3-15-601/24 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-601 Otsuse kuupäev

3. juuli 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Andri Ladevi kaebus Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes Asja läbivaatamine

2. juuli 2015 kohtuistungil Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Andri Ladev Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 3. august 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 12.03.2015 saabus Tartu Halduskohtusse Andri Ladevi kaebus, milles ta avaldas rahulolematust selle üle, et Tartu Vangla jättis vaideotsusega nr 1-11/23-2 tema vaide rahuldamata.

2. Tartu Halduskohus jättis 26.03.2015 kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks, kuna sellest ei ilmnenud ühtegi nõuet ning samuti ei olnud kaebaja tasunud riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust.

3. 30.03.2015 saabus Tartu Halduskohtusse A. Ladevi kaebuses puuduste kõrvaldamise avaldus, milles ta selgitas, et nõuab Tartu Vangla kohustamist talle soovitud õigusakte väljastama. Ühtlasi taotles ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.

4. Oma 02.04.2015 määrusega vabastas Tartu Halduskohus A. Ladevi riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ning andis Tartu Vanglale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.

5. Tartu Vangla palus oma 23.04.2015 kirjalikus vastuses kaebusele jätta see rahuldamata.

6. 28.04.2015 saabus Tartu Halduskohtusse A. Ladevi kaebuse täiendus.

7. Tartu Halduskohus määras 04.05.2015 asja läbivaatamisele 02.07.2015 kohtuistungil.

8. 06.05.2015 saabusid Tartu Halduskohtusse A. Ladevi täiendavad seisukohad.

9. Tartu Vangla esitas 27.05.2015 kirjaliku vastuse kaebaja täiendavatele seisukohtadele.

10. Asjas toimus 02.07.2015 kohtuistung, millel osalesid A. Ladev ning Tartu Vangla esindajana Liisa Paltsar.

Kaebuse põhjendused

11. A. Ladev selgitab, et tal ei ole võimalik laenutada seadusi Tartu Vangla raamatukogust. Seoses arvuti vahendusel õigusaktidega tutvumisega märgib ta, et saab nendega tutvuda üksnes

50 minutit korraga. Selle ajaga ei jõua ta piisavalt läbi lugeda ega ülestähendusi teha. See takistab tal kaebeõiguse kasutamist. Tartu Vangla on suutnud väljastada aga ainult Euroopa Vanglareeglistiku. Ta on palunud väljastada Tartu Vangla kodukorda, haldusmenetluse seadust, vangistusseadust ja kohtupraktikat. Viimati palus ta väljastada ka psühhiaatrilise abi seadust.

A. Ladev nõuab Tartu Vangla kohustamist õigusaktide väljastamiseks.

12. Oma 28.04.2015 kohtusse saabunud avalduses selgitab A. Ladev täiendavalt, et pidi 25.04.2015 saama kasutada Tartu Vanglas arvutit õigusaktidega tutvumiseks, kuid ta lasti jalutama kell 15.00 ning ta ei teadnud, et see on sama kellaaeg, mil ta peab saama ka arvutit kasutada. Hiljem aga teda enam arvutit kasutama ei lastud. See tingib uuesti kahenädalase ooteaja arvuti kasutamiseks ja seda võimaldatakse siis 50 minutit. Seetõttu jäi tal eriti oluline kaebus vormistamata.

13. A. Ladev selgitab 06.05.2015 kohtusse saabunud kaebuse täiendustes, et ta ei oska arvutit kasutada ning ta ei leia sealt vajalikke seadusi üles. Samuti ei õpeta vangla teda elektroonilist Riigi Teatajat kasutama. Tartu Vangla raamatukogu ei tee aga õigusaktide väljatrükke, põhjendades seda asjaoluga, et need muutuvad pidevalt.

14. 02.07.2015 toimunud kohtuistungil loobus kaebaja kohtupraktika väljastamise nõudest.

