3-12-2034/152 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.07.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2034

Haldusasi

JM kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.05.2012 vastutusot-

suse nr 13-7/111-6 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – JM, volitatud esindaja Meelis Krautmann

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Martin Aas

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 21.05.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

JM apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

16.06.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta JM apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.05.2014 otsus

haldusasjas nr 3-12-2034 muutmata.

2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.08.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-12-2034

2(13)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) määras 12.08.2011 mak-

suotsusega nr 12.2-3/7566-8 FuelPro OÜ-le käibemaksu 12 180 304 krooni (778 463,31 eurot).

FuelPro OÜ deklareeris 2010. a oktoobri käibedeklaratsioonil (KMD) 20% määraga maksusta-

tavat käivet kokku summas 61 877 372 krooni, sellelt arvestatud käibemaksu summas

12 375 474 krooni ning sisendkäibemaksu summas 12 271 445 krooni. FuelPro OÜ ei esitanud

kontrolli raames raamatupidamisdokumente 2010. a oktoobri KMD-s kajastatud andmete tõen-

damiseks. FuelPro OÜ poolt Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroole (RAB) esitatud

raamatupidamisdokumentide põhjal moodustas kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibe-

maks, mida on seaduse kohaselt lubatud sisendkäibemaksuna maha arvata, 249 483 krooni.

Seega puudusid algdokumendid deklareeritud sisendkäibemaksu kohta summas 12 021 962

krooni. Lisaks tuvastas maksuhaldur, et algdokumentide hulgas sisaldunud OÜ Omamaa Plus

14.10.2010 arve nr 2010-126 (sh käibemaks 158 342 krooni) alusel ei ole FuelPro OÜ kütust

tegelikkuses saanud. Lähtudes eeltoodust kuulus osaühingu 2010. a oktoobri KMD-s deklaree-

ritud sisendkäibemaks vähendamisele 12 180 304 krooni (778 463,31 euro) võrra.

2. PMTK 28.05.2012 vastutusotsusega nr 13-7/111-6 kohustati JM tasuma PMTK

12.08.2011 maksuotsusega tuvastatud FuelPro OÜ maksuvõlg summas 638 483,16 eurot.

1) JM omas kontrolli osaühingu tegevuse üle ja teadis, et osaühingul puuduvad nõuetekohased

alusdokumendid sisendkäibemaksu mahaarvamiseks 2010. a oktoobris summas 12 271 445

krooni. JM edastas raamatupidamisteenust osutanud MK-le valeinformatsiooni sisendkäibe-

maksu kohta, mille alusel koostas ja esitas raamatupidamisteenuse osutaja ebaõige KMD. JM-l

oli juhatuse liikmena ligipääs e-maksuametile, kuid ta ei võtnud peale KMD esitamist midagi

ette, et viia deklareeritud andmed vastavusse tegeliku olukorraga.

2) Maksuotsusest tuleneva käibemaksukohustuse katteks laekus sundtäitmise tulemusena

139 980,15 eurot (seisuga 25.05.2012 oli FuelPro OÜ maksuotsusest tulenev maksuvõlg

638 483,16 eurot). Registervara FuelPro OÜ-l puudub.

3. JM esitas 04.07.2012 MTA-le vaide vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks, mille MTA

jättis 22.08.2012 vaideotsusega nr 6-1/935-2 rahuldamata.

4. JM esitas 24.09.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 28.05.2012 vastutusotsuse

tühistamiseks.

1) Maksuhaldur on jätnud peatamata vastutusmenetluse kuni kriminaalasjas nr 1093000072

lõpliku lahendi jõustumiseni. Kuna antud kriminaalasjas on tõendamisesemeks FuelPro OÜ

2010. a oktoobri KMD-s esitatud andmed, nende andmete vastavus maksuseadusele ning isikute

osalemine kuriteos, mis seisnes maksudeklaratsioonis valeandmete esitamises, siis on krimi-

naalmenetluses tuvastatud asjaolud olulised ka juhatuse liikme vastutuse kindlakstegemisel.

Maksuhaldur ei ole arvestanud asjaoluga, et eelnimetatud kriminaalasjas on ennast süüdi tun-

nistanud IV, kes tegeles FuelPro OÜ-s vahetult kütuse soetamise ja müügiga.

2) Maksuhaldur on osaühingule maksusumma määramisel tuginenud asjaolule, et esitamata

on käibemaksu mahaarvamise aluseks olevad käibemaksuseaduses (KMS) sätestatud nõuetele

vastavad arved, kuid ei nähtu, et maksuhaldur oleks andnud osaühingule või kaebajale võima-

luse puuduolevad raamatupidamise dokumendid taastada. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-51-

04 selgitanud, et maksuhaldur peab osaühingule andma võimaluse dokumentide taastamiseks

või määrama maksusumma hindamise teel.

3-12-2034

3(13)

3) Maksuhaldur ei ole arvestanud ka asjaoluga, et JM esitas FuelPro OÜ raamatupidamisdo-

kumendid 2010. a novembris RAB-le ning raamatupidamise dokumendid jõudsid maksuhalduri

kätte RAB kaudu. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et JM esitas RAB-le kõik osaühingu raama-

tupidamise originaaldokumendid.

4) Vastutusotsus on õigusvastane, kuna maksuhaldur ei ole nõuetekohaselt tuvastanud ja tõen-

danud juhatuse liikme vastutuse eeldusi. Pooled vaidlevad selle üle, kas maksuvõlg on tekkinud

juhatuse liikme poolt tahtlikult või raskest hooletusest talle seadusest (MKS § 8 lg 1) tulenevate

kohustuste rikkumise tõttu. Ainuüksi seetõttu, et JM oli FuelPro OÜ juhatuse liige, ei saa vas-

tutusotsust teha.

5) Käibemaksu mahaarvamise aluseks oli OÜ Omamaa Plus 14.10.2010 arve. FuelPro OÜ on

arve järgse summa täies ulatuses tasunud pangaülekandega OÜ-le Omamaa Plus. Nimetatud

tehingu kohta on 14.10.2010 sõlmitud ka ostu-müügileping. Kui kauba eest on tasutud ja kui

kaupa ei ole veel saadud, siis on tegemist ettemaksuga. OÜ Omamaa Plus ei ole saadud ette-

maksu FuelPro OÜ-le tagastanud. Seega tekkis müüjal KMS §-st 11, § 31 lg-test 8 ja 9 ning §

37 lg-st 2 tulenevalt arve väljastamisel ja selle eest tasumisel käibemaksu tasumise kohustus

ning sellele korrespondeerus FuelPro OÜ õigus tasutud käibemaks enda maksustatavalt käibelt

arvestatud käibemaksust maha arvata. Maksuhaldur ei ole ettemaksuga seonduvat kontrollinud.

Tehingu sõlmimist kinnitavad ka JM ja AD (endine K) poolt tunnistajana antud ütlused krimi-

naalasjas nr 1-13-3856. Samuti on tuvastatud, et OÜ Omamaa Plus tegeles kõnealusel ajal kü-

tuse müügiga ja omas selleks nõutavat registreeringut majandustegevuse registris. Halduskohus

keeldus 25.02.2014 kohtumäärusega alusetult AD ja JM ütluse vastuvõtmisest. Kaebaja esitas

halduskohtule ka 13.12.2010 OÜ-le Ercoz Tekasya (endine OÜ Omamaa Plus) esitatud ülesüt-

lemise avalduse, mille kohaselt FuelPro OÜ palus tagastada tasutud 950 053,68 krooni.

6) Kaebaja ei ole vastutav selle eest, et MK-le on 2010. a oktoobri KMD sisendkäibemaksu

real kajastanud mahaarvamisele kuuluva käibemaksu summa, mille kohta raamatupidamise alg-

dokumendid puudusid. Maksuhaldur väidab, et üleliigselt deklareeritud summa oli 12 271

445 krooni, kuid ei ole seda tõendanud – asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks FuelPro

OÜ 2010. a oktoobri KMD kohtule uurimiseks esitanud. Seega ei ole leidnud tuvastamist, kes,

millal ja milliste andmetega KMD MTA-le esitas ning tõendamata on isik, kes esitatud dekla-

ratsiooni allkirjastas. JM ei ole maksuhaldurile esitanud valeandmetega maksudeklaratsiooni

ning ei ole lasknud kanda sinna vastutusotsuses märgitud andmeid.

7) Asjas ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja oleks esitanud maksuhaldurile KMD-s tahtlikult

valeandmed. Maksuhaldur on tuvastanud, et KMD esitas ja allkirjastas MK-le. Tunnistaja kin-

nitas, et käibemaksu on õigus maha arvata korrektse arve alusel. Samuti tunnistaja selgitas, et

MTA-s näidati raamatupidamise väljatrükki 2010. a oktoobri kohta summas 249 920 krooni

ning see summa koosnes esitatud dokumentidest. Maksuhaldur ei ole võtnud vastutusotsuses

seisukohta, kas MK-l oli õigus esitada KMD selliste andmetega, nagu ta seda maksuhalduri

väitel tegi. Arvestades, et tegemist oli raamatupidamise teenust osutava isikuga või ettevõtja

esindajaga, siis vaieldamatult pidi ta teadma, millised nõuded peavad olema KMD esitamisel

täidetud. Kui MK-le ütluse kohaselt ei olnud tal KMD esitamisel kõiki käibemaksu mahaarva-

miseks nõutavaid arveid, siis ei ole võimalik väita, nagu saanuks raamatupidaja lähtuda tead-

misest, et ta võis kanda KMD-sse sellised andmed nagu ta justkui tegi. Sellisel juhul saaks JM

vastutada KMD-s valeandmete esitamise eest ainult olukorras, kui MK-le tegutses KMD esita-

misel vältimatus eksimuses. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-155-05 tulenevalt vastutab KMD-s

valeandmete esitamise eest deklaratsiooni esitaja ja selle allkirjastaja.

Kohtuistungil MK-le ei kinnitanud, et suuliselt oleks talle andmed edastanud just kaebaja. Tun-

nistaja väitis, et andmed jäeti kontorisse. FuelPro OÜ telefoni numbriga 5069160 kasutas

3-12-2034

4(13)

tööalaselt IV. JM ütlused kriminaalmenetluses kinnitavad, et ta ei esitanud 2010. a oktoobri

KMD-sse kandmiseks MK-le suulist informatsiooni täiendavast sisendkäibemaksust. Kui kae-

baja ei ole raamatupidajale suuliselt andmeid edastanud ning kui need sellegipoolest edastati,

siis võis seda teha ka IV. Maksuhaldur ei ole vastutusotsuse andmisel seda verisooni kontrolli-

nud. Kaebaja esitas kohtule tõendid selle kohta, et IV tegeles FuelPro OÜ-s aktiivselt kütuse

müügiga, ta omas kontakte ja tutvusi kütuse müüjatega ning ostjatega. Tema korraldas tehinguid

ning tal oli müügitöös abiks RA. Kohtule esitatud jälitusprotokollist kõnede eristustega nähtub,

et IV helistas isegi panka ja nimetas ennast JM-ks. IV kinnitas halduskohtu istungil, et panga-

konto arestimise tagajärjed olid äriühingu jaoks hävitavad ning äriühingu majandustegevus lõp-

pes. Harju Maakohtu otsusega on IV 2010. a oktoobri KMD-s valeandmete esitamise eest süüdi

mõistetud. Kui KMD-s valeandmed esitati, siis on selle eest vastutav IV (seda kinnitab süüdi-

mõistev kohtuotsus) või MK-le.

8) Vastutusotsus tuleb tühistada ka seetõttu, et kaebajalt nõutav summa on ebamõistlikult suur

ning seda otsust ei ole võimalik reaalselt täita. MKS § 96 alusel vastutavalt isikult sissenõutav

maksunõue peab olema proportsionaalne ning olema mõistlike pingutustega reaalselt täidetav.

Maksuhaldur ei saa panna isikule tasumiseks nõudeid, mida ei ole võimalik isiku eluaja jooksul

reaalselt täita. Vastutusotsusega nõutav summa on vastuolus põhiseaduse §-dega 11, 13 ja 32.

Samuti pidi maksuhaldur vastutusotsuse andmisel arvestama MKS § 100 lg-s 2 sätestatuga.

5. Maksu- ja Tolliamet palus jätta JM kaebus rahuldamata.

1) Vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Äriregistri andmetel oli JM FuelPro OÜ ju-

hatuse liikmeks ajavahemikul 16.09.2010 kuni 20.12.2010. Kuigi FuelPro OÜ deklareeris 2010.

a oktoobris sisendkäibemaksu kokku 784 288,28 eurot, tuvastati maksumenetluses 20% käibe-

maksumääraga ostudokumente üksnes kogumaksumusega 95 808,51 eurot (sh käibemaks 14

987,04). Ka ettevõtte poolt kasutuses oleva raamatupidamisprogrammi väljatrüki kohaselt moo-

dustas 2010. a oktoobri sisendkäibemaks üksnes 15 972,80 eurot. Seetõttu on vähetõenäoline,

et ettevõttel olid sama perioodi kohta täiendavad soetusdokumendid 768 343,41 euro suuruse

sisendkäibemaksu kohta. Vastupidist pole tõendanud ka kaebaja.

2) Maksuhaldur ei tuvastanud OÜ Omamaa Plus 14.10.2010 arve kohta ühtegi tõendit tehingu

toimumise kinnitamiseks peale arve ja tasumisdokumentide. Samas tuvastas maksuhaldur, et

OÜ Omamaa Plus ei tegelenud 2010. a oktoobris ettevõtlusega ega esitanud maksuhaldurile

2010. a oktoobri kohta seadusega nõutavaid käideldava kütuse aruandeid. Kõnealusel ostuarvel

on märgitud tehingu toimumise kohaks Kroodi Terminal, kuid nimetatud kohas ei nähtu tehin-

gute toimumist FuelPro OÜ kütuse käitlemise aruannetest. Samuti selgitas JM 03.02.2011 suu-

liste selgituste andmisel, et kütust ladustati üksnes Tartu Terminali AS-s. Seetõttu on tõendatud,

et arvel kajastatud tehingut ei toimunud.

3) JM poolt kriminaalasjas nr 1093000072 antud ütlustest nähtub, et ettevõtte raamatupida-

mist ja maksudeklaratsioonide esitamist korraldas kaebaja ning ligipääs ettevõtte pangakonto-

dele oli üksnes kaebajal. Asjaolu, et maksudeklaratsioonide esitamine toimus JM korraldusel,

kinnitavad ka ettevõtte raamatupidaja MK-le ütlused. Maksuhalduri andmebaasist nähtub, et

JM-l kehtis e-maksuameti volitus perioodil 21.09.2010 kuni 27.12.2010. JM rikkus tahtlikult

juhatuse liikme MKS § 8 lg-st 1 ning maksuseadusest tulenevaid kohustusi, mis väljendus sel-

les, et KMD-s deklareeritud sisendkäibemaksu summa ei vastanud algdokumentidele ja sisend-

käibemaksu arvestuses oli kajastatud tegelikult mittetoimunud tehing. Täiendavalt vormistas

JM maksuvõlglasest äriühingu variisiku nimele, millega välistas selle maksuvõla tasumise tu-

levikus. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja realiseerinud oma käitumises MKS § 96 sätestatud

koosseisu.

3-12-2034

5(13)

4) Riigikohtu praktikaga (3-1-1-120-03 p 21) on vastuolus kaebaja väide, et vastutusotsuse

vormistamiseks pidi maksuhaldur ära ootama kriminaalasjas nr 1093000072 lõpliku lahendi

jõustumise. Ka erialakirjanduses on asutud seisukohale, et maksusüütegude menetlemine ja

maksumenetlus toimuvad iseseisvalt.

5) Otsitud on kaebaja väide, et maksuhaldur ei võimaldanud isikul taastada puuduolevat raa-

matupidamist. Esiteks on maksuhaldur kogunud maksumenetluses andmeid, mis seavad kaht-

luse alla asjaolu, et puuduolevad raamatupidamisdokumendid on üldse kunagi reaalselt olemas

olnud. Isegi kui väidetavad raamatupidamisdokumendid olid algselt reaalselt olemas, ei ole

maksuhaldur kuidagi takistanud kaebajal taastada väidetavat raamatupidamist. Sama alusetu on

kaebaja väide, et raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu pidi maksuhaldur määrama käi-

bemaksu hindamise teel. Kuivõrd pole leidnud tõendamist asjaolu, et vaidlusalused kaubad

oleksid soetatud käibemaksukohustuslaselt, siis ei ole isiku käbemaksukohustuse tuvastamine

hindamise teel võimalik. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-1-1-61-08, et käibemaksu puhul

ei ole tegeliku maksukohustuse määramine hindamise teel reeglina üldse võimalik, kuna käibe-

maksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibe-

maksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata.

6) Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega, et OÜ Omamaa Plus arve alusel tasutud summade

näol on tegemist ettemaksuga. Olukorras, kus vaidlusalune tehing on algusest peale olnud näi-

lik, ei saa väidetaval ostjal tekkida sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust pelgalt asjaolust, et

arve alusel kanti raha väidetavale müüjale. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-46-11 selgitanud, et

näiliku tehingu puhul on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti

on müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi

vastu tagastusnõue. Eeltoodust tulenevalt ei ole ostjal näiliku tehingu alusel müüjale tasutud

käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kaebaja väide selle kohta, et vaidlus-

aluse arve alusel tasuti raha ettemaksu korras, on seejuures esitatud esmakordselt peale kaeba-

jale vastutusotsuse väljastamist. Maksuhaldurile ega kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis

tõendaks asjaolu, et FuelPro OÜ on võtnud ette mingeid samme, saamaks tagasi ettemaksu kor-

ras tasutud summad. Eeltoodu kinnitab kaebaja esitatud versiooni otsitust ja ebausutavust.

7) Äriühingu juhatuse liikme poolt raamatupidajale mingite ülesannete delegeerimine ei va-

basta isikut seadusest tulenevatest kohustustest (MKS § 8 lg 1). Kaebajal oli võimalus jooksvalt

kontrollida raamatupidaja tegevust (nt tutvudes maksudeklaratsioonide andmetega e-maksu-

ametis). Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud tõendavad, et ettevõtte maksudeklaratsioone

esitati JM juhiste alusel. Kaebaja väited, et FuelPro OÜ pangakontole omasid ligipääsu ka muud

isikud ning IV on justkui pannud toime süüteo FuelPro OÜ vastu, on paljasõnalised ega tugine

tõenditele.

8) Alusetu on kaebaja viide MKS § 100 lg-le 2, mille kohaselt pidanuks maksuhaldur loobuma

vastutusotsuse tegemisest. Maksuhaldur rakendab viidatud õigusnormis sätestatud meetmeid

oma kaalutlusõigusest lähtuvalt. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud MKS § 100 lg-s 2

nimetatud asjaolude esinemist.

9) Riigikohus on toonitanud, et kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendamisel ja maksumenet-

luses sissenõudmisel ei saa samastada maksuvõlga ja kahju (3-2-1-25-06, 3-1-1-73-09). Vas-

tutusotsuse regulatsioon on maksuvõla sissenõudmise menetlus, mitte kahjuhüvitise väljanõud-

mine juhatuse liikmelt. Ka MKS § 41 sätestab maksuõigusrikkumise tagajärjel tekkinud mak-

suvõla regulatsiooni eraldi – seega tuleb selgelt eristada tsiviilhagi ja vastutusmenetluses mak-

suvõla sissenõudmistoimingut. Vastutus- ja maksuotsuse alusel on tuvastatav, et maksuvõlg on

jäänud tasumata juhatuse liikme JM süül ning juhatuse liikme kohustuste nõuetekohase täitmise

3-12-2034

6(13)

korral olnuks maksuvõlgnevus välditav. Kui JM ei oleks esitanud ettevõtte maksudeklaratsioo-

nides valeandmeid ega hiljem vormistanud ettevõtet ümber variisiku nimele, siis oleks maksu-

võlgnevuse tekkimine olnud välditav ja hiljem likvideeritav.

10) Tuvastatud on, et JM roll FuelPro OÜ-s ei olnud nii passiivne, nagu seda väidab JM ise.

Sisendkäibemaksu summa suurust arvestades ei ole usutav, et JM deklareeris taolise summa

pelgalt kellegi kolmanda isiku sõnu uskudes ja ilma alusdokumente kontrollimata, seda enam,

et IV-il puudusid igasugused volitused äriühingu esindamiseks. Samas oli JM-l vaidlusaluse

KMD esitamise ajaks peaaega 10-aastane ettevõtja kogemus. Raamatupidaja MK-le suhtles just

juhatuse liikme JM-ga. Teiste isikute osalemist FuelPro OÜ raamatupidamise korraldamises

pole tunnistaja kinnitanud. Seega on tõendatud, et JM oli teadlik deklareeritava sisendkäibe-

maksu alusetusest. Puudub igasugune põhjus eeldada kaebaja hooletust. Isegi kui nõustuda kae-

baja väitega, et JM deklareeris sisendkäibemaksu IV poolt suuliselt esitatud andmete alusel, siis

sai kaebaja igal juhul aru, et tema poolt deklareeritavaid andmeid pole kontrollitud. Kui isikul

on kohustus esitada tõesed andmed, siis ka suvaliste andmete esitamine, ilma et nende esitami-

seks olnuks mingi loogiline põhjus, on tahtlik tegevus.

6. Tallinna Halduskohus jättis 21.03.2014 otsusega JMe kaebuse rahuldamata.

1) Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastutusotsusest ei selgu, milliseid MKS § 8 lg-s 1

sätestatud kohustusi on kaebaja rikkunud ja milles rikkumine seisneb, kuna maksuhaldur on

piisavalt põhjalikult analüüsinud nimetatud küsimust vastutusotsuses, mida kohus üle kordama

ei hakka. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et JM rikkus maksukohustuslase raamatupida-

mise korraldamise, maksusummade deklareerimise ja maksuvõla tasumise kohustust. Lisaks

vormistas JM maksuvõlglasest äriühingu variisiku nimele, millega välistas selle maksuvõla ta-

sumise tulevikus.

2) Kaebaja on realiseerinud oma käitumisega MKS §-s 96 sätestatud koosseisu. Kaebaja poolt

esitatud tõendid seda seisukohta ümber ei lükka. Maksuhaldur on nõuetekohaselt tuvastanud ja

tõendanud juhatuse liikme vastutuse eeldused, samuti on vastutusotsuse põhjal võimalik veen-

duda, et kaebajalt vastutusotsusega nõutav summa on õige.

3) Paljasõnalised ja tõendamata on kaebaja väited selle kohta, et maksuhaldur ei võimaldanud

kaebajal taastada puuduolevat raamatupidamist. Samuti on alusetud kaebaja väited maksuhal-

duri poolt hindamismenetluse läbi viimata jätmise kohta. Kohus nõustub siin vastustaja põhjen-

dusega.

4) Tunnistajate MK ja IV ütlustest nähtub, et FuelPro OÜ-d juhtis osaühingu ainus juhatuse

liige JM (IV juhatuse liige ei olnud). Äriühingu raamatupidamisega tegeles MK-le OÜ-st Simar.

JM ja MK-le koostasid algdokumentide alusel raamatupidamise koondeid. JM ja MK-le koos-

töö kestis 2-3 kuud. KMD-sid esitas MK-le MTA-le ainult elektrooniliselt temale antud volituse

alusel (paberkandjal ei esitanud). Andmed kandis MK-le deklaratsioonidele vastavalt kliendi

poolt antud informatsioonile (oma ütlustes räägib MK-le ainult JM-st ja nendevahelisest koos-

tööst, muid nimesid MK-le ei nimeta). Tunnistajate ütlustest võib järeldada, et JM oli piisavalt

hästi kursis FuelPro OÜ tegevusega, mida ta ise juhtis. Deklaratsioonidele kanti andmeid vas-

tavalt JM antud informatsioonile (vahet pole, kes need andmed parasjagu OÜ Simar kontorisse

viis, seda tegi tunnistaja ütluste kohaselt ka JM ise), MK-le ei väitnud kordagi, et ta oleks

deklaratsioonidele kandnud mingid suvalised andmed ja omal algatusel ehk siis JM teadmata.

5) JM poolt kriminaalasjas nr 1093000072 antud ütlustest nähtub, et ettevõtte raamatupida-

mist ja maksudeklaratsioonide esitamist korraldas tema ise ning ligipääs ettevõtte pangakonto-

3-12-2034

7(13)

dele oli üksnes JM-l. Asjaolu, et maksudeklaratsioonide esitamine toimus JM korraldusel, kin-

nitavad ka FuelPro OÜ raamatupidaja MK-le ütlused. JM-l kehtis e-maksuameti volitus perioo-

dil 21.09.2010-27.12.2010.

6) Ebaõige on kaebaja väide, et maksuhaldur oleks pidanud ära ootama kriminaalasja nr

1093000072 lahendi jõustumise enne vastutusotsuse vormistamist. Riigikohus märkis asjas nr

3-1-1-120-03, et maksukuriteo tunnuste ilmnemisel kriminaalmenetluse alustamine ei tähenda

seda, et selles asjas alustatud maksumenetluse võiks jätta lõpule viimata. Kui on tuvastatud kõik

maksu määramiseks vajalikud asjaolud ega ole takistusi maksusumma määramiseks haldusme-

netluses, ei ole maksuhalduril õigust jääda ootama kriminaalmenetluse tulemusi, vaid ta on tu-

lenevalt MKS §-dest 10 ja 11 kohustatud tegema maksuotsuse.

7) Maksuhaldur on maksumenetluses tuvastanud, et JM on teadlikult ja tahtlikult kajastanud

2010. a oktoobri KMD-s sisendkäibemaksu hulgas fiktiivse tehingu OÜ-ga Omamaa Plus

(praegu OÜ Ercoz Tekasya). Maksuhaldur ei tuvastanud OÜ Omamaa Plus 14.10.2010 arve

kohta ühtegi tõendit tehingu toimumise kinnitamiseks peale arve ja tasumisdokumentide. Samas

tuvastas maksuhaldur, et OÜ Omamaa Plus ei tegelenud 2010. a oktoobris ettevõtlusega ega

esitanud maksuhaldurile 2010. a oktoobri kohta seadusega nõutavaid käideldava kütuse aruan-

deid. Kohus nõustub selles osas vastustaja põhjendustega neid üle kordamata.

8) Kaebaja väide selle kohta, et vaidlusaluse arve alusel tasuti raha ettemaksu korras, on esi-

tatud esmakordselt peale vastutusotsuse väljastamist kaebajale. Maksuhaldurile ega kohtule ei

ole esitatud ühtegi tõendit, et FuelPro OÜ on võtnud ette mingeid samme väidetavalt ettemaksu

korras tasutud summade tagasi saamiseks. Summa suurust (60 719,52 eurot) arvestades on vä-

hetõenäoline, et see oleks tehingu ärajäämise korral jäänud tagasi nõudmata, mis kinnitab veel-

kord kaebaja esitatud versiooni otsitust ja ebausutavust.

9) Maksuvõlg ei ole samastatav kahjuga. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks saamata jäänud

tulu kui üks kahju liik on samastatav tasumata maksuvõlaga. Kohus nõustub vastustaja selleko-

haste põhjendustega. Kõnealune maksuvõlg on jäänud tasumata juhatuse liikme JM süül ning

juhatuse liikme kohustuste nõuetekohase täitmise korral oleks võinud olla maksuvõlgnevus väl-

ditav. Maksuhalduri poolt on õigesti tuvastatud, et JM, olles teadlik RAB huvist FuelPro OÜ

vastu, võõrandas ettevõtte OÜ-le Noobel Plaan, ning olles viimase seaduslik esindaja, kutsus

enda FuelPro OÜ juhatusest tagasi, määrates uueks juhatuse liikmeks variisiku DZ. Kriminaa-

lasja nr 1093000072 raames 11.05.2011 ütluste andmisel selgitas DZ, et ta kuuleb esmakordselt,

et on Eesti äriühingu FuelPro OÜ omanik ja juhatuse liige, ning ta ei ole kunagi viibinud Eesti

Vabariigis ega tunne JM nimelist isikut.

10) FuelPro OÜ ei esitanud maksuhaldurile 2010. a novembri eest aruandeid käideldava kütuse

kohta, mille tulemusel kustutati MTA otsusega FuelPro OÜ 19.01.2011 majandustegevuse re-

gistri kütuse käitlejate nimekirjast. Kui JM ei oleks esitanud FuelPro OÜ maksudeklaratsiooni-

des valeandmeid ega hiljem vormistanud FuelPro OÜ-d ümber variisiku DZ nimele, siis oleks

maksuvõlgnevuse tekkimine olnud välditav ja hiljem likvideeritav, kuid olukorras, kus maksu-

võlgnevusega äriühing vormistatakse kiiremas korras ümber variisiku nimele, ei ole mingit loo-

tust maksvõlgnevuse likvideerimiseks.

11) Maksumenetluses ja ka kohtumenetluses on tuvastatud, et JM roll FuelPro OÜ-s ei olnud

passiivne, nagu väidab JM ise (seda ei kinnitanud ka tunnistajate ütlused). Kohus nõustub mak-

suhalduriga, et ei ole eluliselt usutav, et nii pika ettevõtja kogemusega inimene ei olnud teadlik

juhitava äriühingu raamatupidamise ebaõigsusest, nimelt sellest, et FuelPro OÜ-s olid puudu

algdokumendid nii suure sisendkäibemaksu summa kohta. Samuti ei ole eluliselt usutav, et JM

n-ö pimesi usaldas IV poolt väidetavalt temale esitatud andmete õigsust (andmed ei tuginenud

algdokumentidele) ning seda vaatamata asjaolule, et IV-l puudusid igasugused volitused

3-12-2034

8(13)

FuelPro OÜ esindamiseks. IV enda ütlustest ei saa järeldada, et ta oleks midagi teinud omal

algatusel ja JM teadmata, otse vastupidi, tunnistaja IV kinnitas, et JM tegeles ettevõtte juhtimi-

sega. Raamatupidamisest ei teadnud IV midagi, seda korraldas FuelPro OÜ-s raamatupidaja,

kelle nime ta ei teadnud.

12) JM-l oli vaidlusaluse KMD esitamise ajal 10 aastat ärialast kogemust, mis tähendab, et ta

ei olnud algaja või väheste kogemustega isik. Taolises olukorras ei ole eluliselt usutav, et isik

deklareeris sisendkäibemaksu rohkem kui 12 miljonit krooni kellegi teiste sõnade järgi ja ilma

kahtluseta andmete õigsuses.

13) Õige on vastustaja seisukoht, et JM tahtlik tegevus on hõlmatud VÕS § 104 lg-s 5 sätestatud

tahtluse mõistega ning on tõendatud, et JM oli teadlik deklareeritava sisendkäibemaksu aluse-

tusest. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-23-12 selgitanud, et olukorras, kus äriühingul on vaid üks

vastutav seaduslik esindaja, s.o juhatuse liige, siis on maksuotsusega äriühingule omistatud taht-

lus suuremas osas ülekantav juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemise kontekstis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. JM palub 20.06.2014 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahul-

dada.

1) Kohus on otsuses enamasti nõustunud vaid maksuhalduri seisukohtadega, pidamata nende

ülekordamist vajalikuks. Samas on kaebaja esitanud tõendeid ja asjaolusid vastutusotsusest tu-

lenevate asjaolude ümberlükkamiseks. Kohus on jätnud kohtuotsuses enamuse kaebaja vastu-

väidetest sisuliselt käsitlemata ning seetõttu teinud asjas ebaõige lahendi.

2) Kohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et vastutusotsusega ei ole tuvastatud juhatuse

liikmelt maksuvõla sissenõudmiseks ette nähtud alused. Neid ei ole tuvastanud ka kohus.

3) Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja selgituse, et maksuhaldur ei ole võtnud vastutusot-

suses seisukohta, kas raamatupidaja MK-l oli õigus esitada KMD selliste andmetega, nagu ta

seda maksuhalduri väidete kohaselt tegi. JM saaks vastutada KMD-s valeandmete esitamise

eest ainult olukorras, kui MK-le tegutses KMD esitamisel vältimatus eksimuses. KMD-s va-

leandmete esitamine oli MK-le poolt välditav. Kaebaja ei saa vastutada teise isiku toimepandud

õigusvastase teo eest. Tõendamata on, et kaebaja oleks MK-le vaidlusaluse summa kohta and-

meid esitanud. Kui kaebaja ei ole raamatupidajale suuliselt andmeid edastanud, siis võis seda

teha ka IV. Maksuhaldur ja kohus seda verisooni ei kontrollinud. Kui KMD-s valeandmed esi-

tati, siis on selle eest vastutav IV või MK-le. Kaebaja ei olnud teadlik KMD-s valeandmete

esitamise faktist, seda ei ole maksuhaldur tõendanud. Kaebaja ei ole MKS § 8 lg-s 1 sätestatud

kohustusi rikkunud. On arusaamatu, millel põhineb kohtu seisukoht, et kui isik on üle 10 aasta

tegelenud ettevõtlusega, siis ta teab kõhklematult, milliste andmetega deklaratsioone on ning et

ei ole usutav, et ta on usaldanud enda äritegevuses teist isikut (IV). Samuti ei tähenda asjaolu,

kas IV omas volitusi või mitte andmete esitamiseks raamatupidajale, et ta ei võinud telefoni teel

esinedes JM-na neid andmeid siiski esitada (nagu ta varem seda oli teinud).

4) Kohus on jätnud tähelepanuta ja hinnanud valesti tõendeid seoses OÜ Omamaa Plus ette-

maksega. Asjaolu, et FuelPro OÜ ei esitanud vastavat seisukohta maksuotsuse koostamise me-

netluses, ei võta JM-lt seisukoha esitamise õigust.

5) Kaebaja esitas halduskohtule 13.12.2010 OÜ-le Ercoz Tekasya (endine OÜ Omamaa Plus)

esitatud ülesütlemise avalduse, mille kohaselt FuelPro OÜ palus tagastada tasutud 950 053,68

krooni. Seega on vale kohtu seisukoht, et FuelPro OÜ ei teinud midagi ettemaksu tagasisaami-

seks.

3-12-2034

9(13)

6) Asjassepuutumatu on kohtu seisukoht, et JM, olles teadlik, et FuelPro OÜ vastu tunneb

huvi RAB, võõrandas ettevõtte, määrates uueks juhatuse liikmeks variisiku. Vastutusotsuse te-

gemise aluseks ei saa olla asjaolu, et äriühing võõrandati pärast teisele isikule ja juhatuse liige

astus tagasi.

7) Kohtul on kohustus juhatuse liikme tahtluse küsimuses selgitada välja konkreetse juhtumi

asjaolud. Kohus ei ole seda teinud.

8) Kohus on jätnud täiesti tähelepanuta kaebaja seisukoha, et vastutusotsus tuleb tühistada ka

seetõttu, et kaebajalt nõutav summa on ebamõistlikult suur ning seda otsust ei ole võimalik

reaalselt täita.

9) Kohus on tõendeid vastu võtmata jättes rikkunud oluliselt menetlusõigusnormi. Kohus lei-

dis, et FuelPro OÜ pearaamatu väljatrükki ei ole kaebajal võimalik halduskohtus enam esitada.

Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja selgituse, mille kohaselt vastutusotsuses märgitakse, et

MK-le on maksuhaldurile selgitanud sisendkäibemaksu vahet raamatupidamise väljatrüki ja

KMD-s deklareeritu vahel ning kuna kohtule ei olnud esitatud FuelPro OÜ pearaamatu väl-

jatrükki, soovis kaebaja seda esitada. Seega on vastutusotsuses maksuhaldur ise viidanud pea-

raamatule, kuid on jätnud selle kohtule esitamata. Samas ei olnud kaebajal vajalik ka nimetatud

dokumente esitada, kuna nendele tugines vastutusotsuses maksuhaldur ise.

Kaebaja soovis esitada kohtule täiendava tõendina 16.10.2013 kohtuistungi protokolli krimi-

naalasjas nr 1-13-3856, milles kajastuvad tunnistaja JS, tunnistaja AD ja JM ütlused. Varase-

malt ei saanud kaebaja esitada nimetatud protokolli, kuna need ütlused on antud alles

16.10.2013. Käesolevas asjas esitati nimetatud tunnistajate ülekuulamise taotlus aga

15.01.2013. Tõendi esitamise vajadus selgus siis, kui käesolevas haldusasjas toimunud kohtuis-

tungil tunnistaja IV andis seletuse, et tema jaoks ei ole tuttav telefoni nr 5069160. Kaebaja

soovib kriminaalasjas antud iseenda ja JS ütlustega tõendada, et viidatud telefoninumbrit kasu-

tas IV tööalaselt. Seega on tõend oluline, on esitatud tähtaegselt ja tõendit ei olnud võimalik

esitada varem.

Märkimisväärne on, et kohus on 19.02.2013, keeldudes JS ja AD ülekuulamisest, märkinud

napilt, et tunnistajaid üle ei kuulata, seda üleüldse põhjendamata. Teadmata, miks tunnistajaid

üle ei kuulatud, ei saa kaebaja ka selgitada, kas mõni keeldumise põhjuse aluseks olnud asjaolu

on muutunud.

8. Maksu- ja Tolliamet palub 18.08.2014 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Põhjusel, et kaebaja on asunud kordama enda varasemaid seisukohti, millele on nii maksuhaldur

kui ka halduskohus juba ammendavalt vastanud, ei pea maksuhaldur menetlusökonoomia sei-

sukohast tulenevalt otstarbekaks hakata halduskohtu otsuses toodut kordama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on põhjendatud ning apellatsioonkaebus ei

anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega, lisades

vastusena apellatsioonkaebusele järgmist.

10. Vastutusotsusega tuvastatakse vastutuskohustus, s.o kolmanda isiku vastutus võõra mak-

sukohustuse eest (MKS § 31 lg 1 p 4). Vastutuskohustuse üheks liigiks on juhatuse liikme vas-

tutus tema poolt esindatava juriidilise isiku maksuvõlgnevuse eest (MKS § 40 lg 1). Juhatuse

liikme vastutuskohustus rajaneb põhimõttel, et juhatuse liikme staatusesse asumisel võtab isik

3-12-2034

10(13)

endale kohustused, mille rikkumisega kaasneb isiklik vastutus tekkinud negatiivsete tagajär-

gede eest (MKS § 41 lg 1). Juhatuse liikme staatust ja kohustusi reguleerivad eelkõige TsÜS §

34 lg 1, ÄS § 180 lg 1 ja MKS § 8 lg 1. Kokkuvõtvalt tuleneb nimetatud sätetest, et juriidiline

isik kui õiguslik abstraktsioon tegutseb enda juhatuse (juhatuse liikmete) kaudu, st juhatus esin-

dab ja juhib osaühingut ning vastutab juriidilise isiku kohustuste täitmise eest. Selliseks kohus-

tuseks on muu hulgas KMS-s ettenähtud korras maksuarvestuse pidamine ning maksukohustuse

deklareerimine ja täitmine. Juhatus ei pea viima juriidilise isiku kogu tegevust läbi iseseisvalt,

kuid juhatus peab korraldama juriidilise isiku nõuetele vastava tegevuse, olles ise korralduse

tulemuslikkuse garandiks. Juhatuse liikme peamisteks kohustusteks võib seega lugeda juhti-

mis-, planeerimis- ja järelevalvekohustust.

11. Kaebajalt nõutakse PMTK 28.05.2012 vastutusotsusega FuelPro OÜ maksuvõla täitmist,

mis on tuvastatud PMTK 12.08.2011 maksuotsusega. Maksukohustuse aluseks oli asjaolu, et

FuelPro OÜ deklareeris 2010. a oktoobri KMD-l sisendkäibemaksu summas 12 271 445 eurot,

kuid ei esitanud maksuhaldurile algdokumente 12 021 962 krooni ulatuses. Lisaks puudus

FuelPro OÜ-l õigus Omamaa Plus OÜ arve alusel sisendkäibemaksu deklareerimiseks summas

158 342 krooni, kuna vastavat tehingut tegelikkuses ei toimunud.

12. Kaebaja oli äriregistrist nähtuvalt FuelPro OÜ juhatuse liikmeks perioodil 16.09.2010-

20.12.2010. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajat alust pidada isikuks, kes on võimeline

osaühingu juhatuse liikme rolli mõistma ja seda täitma. Kaebaja omab pikaajalist kogemust

ettevõtluses ning on maksuhaldurile korduvalt kinnitanud, et on FuelPro OÜ tegevust korralda-

vaks isikuks (JMe 27.09.2010, 05.10.2010 ja 03.11.2010 ütluste protokollid ning 13.10.2010

seletuskiri – III kd, tl 5-8). Kaebaja reaalset juhatuse liikme staatust näitab tema faktiline tege-

vus FuelPro OÜ esindajana. Kaebaja on organiseerinud FuelPro OÜ kontoripinna, rentides selle

enda teiselt äriühingult; kaebaja on korraldanud tööjaotuse, tegeledes ise n-ö välisturgudega ja

usaldades siseriiklike tehingute organiseerimise IV-le (kohtuistungi protokoll kriminaalasjas nr

1-13-3856 – III kd, tl 195-218); kaebaja on osalenud lepingute sõlmimisel, vormistanud ja all-

kirjastanud äriühingu dokumente ning teinud pangakontolt ülekandeid, samuti on kaebaja orga-

niseerinud raamatupidamise, tehes seda osaliselt ise ja tellides teenust raamatupidamisfirmalt

OÜ Simar (JM 03.02.2011, 05.10.2011, 18.10.2011 ütluste protokollid – I kd, tl 110-119).

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt ei saa teda sõltumata juha-

tuse liikme staatusest pidada vastutavaks FuelPro OÜ maksuvõla tekkimise eest ning alusetu

sisendkäibemaksu deklareerimise osas tuleb vastutavaks pidada IV ja/või MK (OÜ Simar juha-

tuse liige). Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus asuda seisukohale, et kaebaja ei olnud tead-

lik ja ei soovinud 12 180 304 krooni suuruse sisendkäibemaksu deklareerimist FuelPro OÜ

2010. a oktoobri KMD-l. Olgugi, et elektroonse KMD esitas faktiliselt MK-le (e-maksuameti

väljavõte – I kd, tl 144), toimus deklaratsiooni esitamine FuelPro OÜ nimel ja FuelPro OÜ poolt

raamatupidajale selleks antud volituse alusel. Raamatupidamisteenuse kasutamist on kinnitanud

ka kaebaja (vt eelnevalt viidatud JM ütlused). Raamatupidaja vastutuse aluseks ei saa lugeda

seda, et ta ei veendunud täielikult deklareeritud andmete vastavuses algdokumentidele. MK-le

on selgitanud, et sai andmed sisendkäibemaksu suuruse kohta kaebajalt ja usaldas viimast. Ar-

vestades, et raamatupidamisteenuse osutamine on maksukohustuslase tellimuse täitmine ning

raamatupidaja esitab deklaratsiooni äriühingu nimel, võib lugeda sellist usaldust mõistlikuks.

Seejuures puudub arvestatav põhjendus, mis annaks aluse kahelda MK-le ütluste usaldusvääru-

ses ja selgitaks, miks pidi raamatupidaja deklareerima omal initsiatiivil suuremat äriühingu si-

sendkäibemaksu, kui oli äriühingu seadusliku esindaja sooviks. Raamatupidaja (raamatupida-

misteenuse osutaja) ei saa sellest isiklikku kasu, küll aga tähendas tasumisele kuuluva käibe-

maksuga samas suurusjärgus sisendkäibemaksu deklareerimine, et formaalselt ei tekkinud

FuelPro OÜ-l maksukohustust, mis oleks kaasnenud õigete andmete esitamisega. Seega on alu-

setu sisendkäibemaksu deklareerimine selgelt FuelPro OÜ huvides ning on usutav, et kaebaja

3-12-2034

11(13)

FuelPro OÜ esindajana soovis selliste andmete deklareerimist. Arvestades, et tuvastatud ei ole

asjaolusid, miks pidi MK-le deklareerima omal initsiatiivil valeandmeid ning andma selle kohta

maksumenetluses, kriminaalmenetluses ja käesolevas kohtuasjas tunnistajana valeteavet, tuleb

ühtlasi pidada usutavaks MK-le selgitust, et sellises suuruses sisendkäibemaksu deklareerimist

soovis temalt just kaebaja, mitte näiteks IV (MK-le 04.10.2011 ütluste protokoll kriminaalme-

netluses – II kd, tl 143-144; 17.05.2012 ja 25.03.2011 ütluste protokollid maksumenetluses – I

kd, tl 121-123; 04.12.2013 istungiprotokoll halduskohtumenetluses – III kd, tl 61-63). Kaebaja

on kinnitanud enda suhtlemist MK-ga ning on ühtlasi väitnud, et MK-le pidi tundma IV (istun-

giprotokoll ringkonnakohtus – IV kd, tl 44-45). Seega ei ole reaalne, et MK-le võis eksida kae-

baja isikus ja ajada teda IV-ga segamini. Eeltoodust lähtudes ei ole põhjendatud järeldada, et

FuelPro OÜ 2010. a oktoobri KMD-s valeandmete esitamise eest on vastutavad IV ja/või MK-

le, mitte kaebaja.

14. Vastutusotsuse põhjendatuse hindamisel tuleb ühtlasi hinnata seda, millised asjaolud olid

maksuhaldurile teada vastutusotsuse tegemise ajal. FuelPro OÜ poolt deklareeritud sisendkäi-

bemaksu osas, mille kohta puudusid algdokumendid, andis kaebaja FuelPro OÜ maksumenet-

luses selgituse, et kaebaja oli andnud raamatupidamise dokumendid 30.11.2010 üle uuele juha-

tuse liikmele DZ-le (maksuotsuse lk 3 – I kd, tl 89-101). Vastutusmenetluses keeldus kaebaja

kaasaaitamiskohustuse täitmisest, viidates pooleliolevale kriminaalasjale seoses FuelPro OÜ-

ga (vastutusotsuse lk 6 – I kd, tl 11-18). Eelnevast tulenevalt oli maksuhalduril vastutusmenet-

luse raames põhjendatud alus järeldada, et kaebaja ei seadnud kahtluse alla deklareeritud si-

sendkäibemaksu õigsust, vaid selgitas, et puuduvad algdokumendid andis ta üle uuele juhatuse

liikmele. Vastavat järeldust toetavad kaebaja poolt kriminaalmenetluses 03.02.2011 antud ütlu-

sed (mis edastati prokuratuuri loal maksuhaldurile), milles kaebaja vastab küsimusele „Raama-

tupidaja MK-le tehtud raamatupidamisprogrammi väljatrükist nähtub, et FuelPRO OÜ ok-

toobri 2010.a. sisendkäibemaks oli summas 249 920 krooni, kuidas tekkis ettevõtte 10.2010

käibedeklaratsiooni sisendkäibemaks summas 12 271 445 krooni“, järgmiselt: „Järelikult ei ol-

nud tal kõiki dokumente. Ka minul ei ole neid dokumente, kõik ettevõtte dokumendid andsin

firma maha müümisel üle uuele omanikule“. Samuti vastab kaebaja samal ülekuulamisel küsi-

musele “FuelPRO OÜ esindajana andsite Rahapesu Andmebüroole üle ettevõtte 2010.a. ok-

toobri ostu ja müügitehinguid kajastavad raamatupidamisdokumendid, kus on ülejäänud ette-

võtte raamatupidamisdokumendid“, järgmiselt: „Need dokumendid on üle antud OÜ FuelPRO

uuele omanikule, tema perekonnanimi oli vist Z“ (I kd, tl 114p-118). Seega keskendus maksu-

menetlus kaebaja väite kontrollimisele, et puuduvad dokumendid on kolmandale isikule üle an-

tud. Ka kaebuses halduskohtule heitis kaebaja algselt maksuhaldurile ette, et viimane ei ole

andnud võimalust puuduvate raamatupidamisdokumentide taastamiseks ning ei ole tõendanud,

et JM esitas RAB-le kõik osaühingu raamatupidamise originaaldokumendid. Nimetatu viitab

samuti sellele, et sisendkäibemaksu deklareerimine kõnealuses summas oli kaebaja hinnangul

põhjendatud. Vastav seisukoht ei ole kooskõlas kaebaja hilisema positsiooniga kohtumenetlu-

ses, mille kohaselt kaebaja ei tea, miks esitas raamatupidaja FuelPro OÜ 2010. a oktoobri KMD-

s andmed, mille kohta algdokumendid puudusid, ning tegelikkuses kaebaja ei olegi üldse

FuelPro OÜ tegevusega eriti seotud olnud, vaid sellega tegeles IV. Vastuoluliste seisukohtade

tõttu ei saa kaebaja selgitusi kohtumenetluses pidada usaldusväärseteks.

15. Ringkonnakohtu hinnangul on vastutusotsusega põhjendatult tuvastatud, et FuelPro OÜ

2010. a oktoobri KMD-s algdokumentidega katmata sisendkäibemaksu deklareerimine on kae-

baja teadlik ja tahtlik tegevus eesmärgiga vähendada FuelPro OÜ poolt tasumisele kuuluvat

käibemaksu. Lisaks eeltoodule toetab vastavat järeldust asjaolu, et saades teada järelevalveor-

gani (RAB) huvist äriühingu tegevuse vastu, otsustas kaebaja kiirendatud korras enda seosed

FuelPro OÜ-ga lõpetada. Äriregistrist nähtuvalt lõppes kaebaja osalus FuelPro OÜ-s

26.11.2010 ja osanikuks sai samal päeval kaebaja poolt omandatud OÜ Noobel Pluss, mille

3-12-2034

12(13)

juhatuse liikmeks sai kaebaja alates 29.11.2010. OÜ Noobel Pluss esindajana koostas kaebaja

30.11.2010 otsuse (II kd, tl 30), millega kutsus enda tagasi FuelPro OÜ juhatuse liikme kohalt

ja määras uueks FuelPro OÜ juhatuse liikmeks Läti kodaniku DZ. Äriregistrist nähtuvalt on DZ

alates 20.12.2010 ka OÜ Noobel Pluss ainuke juhatuse liige ja alates 01.01.2011 ainuosanik.

Kaebaja taandumine FuelPro OÜ tegevusest, selle asemel, et teostada RAB huvi tekkimisel

juhatuse liikme järelevalvet äriühingus toimunu üle ja parandada osaliselt alusetu KMD, ei ise-

loomusta heauskset juhatuse liiget. DZ eitab Läti Vabariigist ametiabi korras saabunud andmete

põhjal enda seotust FuelPro OÜ-ga (II kd, tl 23-28).

16. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja tõepoolest ei olnud FuelPro OÜ 2010. a oktoobri

KMD esitamise hetkel teadlik sinna kantud andmetest, siis tuleks sellist olukorda käsitleda ju-

hatuse liikme raske hooletusena. Äriühingu tegevuse korraldamine viisil, mis võimaldab juha-

tuse teadmata suures ulatuses valeandmete esitamist maksudeklaratsioonis, samuti järeleval-

veorgani huvi korral juhatuse liikme kontrollifunktsiooni täitmata jätmine ja enda edasiste

seoste katkestamine äriühinguga, saab olla käsitatav üksnes raske hooletusena. Seega tuleks ka

kaebaja poolt apellatsiooniastmes esitatud versiooni aluseks võttes jätta tuvastatud vastutusko-

hustus muutmata.

17. OÜ Omamaa Plus 14.10.2010 arve nr 2010-126 osas ei vaidle kaebaja vastu sellele, et kü-

tust ei ole tehingu raames saadud, kuid leiab, et tegemist oli ettemaksuga, mis annab aluse si-

sendkäibemaksu mahaarvamiseks. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtule, et väited

OÜ-le Omamaa Plus ettemaksu tasumise kohta ei ole usaldusväärsed. Ettemaksust OÜ FuelPro

maksumenetluses ja kaebaja vastutusmenetluses esitatud eriarvamuses ei räägitud ning ette-

maksu sellist kergekäelist tasumist ja hilisemat vähest huvi selle tagasisaamiseks ei saa pidada

äris tavapäraseks. Samuti viitavad tehingu (sh väidetava ettemaksu) puudumisele OÜ Omamaa

Plus juhatuse liikme AD (end K) vastuolulised selgitused kriminaalmenetluses. Nimelt selgitas

AD eeluurimise käigus, et OÜ-d FuelPro ta ei mäleta, JM ja IV ei tunne ning FuelPro OÜ raa-

matupidamises kajastatud OÜ Omamaa Plus arve ja leping erinevad OÜ Omamaa Plus poolt

koostatud arvetest ja lepingutest (15.10.2011 ja 17.01.2012 ütluste protokollid – II kd, tl 138p-

140). Kohtumenetluses väitis AD, et teab JM, FuelPro OÜ oli üks tehingupartneritest ning OÜ

FuelPro raamatupidamises kajastatud OÜ Omamaa Plus arve ja leping on standardsed doku-

mendid, nagu OÜ Omamaa Plus neid koostas (kohtuistungi protokoll kriminaalasjas nr 1-13-

3856, lk 4-15). Vastuolude tõttu ei saa lugeda OÜ Omamaa Plus poolset tehingu kinnitust usal-

dusväärseks.

18. Juhatuse liikme vastutuse materiaalsed eeldused on kohtupraktikast (Riigikohtu otsuse nr

3-3-1-37-13 p 12) ning MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt järgmised: juhatuse

liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus); rikutud on

kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegne ja täielik täitmine; sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjus-

liku seose küsimus). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult tuvastanud, et

vastavad eeldused on käesoleval juhul täidetud, s.o kaebaja poolt juhatuse liikme kohustuste

nõuetekohase täitmatajätmise tulemusena on deklareeritud FuelPro OÜ 2010. a oktoobri

KMD-s valeandmeid summas 12 180 304 krooni (778 463,30 eurot), vähendades sellega aluse-

tult FuelPro OÜ poolt samas suuruses tasumisele kuuluvat käibemaksu.

19. Kaebaja seisukoht, et vastutusotsusega nõutava summa tasumine on talle üle jõu käiv, ei

ole aluseks vaidlustatud vastutusotsuse ja halduskohtu otsuse tühistamiseks. Kaebaja ei ole põh-

jendanud ega tõendanud MKS § 100 lg-s 2 nimetatud asjaolude esinemist ning nimetatud sättest

ei tulene ka maksuhalduri kohustust jätta maksusumma määramata või sisse nõudmata.

3-12-2034

13(13)

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus jääb selles osas muutmata,

jäävad kaebaja menetluskulud (apellatsioonimenetluses esindajatasu 600 eurot, kulu on kantud)

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist

taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

Ruth Plaks

Virgo Saarmets