuste

3-15-682 3(3) põhjustamine ei anna isikule õigust saada riigilt rahalist hüvitist, kui puuduvad RVastS § 9 lgs 1 sätestatud alused. Tuleb märkida, et ka näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas ei mõisteta kinnipeetava valimisõiguse piirangute Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni protokolli nr 1 art 3 rikkumise tuvastamise korral üldjuhul välja rahalist hüvitist. 7. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.05.2015 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets