3-10-2969/144 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2015, Tallinn Haldusasja number 3-10-2969 Haldusasi AS Gasell kaebused Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 18.10.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/4092-4 ning Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 08.12.2010 intressinõude nr 13-3/12098 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AS Gasell, lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets, seaduslik esindaja UL Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 13.12.2012 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 11.06.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AS Gasell taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.

2. Rahuldada Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.12.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-2969 menetluskulude jaotust puudutavas osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista Maksuja Tolliametilt AS Gasell kasuks välja menetluskulud summas 11 430,13 eurot (üksteist tuhat nelisada kolmkümmend eurot ja 13 senti).

4. Muus osas jätta Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.12.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-2969 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.08.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-10-2969 2(12) Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) Põhja maksuja tollikeskuse (PMTK) 18.10.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/4092-4 määrati AS-le Gasell tasumiseks käibemaksu 2009. a märtsikuu eest

1 638 000 krooni (104 687,28 eurot). 1) AS Gasell soetas 11.03.2009 OÜ P arve nr 6315 alusel ärimaa sihtotstarbega kinnistu (Xxxxxx xxx x, xxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxxxxx) hinnaga 10 738 000 krooni (686 283,28 eurot), sh käibemaks 1 638 000 krooni. Käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p-st 3 tulenevalt on kinnisasja käibemaksuga maksustamise eelduseks asjaolu, et kinnisasi võõrandatakse enne kinnisasjal paikneva ehitise esmast kasutuselevõttu. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, sest müüja kasutas Xxxxxx xxx x asuvat ehitist bürooja laohoonena juba alates 2007. a. Seetõttu oli kõnealuse kinnistu müügi puhul tegemist maksuvaba käibega ning AS-l Gasell puudus õiguslik alus OÜ P arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

2) Kinnistu müügihinnale käibemaksu lisamine oleks olnud lubatud juhul, kui müüja oleks sellest maksuhaldurit üheselt ja selgelt enne käibe toimumist kirjalikult teavitatud (KMS § 16 lg 3). OÜ P pole sellist kirjalikku teadet maksuhaldurile esitanud. Kinnisasja võõrandamise tehing (hüpoteegi kustutamise kokkulepe, kinnistu müügileping, kokkulepe hüpoteegi ja hüpoteegiga tagatud nõuete muutmiseks, kinnistamisavaldus ning asjaõiguslepingud) sõlmiti notariaalselt 17.03.2009 ning enne tehingu tegemist saadeti MTA-le kui hüpoteegipidajale kooskõlastamiseks lepingu projekt, mille p-s 4.2 oli kinnistu müügihind märgitud koos käibemaksuga, mida ei saa aga pidada KMS § 16 lg 3 kohaseks teavituseks. Müüja poolne teavitamine kinnistu võõrandamisel käibemaksu lisamise kohta peab olema kirjalik, suunatud piirkondlikule maksukeskusele ning mõlemale osapoolele selgelt ja üheselt arusaadav. Maksuhaldur ei saa aktsepteerida teavitust mistahes moel ning ükskõik millisele maksuhalduri üksusele. Samuti on müüja ise käsitlenud kinnistu müüki maksuvaba käibena, millele viitab asjaolu, et OÜ P ei ole Xxxxxx xxx x kinnistu müügil tekkinud 18% määraga maksustavat käivet deklareerinud ega käibemaksu tasunud. Kinnistu müügist OÜ-le P raha ei laekunud, vaid kogu müügihinna arvelt on kaetud müüja kohustused erinevate hüpoteegipidajate (sh maksuhalduri) ees.

2. Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskus (LMTK) esitas AS-le Gasell 08.12.2010 intressinõude nr 13-3/12098, millega kohustas äriühingut tasuma intressivõla kogusummas

527 059 krooni (33 685,21 eurot), mille kujunemine on toodud intressinõude lisas ja mis on arvestatud hilinemisega tasutud maksusummadelt.

3. AS Gasell esitas 15.11.2010 ja 15.12.2010 Tallinna Halduskohtule kaebused PMTK 18.10.2010 maksuotsuse ja LMTK 08.12.2010 intressinõude tühistamiseks. 1) Rikutud on kaebaja menetluslikke õigusi tõendite tutvustamisel. 04.08.2010 avalduses revidendile palus kaebaja väljastada talle kontrollakti aluseks oleva teabe ja dokumendid ning selgitas, et see on talle vajalik kontrollaktile eriarvamuse esitamiseks. Maksuhalduri eitav vastus

3-10-2969 3(12) (põhjendusega, et teave on kogutud OÜ P maksumenetluses ega kuulu kolmandatele isikule avaldamisele) ei võimaldanud kaebajal väljendada põhjalikult oma arvamust kont-rollaktis esitatud järelduste kohta ning takistas kaebajal omapoolsete tõendite esitamist. Kaebaja soovis tõendada, et OÜ-l P oli tahe lisada kinnistu müügihinnale käibemaks, ja sellest oli maksuhaldurit ka teavitatud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 26 kohustab maksuhaldurit hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, kuid käesoleval juhul teist maksukohustuslast puudutavad ja maksuhaldurile teatavaks saanud asjaolud omavad olulist tähendust ka kaebaja maksustamisel.

2) Maksuotsus ei sisalda KMS § 16 lg 2 p 3 maksukoosseisu analüüsi. Kontrollaktis ja maksuotsuses on leitud vääralt, et Xxxxxx xxx x kinnistul asuva ehitise puhul oli tegemist OÜ P poolt enne võõrandamist reaalselt kasutusse võetud ärija laopindadega. Tehingu poolte esindajate seletustest ega muudest tõenditest sellist järeldust ei tulene. Hoone teist korrust ei olnud enne kinnistu müüki kasutusse võetud, mida kinnitavad kaebaja esitatud fotod. Maksuotsuses tsiteeritud OÜ P juhatuse liige VJ pole hoone teise korruse kasutamist samuti väitnud. Maksuhaldur ei selgita, millist osa ehitisest kasutati ärihoonena ja millist osa laohoonena. Väites kinnistu projektijärgset kasutamist enne müüki, ei ole maksuhaldur Xxxxxx xxx x ehitise projektijärgset sihtotstarvet välja selgitanud.

3) Põhjendatud pole seisukoht, et maksuhaldurit ei teavitatud kinnisasja müügil maksuvabastusest loobumisest. KMS § 16 lg 3 ei sätesta korda vastavasisulise teatise esitamiseks, seadus nõuab vaid seda, et teave peab jõudma maksuhalduri piirkondliku üksuseni kirjalikus vormis. Käesoleval juhul teade kinnisasja müügitehingule käibemaksu lisamisest jõudis maksuhaldurini läbi talle edastatud kinnistu ostu-müügi lepingu (nii 13.03.2009 notari poolt maksuhalduri esindajale TR-le kooskõlastamiseks saadetud projekti kui ka 17.03.2009 allkirjastatud lepingu) ja müügiarve. Maksuhalduri esindaja tegi parandusettepanekud lepinguprojektis, sh käibemaksu kirjeldavas punktis 4.2. Seega hiljemalt 13.03.2009, s.o enne käibe toimumist, oli maksuhaldur teadlik sellest, et OÜ P lisab kinnistu müügihinnale käibemaksu. Notariaalselt tõestatud leping sisaldab lepinguosaliste otsest tahteavaldust. Kõnealuse lepingu allkirjastamisel viibisid notari juures kõik lepinguosalised, sh maksuameti esindaja. Kirjeldatud olukorras tuleb lugeda, et OÜ P teavitas maksuhaldurit kinnisasja müügihinnale käibemaksu lisamise soovist selgelt ja üheselt mõistetavalt. Põhjendamatu ja oletuslik on maksuhalduri arvamus, et OÜ P on väidetavalt käsitlenud kinnistu müüki maksuvaba käibena. JV-i seletusest nähtub, et OÜ P on lisanud kinnistu müügihinnale käibemaksu teadlikult eesmärgiga vältida kunagi maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeerimist. OÜ P poolt kinnisvaraportaalis avaldatud kinnistu müügikuulutusest nähtub samuti, et müügihinnale lisandub käibemaks.

4) Maksuhaldur täidab hüpoteegipidajana maksuvõla sissenõudmise ülesannet. Kinnistu müügitehingu juures viibinud maksuhalduri ametnik esindas maksuhaldurit avalik-õiguslikes ülesannetes. Kunstlikud on vastustaja argumendid, mille kohaselt justkui tsiviiltehingu sõlmimisel esindab maksuhalduri ametnik maksuhaldurit kuidagi teistmoodi kui kontrolliülesandeid täitev ametnik. Ei ole vahet, kas kinnisasja müüja kirjaliku tahteavalduse käibemaksu lisamisest võtab vastu MTA kantselei või kinnisasja võõrandamise lepingu allkirjastanud ametnik.

5) Kaebaja tegutses tehingus heauskselt. OÜ P väljendas juba ostu-müügilepingu ettevalmistamise käigus oma tahet lisada kinnistu müügihinnale käibemaks ning olukorras, kus tehingupoolte käitumine ei jäta kahtlust selles, et kinnistu müük on maksustatav käive, ei ole kaebaja suhtes sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine õiglane.

3-10-2969 4(12) 6) Intressinõue on aktsessoorne ja sõltub põhikohustuse olemasolust. Põhikohustus (s.o vaidlusaluses maksuotsuses märgitud summa) on kaebajale määratud alusetult. Maksukohustuse äralangemisel tuleb tühistada ka intressinõue.

4. Maksuja Tolliamet palus 22.02.2011 vastuses jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja menetluslikke õigusi pole rikutud. AS-le Gasell maksu määramisel tugines maksuhaldur kontrollaktis nimetatud tõenditele, mida on kaebajale tutvustatud. Dokumentide osas, mida maksuhaldur keeldus väljastamast, oli tegemist OÜ P kui kolmanda isiku suhtes kontrollining sissenõudmismenetluses kogutud materjalidega, mida teistele isikutele avalikustada ei saa.

2) Xxxxxx xxx x hoone ei ole käsitatav uusehitisena KMS § 16 lg 2 p 3 tähenduses, sest enne kinnistu võõrandamist oli ehitis müüja kasutuses bürooja laopindadena. Seda kinnitavad OÜ P juhatuse liikme JV-i21.07.2010 ja OÜ Gasell juhatuse liikme UL-i 01.06.2010 seletused ning kinnistu ostu-müügilepingu p 5.2.2, mille kohaselt antakse kinnistul paiknev ehitis üle koos kõikide seadmete ja sisekujundusega. Kaebaja esitatud fotod hoone teisest korrusest vastustaja seisukohta ümber ei lükka. Fotode alusel on võimatu hoone reaalset kasutamist hinnata. Samuti ei muuda hoonet uusehitiseks asjaolu, et selle teist korrust väidetavalt ei kasutatud.

3) KMS § 16 lg 3 p-st 2 järeldub, et kinnisasja või selle osa (v.a eluruum) käibe korral on maksustamisõigus vabatahtlik, st käibemaksu on võimalik lisada, kuid tingimusel, et sellest on enne käibe toimumist maksuhaldurit kirjalikult teavitatud. Viidatud norm nõuab, et käibemaksu lisamiseks peab maksukohustuslane oma soovi otsese tahteavaldusena kirja panema ja edastama sellekohase teate maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele. Käesoleval juhul seda tehtud pole. Maksuhaldur täidab oma tegevuses väga erinevaid funktsioone. AS Gasell ja OÜ P vahelise tehingu juures viibis maksuhaldur kui hüpoteegipidaja ning ka notariaalne leping saadeti maksuhaldurile kui müüja võlausaldajale. Maksuhalduri hüpoteegipidajana kinnistu ostu-müügi lepingu juures viibimise kaudu ei saa KMS § 16 lg-s 3 nõutud otsest tahteavaldust tuletada. Seadusandja pole kirjaliku teavitamise osas mõelnud mistahes konkludentseid tahteavaldusi, mida maksuhaldur peaks tõlgendama. Vastasel juhul leiaksid kõik kinnistut käibemaksuga müüa soovivad isikud erinevaid mooduseid maksuhalduri teavitamiseks, mistõttu peaks maksuhaldur hakkama andma hinnangut igale konkreetsele teavitusviisile, mis oleks ebamõistlik ning liialt ressursimahukas.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.12.2012 otsusega AS Gasell kaebuse ning tühistas PMTK 18.10.2010 maksuotsuse ja LMTK 08.12.2010 intressinõude. 1) AS Gasell ja OÜ P vahelise Xxxxxx xxx x kinnistu notariaalselt tõestatud ostu-müügi lepingu sõlmimise juures 17.03.2009 viibis ka maksuhalduri esindaja TR. Kohtus tunnistajana üle kuulatud notar TP kinnitas, et maksuhalduri esindaja oli teadlik kinnistu müügihinnale käibemaksu lisamisest. Samuti väitis tunnistaja, et tegemist oli vabatahtliku maksustamisega ning lepinguprojektiga tutvunud maksuhalduri esindaja ei seadnud kahtluse alla kinnisasja müügitehingule käibemaksu lisamise õiguspärasust. Notar selgitas kohtus, et Eesti Maksumaksjate Liidu esimehe LL poolt notaritele peetud koolitusel antud selgituse kohaselt on maksuhaldurile esitatav teade vormivaba. Notari küsimusele, et kui väljastatakse lepinguprojekt, kas siis seda lepinguprojekti saab käsitleda maksuameti teavitamisena, vastas LL, et jah, absoluutselt.

2) KMS § 16 lg-s 3 sätestatud maksuhaldurile esitatava teate osas ei ole kehtestatud kindlat vormi. Oluline on eristada, kas primaarne on vabas vormis teatise esitamine või muu dokumendi kaudu maksuhalduri faktiline teavitamine käibemaksu lisamisest müügihinnale. Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ P jättis käibemaksu riigile tasumata. Samas ka eraldi kirjaliku teate esitamine

3-10-2969 5(12) iseenesest ei taga käibemaksu tasumist müüja poolt. Seadus ei pane ostjale kohustust kontrollida, kas kinnisasja müüja on KMS § 16 lg 3 kohase teate maksuhaldurile esitanud. Samuti ei ole ostja asi kontrollida käibemaksu tasumist müüja poolt. Kohtus tunnistajana ütlusi andnud TR ei väitnud, et tal oleks tekkinud mingid kahtlused tehingu õiguspärasuses. Juhul, kui maksuhalduri esindajal oleks tekkinud kahtlus hinnale käibemaksu lisamise osas, oleks ta võinud neid asjaolusid müüjalt täpsustada, mida aga ei tehtud. Eelkirjeldatud olukorras oleks kirjaliku teate esitamine olnud formaalsus, kuna vastustaja oli teadlik ja piisavalt informeeritud toimuvast tehingust ning käibemaksu lisamise asjaolust, seega faktiliselt ei oleks eraldi kirjaliku teatise esitamine midagi muutnud.

3) LL on õpikus „Maksuõigus“ (2009. a trükk, lk 413) öelnud, et kauba või teenuse ostja ei pea kontrollima, kas tema ees müüjana esinenud isik müügiarvel näidatud käibemaksu maksuhaldurile deklareerib ja tasub. Kui ostja tegutses heas usus ning näitas müüja ja tema esindajate kontrollimisel üles tavapärast hoolsust, siis ei saa müüjapoolsed käibemaksupettused piirata ostja õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Käesolevas asjas kaebaja kontrollis müüja isikut ning kohus nõustub kaebajaga ja tema argumentatsiooniga selles, et kaebajat saab käsitleda heauskse ostjana.

4) LMTK 08.12.2010 intressinõude alusel kohustati kaebajat tasuma intressivõlg 527 059 krooni. Haldusaktis puuduvad haldusakti õiguspärasuse kontrollimist tagavad põhjendused ja arvutuste metoodika ning nõue ei ole sisult selge.

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.11.2013 otsusega MTA apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu 13.12.2012 otsuse osas, millega rahuldati maksuotsuse peale esitatud kaebus ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis AS Gasell kaebuse PMTK 18.10.2010 maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata. Muus osas jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Xxxxxx xxx x ehitist kasutas müüja bürooja laohoonena ning enne võõrandamist faktiliselt kasutuses olnud ehitis ei ole käsitletav uusehitisena KMS § 16 lg 2 p 3 teise lause tähenduses. Seega ei kohaldunud maksuvabastus.

2) KMS § 16 lg 3 p 2 võimaldab kinnisasja võõrandamisel maksuvabastusest loobuda tingimusel, et enne käibe toimumist on maksuhaldurit teavitatud käibemaksu lisamisest. Maksumenetluses tuvastati, et bürooruumid sai kaebaja enda kasutusse 16.03.2009, mida tuleb lugeda käibe tekkimise hetkeks. Seega tuli KMS § 16 lg 3 kohane kirjalik tahteavaldus maksuhaldurile teatavaks teha hiljemalt 15.03.2009, mistõttu ei saa TsÜS § 78 lg-le 4 tuginevalt väita, et maksuhalduri teavitamine on toimunud nõuetekohaselt 17.03.2009 notariaalse ostu-müügilepingu allkirjastamisel. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus notariaalse lepingu projekti esitamist maksuhaldurile 13.03.2009 ei saa käsitleda nõuetekohase teavitamisena optsiooni kasutamisest. Lepinguprojekt võib maksuhaldurile näidata maksukohustuslase soovi kinnisasja võõrandamise tehingut maksustada, kuid allkirjastamata dokumenti pole võimalik käsitleda maksuhaldurile esitatud kirjaliku teatena, milles avaldatud maksuvabastusest loobumise tahteavaldust ei saa maksukohustuslane enam tagasi võtta.

3) Halduskohus on põhjendatult leidnud, et intressinõue on põhistamata, nõue on ebaselge ning arvutuse metoodika ei ole kontrollitav.

7. Riigikohus rahuldas 12.06.2014 otsusega nr 3-3-1-25-14 AS Gasell ning MTA kassatsioonkaebused osaliselt, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2013 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

3-10-2969 6(12) 1) KMS § 16 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud.

2) Käibe tekkimise aeg on KMS § 16 lg 3 mõttes oluliseks faktiliseks asjaoluks, millest sõltub kirjaliku teavituse esitamise aeg. Kohtu õiguslik hinnang ei või menetlusosalistele tulla aga üllatuslikult. Ringkonnakohtu seisukohad käibe tekkimise aja ja kinnisasja valduse ülemineku aja kohta olid menetlusosalistele üllatuslikud ning selline eksimus võis mõjutada asja otsustamist.

3) Müüja võis teavitada maksuhaldurit vabatahtlikust maksustamisest samal maksustamisperioodil ehk käibe tekkimisega samal kuul või varem, kuid kirjalik teavitus pidi olema esitatud maksuhaldurile tingimata enne käibe toimumist. Mitte iga minetus KMS § 16 lg-s 3 sätestatud kirjaliku teavituse edastamisel ei ole käsitatav teavitamata jätmisena ning vabatahtlikku maksustamist välistava asjaoluna.

4) Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul tuvastada, millal sai AS Gasell kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise valduse ning kas faktilised asjaolud kinnitavad kirjaliku teavituse esitamist või mitte. Kui kohus leiab asja uuesti läbi vaadates, et maksuotsuse tühistamiseks ei ole alust, siis tuleb hinnata intressinõude õiguspärasust. Vajaduse korral on MTA-l õigus asja uuel läbivaatamisel esitada ringkonnakohtule intressinõude kohta selgitusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Maksuja Tolliamet palus 14.01.2013 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning jätta uue otsusega kaebus rahuldamata. 1) Halduskohus keskendus ebaproportsionaalselt palju notar TP ütlustele. Hüpoteegipidajana tegutsenud maksuhalduri ametnik TR tegi lepingus küll muudatusi, kuid asjaolu pinnalt, et notar eeldas maksuhalduri esindaja teadlikkust käibemaksu lisamisest kinnisvaratehingu maksustatavale väärtusele, ei saa teha järeldust, nagu oleks teave selle kohta jõudnud seaduses (KMS § 16 lg 3) nõutud kirjaliku tahteavaldusena maksuhalduri piirkondliku struk-tuuriüksuseni. Samuti ei oma vaidluse õiglase lahendamise seisukohalt tähtsust asjaolu, kas notaril tekkis subjektiivne kahtlus tehingu õiguspärasuse osas või mitte.

2) Halduskohus on teinud liiga kaugeleulatuva järelduse LL poolt notarite koolitusel öeldu kohta. Notari järelepärimisele teatise esitamise kohta oli LL vastanud, et teatise esitamine on vormivaba. Teatisel ei ole tõesti seadusega kehtestatud vorminõudeid peale selle, et see peab olema kirjalikult esitatud. KMS § 16 lg-st 3 tuleneb aga, et teatis peab olema tehtud otsese tahteavaldusena ning jõudma maksuhalduri piirkondliku struktuuriüksuseni enne käibe toimumist. Käesoleval juhul sellist teatist esitatud pole.

3) Müüja poolt käibemaksu deklareerimine ja tasumine ei ole käesoleva vaidluse kontekstis asjakohane, samuti pole asjakohased kohtu viited LL õpikule „Maksuõigus“.

4) Kohtuotsus on nõuetekohaselt põhistamata ning sellest ei selgu, miks lahendas kohus asja resolutsioonis märgitud viisil. Esitamata on faktilised ja õiguslikud põhjendused ning nende omavahelised seosed. Kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Ära on näitamata, mis faktid luges kohus tõendatuks ja millistele konkreetsetele tõenditele tugines. Peaasjalikult on halduskohus tuginenud istungil ülekuulatud tunnistajate subjektiivsetele arusaamadele tehingu asjaoludest. Intressinõude õigusvastasust käsitlev osa sisaldub halduskohtu otsuses ühes neljarealises lõigus ning on täiesti põhjendamata. Puudub igasugune sisuline analüüs, mis kinnitaks halduskohtu seisukohta, nagu poleks intressinõue sisult selge.

3-10-2969 7(12) 5) KMS § 16 lg 3 sõnastusest nähtuvalt tuleb teatis esitada maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele, mille all ei saa mõista iga suvalist maksuhalduri ametnikku. Veelgi enam, teatis tuleb esitada kirjalikult, mis omakorda tähendab, et seda tuleb teha otsese tahteavalduse kaudu. Notariaalse ostu-müügi tehingu juures oli maksuhaldur kui hüpoteegipidaja ning notariaalne leping saadeti maksuhaldurile kui võlausaldajale. Sellisel juhul ei ole kindlasti tegemist vabatahtliku maksustamise otsese tahteavaldusega KMS § 16 lg 3 mõistes. Isik võib teha tahteavalduse mis tahes viisil, kuid oluline on, et selles väljenduks tegija tahe tuua kaasa õiguslikke tagajärgi ja see tahe peab olema väljendatud selgelt ja äratuntavalt.

6) Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2010 otsus haldusasjas nr 3-10-474 kinnitab vastustaja seisukohta. Nimetatud otsuses leidis ringkonnakohus, et kuna normist nähtuvalt on tegemist teatisega, ei ole vaja sellele maksuhalduri nõusolekut, kuid tähtis on, et kirjalik teade oleks esitatud. Kuivõrd norm näeb imperatiivselt ette maksuhalduri kirjalikult teavitamise kohustuse enne käibe toimumist, siis selle nõude järgimata jätmise korral on tegemist maksuvaba käibega, olenemata sellest, mis põhjustel ja asjaoludel kirjalik teade esitamata jäi. Kirjalik teatis pole üksnes menetlusnõue või pelk formaalsus.

7) Kaebaja juhatuse liige U ei ole tehingu tegemisel üles näidanud korraliku ettevõtja hoolsust. AS Gasell on ka varasemalt soetanud kinnisvara ning juhatus peaks kursis olema seda valdkonda puudutava maksuõigusega. U ei kontrollinud, kas kinnisasja müüja on KMS § 16 lg 3 kohase teatise maksuhaldurile esitanud. Ainuüksi müüjalt sellesisulise kinnituse saamist ei saa lugeda nõuetekohaseks kontrollimiseks. Teatise esitamise fakti kontrollimine on selliste tehingute tegemise juures korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse lahutamatu osa. Kui teatis ei ole jõudnud maksuhalduri piirkondliku struktuuriüksuseni, siis mõjutab see otseselt ostja õigust tehingule lisatud käibemaksu arvestada sisendkäibemaksuna.

8) Vastustaja on seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikud inimesed ja ressursid jaotanud mitmetasandilisteks struktuuriüksusteks. Igale maksuhalduri ametnikule on antud teatud pädevus erinevate, kuid mitte kõikide maksuhalduri toimingute teostamiseks. Eristatakse välisja sisepädevust. TR tegutses kõnealuse tehingu raames maksuhalduri kui hüpoteegipidaja esindajana. Hüpoteegipidajana tegutsenud ametnik ei ole pädev vastu võtma ja tõlgendama muid maksukohustuslase tahteavaldusi.

9. AS Gasell palus 06.03.2013 vastuses jätta MTA apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. 1) Maksuhalduri teadlikkus käibemaksu tehingu hinnale lisamise kohta on tõendatud tunnistajate TP ja TR-i ning kaebaja seadusliku esindaja UL-i vande all antud ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega (ostu-müügi lepingu projekt, tehinguosaliste kirjavahetus, notariaalselt tõestatud ostu-müügi leping, arve). Asja lahendamisel omab määravat tähendust eelkõige see, et maksuhaldur oli teadlik kinnisasja Xxxxxx xxx x müügihinnale käibemaksu lisamisest. Apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolud, et TR tegi notariaalse lepingu projektis parandusi ja notariaalse lepingu sõlmimisel aktsepteeris käibemaksu lisamise, kinnitavad halduskohtu järelduste õigsust.

2) Apellatsioonkaebuses ei väideta, et käibemaksu lisamisest eraldi teatise esitamise korral oleks olukord maksuõigussuhtes olnud teistsugune. Vabatahtlikust maksustamisest ka eraldi kirjaliku teate esitamise korral oleks võinud OÜ P jätta tehingust tekkinud käibemaksu riigile tasumata.

3-10-2969 8(12) 3) Kõnealuse tehingu juures olnud maksuhalduri esindaja täitis avaliku halduse ülesandeid, esindades tehingus riiki. KMS § 16 lg 3 sõnastusest tuleneb, et teate adressaadiks on maksuhaldur kui institutsioon, mitte piirkondlik struktuuriüksus või selle struktuuris töötav ametnik. MTA struktuurimuutused jõustusid 01.12.2012, millega mindi ühetasandilisele juhtimisele ja kaotati ära piirkondlikud struktuuriüksused. Seaduse eelnõu nr 241 seletuskirjas põhjendatakse muudatuste vajadust sellega, et valdav enamik MTA-ga suhtlevaid isikuid kasutab maksuhalduri poole pöördumiseks e-teenuste keskkonda, mille taga nähakse MTA-d kui tervikut, mitte selle piirkondlikke struktuuriüksusi.

4) Maksuhalduril puudus vajadus tõlgendada OÜ P tahteavaldust, kuna see oli ühetähenduslik ja üheselt arusaadav – lepingust nähtus selgelt, et kinnisvara müügitehing maksustatakse käibemaksuga. Maksuhalduri teavitamine lepingu kaudu on konkreetne ja kirjalikku vormi järgiv. Kirjalikus lepingus sisalduv tahteavaldus on alati otsene tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 tähenduses.

5) Põhjendatud pole apellatsioonkaebuses kaebajale tehtud etteheide hoolsusnõuete rikkumise kohta. OÜ P seaduslik esindaja kinnitas, et teavitas maksuhaldurit tehingu vabatahtlikust maksustamisest. Maksuhaldur osales oma esindaja kaudu tehingu ettevalmistamisel ja allkirjastas lepingu, milles kinnisasja müügisumma oli märgitud koos käibemaksuga.

6) Apellandi tuginemine sisepädevuse aspektile ei ole põhjendatud. Maksuhalduri teavitamine vabatahtlikust maksustamisest ei eelda haldusmenetluse alustamist ja haldusakti andmist. KMS § 16 lg 3 ega muud õigusnormid ei reguleeri maksuhalduri (välispädevus) ega selle ametnike (sisepädevus) võimalikku tegevust seoses maksukohustuslase poolse teavitamisega optsiooni rakendamise kohta. Normid ei sätesta, kuidas ja mis viisil, samuti keda konkreetselt maksuhalduri organisatsioonilises struktuuris peab teavitama. Ebamäärases olukorras ei saa nõuda maksukohustuslaselt, et ta hindaks, kas konkreetne maksuhaldurit esindav ametnik, kellega ta suhtleb seoses kinnistu müügiga ja selle maksustamisega, on pädev teatisi tõlgendama või neid vastu võtma.

7) Põhikohustuse määramise õigusvastasuse tõttu on ka intressinõue õigusvastane. Lisaks on halduskohus õigesti märkinud, et intressinõue on põhistamata ning ei ole kontrollitav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Vaidluse esemeks oleva maksuotsusega määrati AS-le Gasell märtsi 2009. a eest tasumiseks käibemaksu 1 638 000 krooni (104 687,28 eurot) põhjendusega, et OÜ-lt P soetatud kinnistu puhul oli tegemist maksuvaba käibega, mistõttu puudus AS-l Gasell õigus OÜ P arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. AS Gasell vaidlustas maksuotsuse kahel alusel: maksuvabastus ei kohaldu, sest kinnisasi võõrandati enne selle oluliseks osaks oleva ehitise esmast kasutuselevõttu (KMS § 16 lg 2 p 3) ning maksuhaldurit teavitati maksuvabastusest loobumisest (KMS § 16 lg 3 p 2).

11. Käibemaksust vabastatud kaupade ja teenuste loetelu on toodud KMS §-s 16, mille lg 2 p

3 esimene lause sätestab maksuvabastuse kinnisasja või selle osa käibele, nähes samas teises lauses ette, et maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseaduse tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu. Viidatust järeldub, et uusehitise võõrandamine on maksustatav käive. Maksuotsuse järgi kasutas müüja Xxxxxx xxx x ehitist bürooja laohoonena ning enne võõrandamist faktiliselt kasutuses olnud ehitis ei ole käsitatav uusehitisena KMS § 16 lg 2 p 3 teise lause tähenduses. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga. Asjaolu, et kaebaja puhul pole tegemist ehitise esmakasutajaga,

3-10-2969 9(12) kinnitas kinnisasja võõrandaja OÜ P juhatuse liige VJ, kes 21.07.2010 maksuhaldurile antud seletuses märkis, et tegemist oli peaaegu uue hoonega, mille ehitamist enda tarbeks alustati 2007 ning sama aasta lõpus koliti ka sisse, ehitist kasutati laoja büroohoonena (15.10.2009 seletuse järgi ladu ja kontorid), esimesel korrusel oli näidiste saal ning kuni müügihetkeni olid asjad hoones sees ja ladu kaupa täis (I kd, tl 183). Kaebaja juhatuse liige Ul kinnitas 01.06.2010 maksumenetluses antud seletuses, et vaatas kinnistu esimest korda üle detsembris 2008, seal oli täistoimiv firma koos kontoripinna ja laoga, mis oli kaupa täis, ning esialgu pakuti kinnistut müügiks koos mööbliga, millest kaebaja polnud huvitatud (I kd, tl 151). Halduskohtu 04.10.2012 istungil selgitas U täiendavalt, et teisel korrusel oli mööbel täiesti uus ja kallihinnaline ning müüjal oli laos palju kaupa, mida tehingu sõlmimise ajaks ei jõutud veel ära vedada. Samuti selgitas U ringkonnakohtu 11.06.2015 istungil, et veel 2009. a märtsis oli hoone I korrus täis miljonite kroonide väärtuses OÜ P kaupa (istungiprotokoll – III kd, tl 190-192). Seega järeldub nii kinnisasja ostja kui müüja seaduslike esindajate selgitustest, et enne kinnistu müüki kasutas võõrandaja seda oma ettevõtlustegevuses kontorija laopindadena. Kaebusele lisatud fotod vastupidist ei tõenda. Nagu maksuhaldur põhjendatult märgib, on mõne tühja ruumi näitava foto alusel võimatu hoone reaalset kasutamist hinnata, ning asjaolu, et kõiki hoones asuvaid ruume võib-olla tõepoolest ei kasutatud (JV-i selgitusel kinnistu müüdi, sest käive langes ja nii suurt hoonet polnud vaja), ei tähenda, et tegemist oleks uusehitisega KMS tähenduses. Neil asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et Xxxxxx xxx x puhul oli tegemist juba kasutusele võetud ehitisega, mille käibele kohaldus maksuvabastus. Ringkonnakohtu järeldustega nõustus ka Riigikohus (otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-14, p 14)

12. KMS § 16 lg 3 p 2 võimaldab kinnisasja või selle osa (v.a eluruum) võõrandamisel maksuvabastusest loobuda tingimusel, et enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem on maksukohustuslane kirjalikult teavitanud maksuhaldurit maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisest. Müüja võis seega teavitada maksuhaldurit vabatahtlikust maksustamisest samal maksustamisperioodil ehk käibe tekkimisega samal kuul või varem, kuid kirjalik teavitus pidi olema esitatud maksuhaldurile tingimata enne käibe toimumist. Käibe tekkimise aega reguleerib üldsättena KMS § 11 lg 1, mis näeb ette nn käibe varasema hetke printsiibi ning sätestab p-s 1, et käive on tekkinud päeval, mil kaup ostjale lähetati või kättesaadavaks tehti või kauba eest makse (osaliselt või täielikult) laekus. Kinnisasja kui kauba kättesaadavaks tegemine ostjale tähendab kinnisasja üleandmist ehk valduse üleandmist.

13. Ringkonnakohtul ei ole kahlust selles, et Xxxxxx xxx x büroo-laohoone teine korrus (hoone büroo-osa) anti kaebajale üle 16.03.2009. Seda kinnitavad JV-i ja UL-i poolt 16.03.2009 allkirjastatud Xxxxxx xxx x büroo-osa üleandmise-vastuvõtmise akt (I kd, tl 164) ning sellega vastavuses olevad UL-i 08.09.2009 seletused maksumenetluses (I kd, tl 150), JV-i 15.10.2009 seletused maksumenetluses (I kd, tl 181-182) ja kinnistu ostu-müügilepingu p 5.1.1, mis eristab hoone büroo-osa ja laopinna valduse üleandmist (I kd, tl 155-162). Samas ei saa hoone teise korruse üleandmisest ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et sellega oleks kinnisasja valdus üle läinud. Kinnistu oluliseks osaks oleva hoone (ja seeläbi kinnistu) valduse saab lugeda üldjuhul üleantuks juhul, kui kogu hoone või vähemalt kõik selle olulised osad on üle antud. Käesoleval juhul on hoone esimene korrus, kus asub hoone funktsionaalsuse seisukohast oluline laopind, kahtlemata hoone oluliseks osaks. Laopind (hoone esimene korrus) anti kaebajale üle 08.04.2009 (II kd, tl 77). Seega tuleb lugeda Xxxxxx xxx x büroo-laohoone (ja seeläbi kinnistu) valduse üleandmise ajaks hoone mõlema korruse valduse saamine kaebaja poolt 08.04.2009.

14. Xxxxxx xxx x kinnistu eest tasumist on kajastatud vaidlustatud maksuotse lk-l 6 (I kd, tl 24-30). Maksuotsusest nähtuvalt tasus AS Gasell notar TP deposiidikontole 11.03.2009 50 000 krooni, 16.03.2009 8 450 000 krooni ja 10.08.2009 2 238 000 krooni. Kinnistu ostu-müügilepingu p 4.2 kohaselt kohustus notar kolme pangapäeva jooksul lepingu sõlmimise päevast (s.o hiljemalt 20.03.2009) kandma ostuhinna osa summas 7 639 945 krooni hüpoteegipidaja AS

3-10-2969 10(12) SEB Pank arveldusarvele ning ostuhinna osa summas 860 055 krooni hüpoteegipidaja MTA arveldusarvele. Lepingu p 4.3 kohaselt kohustus notar kandma ostuhinna viimase osa summas

2 238 000 krooni hüpoteegipidaja CK OÜ arveldusarvele hiljemalt 03.09.2009. Maksuhalduri esindaja poolt ringkonnakohtu istungil antud selgituste kohaselt tuleb ostuhinna tasumise ajaks lugeda esimese osamakse tasumist hüpoteegipidajale, mis toimus eelduslikult 20.03.2009.

15. Asja materjalide hulgas puuduvad tõendid selle kohta, et OÜ P oleks edastanud maksuhaldurile eraldiseisva teavituse kinnistu müügihinnale käibemaksu lisamise soovi kohta (KMS § 16 lg 3 p 2). Samas on Riigikohus selgitanud, et „mitte iga minetus KMS § 16 lg-s 3 sätestatud kirjaliku teavituse edastamisel ei ole käsitatav teavitamata jätmisena ning vabatahtlikku maksustamist välistava asjaoluna. Ainuüksi läbiräägitavate ja allkirjastamata dokumentide nagu lepingu eelprojektide esitamine ei ole kirjaliku teavituse esitamise kohustuse täitmiseks piisav. Kirjaliku teavituse edastamise kontrollimisel tuleb kohtul arvestada teavituse eesmärki, tehingupoolte käitumist, esitatud dokumentide vormi, sisu, adressaate ning teavituse edastamise viisi jms. Erandina võib kirjaliku teavituse edastamise tingimuse täitmisena olla käsitav ka vorminõuetele mittevastava teavituse edastamine maksuhaldurile. Näiteks juhul, kui maksuhaldur pidi esitatud dokumentidest ilmselgelt mõistma, et müüja tahteks on vabatahtliku maksustamise kasutamine. Ka teavituse edastamine valele maksuhalduri esindajale ei ole iseenesest ja alati vabatahtlikku maksustamist välistavaks asjaoluks. Avalduse nõuetele mittevastavuse korral tulnuks see kas tagastada, võimaldada taotlust täiendada või edastada haldusorgani siseselt pädevale ametnikule või pädevale haldusorganile (vt HMS § 15 lg 4)“. Samuti märkis Riigikohus, et „Käesolevas asjas sõltub käibe tekkimise ajast eelkõige see, kas notariaalselt tõestatud ja lepingupoolte allkirjastatud leping saaks tähendada maksuhaldurile kirjaliku teavituse edastamist või mitte“ (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-25-14 p-d 17 ja 22). Ringkonnakohus leiab Riigikohtu seisukohale tuginedes, et hiljemalt 17.03.2009, kui sõlmiti notariaalne Xxxxxx xxx x ostu-müügileping, pidi maksuhaldurile olema arusaadav müüja soov lisada kinnisasja müügihinnale käibemaks. Seega tuleb kinnistu ostu-müügilepingu allkirjastamist ostja, müüja ja maksuhalduri esindaja poolt lugeda käesolevas asjas KMS § 16 lg 3 p 2 kohase (vorminõuetele mittevastava) teavituse edastamiseks maksuhaldurile, mis leidis aset enne käibe toimumist, st enne kinnistu valduse üleandmist (08.04.2009) ja enne notari deposiiti kantud müügihinna esimese osamakse ülekandmist hüpoteegipidajale (eeldatavalt 20.03.2009).

16. Isegi kui MTA siseselt ei olnud kehtestatud protseduuri, mis oleks taganud, et MTA kui hüpoteegipidaja esindaja pöörab tähelepanu müügihinnale käibemaksu lisamise põhjendatusele, ei ole juhtumi asjaolusid arvestades põhjendatud tõlgendada seda kaebaja kahjuks. Kaebaja ja OÜ P esindajate selgitustest maksumenetluses (UL-i seletused – I kd, tl 150-151; JV-i seletused

– I kd, tl 181-183) ega ka lepingu sõlmimisele eelnenud kirjalikest läbirääkimistest (e-kirjavahetus – I kd, tl 142-144) ei saa järeldada, et ostja ja/või müüja käsitlesid planeeritavat tehingut maksuvaba käibena või planeerisid maksupettust. Samuti ei ole tuvastatud, et nõuetekohase teavituse edastamine maksuhaldurile enne käibe toimumist oleks viinud teistsuguse tulemuseni, st riigil ei oleks maksukahju tekkinud. Nimelt ei saa olukorda, kus kogu kinnistu müügist laekuv summa (sh käibemaks) tasutakse hüpoteegipidajatele, pidada õigusvastaseks (vastasel juhul oleks maksuhaldur saanud ka konkreetses tehingus nõuda vastavas osas müügilepingu tingimuste muutmist). Seega olukorras, kus kinnistu omanikul muud vara peale võõrandatud kinnistu ei ole, tähendabki kogu müügihinna laekumine hüpoteegipidajatele (sh Eesti Vabariigile), et müüjal puuduvad vahendid tehinguga kaasneva käibemaksukohustuse täitmiseks. Küsimus sellest, kas sellises olukorras on põhjendatud riigi maksukahju (müüjalt käibemaksu ei laeku) jätmine ostja kanda (ostjale sisendkäibemaksu ei tagastata), ongi käesoleva vaidluse põhiküsimuseks. Ringkonnakohus leiab, et pelgalt vorminõuete eiramine KMS § 16 lg 3 p 2 kohase teavituse edastamisel ei anna käesoleval juhul selliseks järelduseks põhjendatud alust. Kaebajat ei saa pidada ka selgelt hooletuks, kuivõrd tehingu tegemise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt

3-10-2969 11(12) puudus ostjal subjektiivne õigus nõuda, et maksuhaldur annaks teavet müüja poolt maksuhaldurile esitatud teavituse (KMS § 16 lg 3 p 2) kohta. MKS § 26 lg 1 järgi oli müüja esitatav teavitus käibemaksu vabatahtlikust lisamisest maksusaladus, milles kajastatud andmeid ei avalikustatud, ning maksuhalduril ei olnud õigust ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta tehingu teisele poolele neid andmeid avaldada (MKS § 27). Nimetatud asjaolu raskendas ostja võimalusi käibemaksu lisamise õigsuse kontrollimisel.

17. Lähtudes eeltoodust, on kaebaja poolt tehinguga kaasneva käibemaksukohustuse deklareerimine sisendkäibemaksuna vastavuses KMS § 29 lg-ga 1 ja lg 3 p-ga 1 ning halduskohus on PMTK 18.10.2010 maksuotsuse põhjendatult tühistanud.

18. LMTK 08.12.2010 intressinõue hõlmab valdavalt PMTK 18.10.2010 maksuotsusega määratud maksusummalt arvestatud intressi. Lisaks maksuotsusega määratud maksusummalt arvestatud intressile (maksustamisperiood 2009. a märts) kajastab vaidlustatud intressinõue kaebaja 2009. a mai ja 2010. a aprilli käibedeklaratsioonide alusel arvestatud intressi kokku summas 27,97 eurot. Arvestades, et maksuotsuse tühistamise tulemusena on langenud ära alus maksuotsusega tuvastatud maksukohustuselt intressi arvestamiseks, samuti arvestades, et vastustaja ei ole esitanud kohtule tõendeid või selgitusi, mis võimaldaks maksustamisperioodide 2009. a mai ja 2010. a aprill intressiarvestuse õigsust kontrollida, on halduskohus põhjendatult intressinõude tühistanud.

19. Kaebaja kordas 11.06.2015 ringkonnakohtu istungil halduskohtule esitatud taotlust nõuda MTA-lt välja AS Gasell 04.08.2010 taotluses loetletud ja kaebajale tutvustamata jäetud dokumendid ja teave või alternatiivselt võimaldada dokumentide ja teabega maksuhalduri juures tutvuda ning teha vajadusel dokumentidest koopiaid. Kaebaja leiab, et taotletud materjale varjatakse kaebaja eest ning dokumentidest saab järeldada, et OÜ P maksumenetluses jõudis vastustaja järeldusele, et käibemaksukohustust ei ole OÜ-lt P reaalselt võimalik sisse nõuda ja otsustas seetõttu pöörata nõude kaebaja vastu, jättes maksukohustuse OÜ-le P määramata. See asjaolu näitab kaebaja hinnangul vastustaja seisukoha alusetust selles, et OÜ P on ise käsitlenud tehingut maksuvabana ja tehing ongi maksuvaba (kaebaja 18.04.2011 seisukoht – I kd, tl 188-193). Maksuhalduri esindaja selgitas ringkonnakohtus, et ei ole keeldunud kaebaja poolt taotletud teabe esitamisest, vaid sellist teavet maksuhalduri valduses ei ole. Ringkonnakohus leiab, et täiendavate tõendite kogumine ei ole asja lahendamiseks vajalik. Halduskohtu otsus on lõppjäreldustes põhjendatud, sõltumata kõnealuste dokumentide olemasolu küsimusest.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

21. Kaebaja taotles halduskohtus menetluskulude hüvitamist kokku 19 020,57 eurot (riigilõiv 1930,13 eurot + esindajatasu 17 090,44 eurot), sh intressinõude vaidlustamisega seotud riigilõiv 971,46 eurot ja esindajatasu 2132,36 eurot. Menetluskulu on kantud (II kd, tl 132-172, 177-179, 191-199). Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku summas

15 602,48 eurot, sh riigilõiv 1930,13 eurot. Halduskohus leidis asja mahtu ja keerukust arvestades, et kaebaja menetluskulud on esitatud tundide arvu ulatuses põhjendatud, kuid õigusabikulusid tuleb vähendada käibemaksu määra võrra ehk 20%. Vastustaja on apellatsioonkaebuses märkinud, et jääb menetluskulusid puudutavas osas halduskohtumenetluses väljendatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu seisukohad menetluskulude väljamõistmise osas ei ole põhjendatud ning apellatsioonkaebus kuulub selles osas rahuldamisele ja halduskohtu otsus

3-10-2969 12(12) muutmisele. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et õigusabitasu väljamõistmisel tuleb võtta aluseks summa ilma käibemaksuta. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga ning halduskohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-58-07, p 14 jj). HKMS sätestab menetluskulude osas oma regulatsiooni ning näeb § 108 lg-s 12 ette, et menetluskulude jaotusele kohaldatakse TsMS §-des 173 ja 175 sätestatut. Seega halduskohtu poolt aluseks võetud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-115-09 viidatud TsMS § 174 ei ole halduskohtumenetluses kohaldatav. Samuti ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et vaidluse mahtu ja keerukust arvestades on kaebaja esindajatasu suurus põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul saab põhjendatud esindajatasu suuruseks I astme kohtumenetluses lugeda käesolevas asjas 6500 eurot. Vastustajalt kuulub seega väljamõistmisele 8430,13 eurot (sh riigilõiv 1930,13 eurot ja esindajatasu 6500 eurot)

22. Apellatsiooniastmes taotleb kaebaja menetluskulude hüvitamist summas 6720 eurot, sh apellatsioonkaebusele vastamisega ja kohtuistungiks ettevalmistamisega seotud kulu 4475,40 eurot ja kohtuistungil osalemisega seotud kulu 2244,60 eurot. Menetluskulu on kantud (III kd, tl 44-54, 67-70). Arvetele lisatud kulude aruannete järgi seisnes teenus õigusabi osutamises kaebuses PMTK 18.10.2010 maksuotsusele. Vastustaja esindaja pidas asja keerukust arvestades menetluskulusid põhjendatuks summas 2500 eurot (III kd, tl 63-64). Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooniastmes tuginesid pooled valdavalt samadele argumentidele, mis esimeses kohtuastmes, seega on vaidluse mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud esindajatasu väljamõistmise vastustajalt summas 3000 eurot.

23. Kassatsiooniastmes kantud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kaebaja Riigikohtule ei esitanud. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastati Riigikohtu 12.06.2014 otsusega.

24. Asja uuel läbivaatamisel apellatsiooniastmes ei esitanud kaebaja täiendavat apellatsioonimenetluse kulude nimekirja ja kuludokumente. Kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud taotlus Riigikohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks summas 1492,08 eurot (III kd, tl 184-187) ei kuulu HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt rahuldamisele.

25. Kokku kuulub vastustajalt seega kaebaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas

11 430,13 eurot (8430,13 + 3000).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

Ruth Plaks

Virgo Saarmets