Vastustaja vastuväited

15. Oma kirjalikus vastuses kaebusele on Tartu Vangla selgitanud, et vahemikus 06.01.2015 – 06.04.2015 on A. Ladev registreeritud arvuti kasutamiseks kaheksal korral, millest üks jäi toimumata. Kinnipeetavatel võimaldatakse internetis õigusaktide ja kohtulahenditega tutvuda vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-le 311. Tagatud on juurdepääs elektroonilisele Riigi Teatajale, Riigikohtu koduleheküljele, Euroopa Kohtu praktikat koondavale leheküljele, vanglate kodukordadele koos seletuskirjadega ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat koondavale leheküljele. Tartu Vangla nõustub, et kui kinnipeetaval ei ole ligipääsu internetile, tuleb vanglal teave kirjalikult väljastada. A. Ladevile on aga ligipääs internetile tagatud. Kui ta soovib saada õigusakte isiklikuks kasutamiseks, on tal võimalik neid vanglateenistuse vahendusel isiklike finantsvahendite arvelt soetada. Vastustaja selgitab, et tõepoolest kestab üks arvuti kasutamise kord 50 minutit, kuna vanglal tuleb arvestada sellega, et kõik kinnipeetavad, kes on arvuti kasutamise soovi avaldanud, saaksid seda teha mõistliku aja jooksul taotluse esitamisest arvates. Kuivõrd A. Ladev on esitanud 2015. aasta jooksul halduskohtule kaks kaebust ning Tartu Vanglale viis kahjunõuet ning neli vaiet, ei saa kõnelda tema kaebeõiguse piiramisest.

16. Oma 27.05.2015 avalduses selgitab Tartu Vangla, et ei vasta tõele kaebaja väide, et Tartu Vangla arvutites pole võimalik lugeda psühhiaatrilise abi seadust. Arvutites on ligipääs leheküljele www.riigiteataja.ee, kust on ka psühhiaatrilise abi seadus kättesaadav. Vastustaja toob välja, et vangla raamatukogust saab laenutada Tartu Vangla kodukorda ning selle seletuskirja ja vangistusseaduse kommenteeritud väljaannet. 25.02.2015 on kaebajale laenutatud Euroopa Vanglareeglistik.

Kohtu seisukoht

17. Kaebaja on nõudnud õigusaktide ning kohtupraktika paberkandjal väljastamist ESTLEX internetikeskkonnast. Kohtupraktika väljastamise nõudest kaebaja 02.07.2015 kohtuistungil loobus. Riigivastutuse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on kohustamisnõude rahuldamise eelduseks see, et vastustaja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab kaebaja õigusi. Vastustaja on teatanud 22.01.2015 kirjaga nr 6-24/308-2, et keeldub toimingu sooritamisest; sama seisukoht on avaldatud 14.04.2015 vastuses nr 2-5/752-2 (vaatamata sellele, et see kiri on valesti pealkirjastatud kui „Teabenõude rahuldamine“). Seega peab kohus käesolevas asjas kontrollima, kas vastustaja on kohustatud toimingu sooritama või mitte ning otsustama, kas Tartu Vangla on toimingu sooritamisest keeldunud õiguspäraselt.

18. Kaebaja leiab, et vaidlusaluse toiminguga on rikutud tema õigusi, kuna avaliku teabe seaduse (AvTS) § 25 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval õigus teabenõude korras saada väljaprindituna 20 lehekülge. AvTS § 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Samas tuleb kohtu hinnangul asjas arvesse võtta, et kui välja arvata Tartu Vangla kodukord ning selle seletuskiri, ei ole Tartu Vangla ise õigusakte andnud ega avaldanud ning ei ole seega teabevaldajaks AvTS § 5 mõttes. Samas on vangla riigivõimu teostades võtnud isikult vabaduse ning seega peab vaieldamatult võimaldama isikule, kellelt ta on vabaduse võtnud, tutvuda põhiseaduse § 3 lõike 2 alusel avaldatud õigusaktidega. Millisel viisil see toimub ning kas selles osas tuleb kohaldada AvTS regulatsiooni või mitte, ei ole esmatähtis, kui reaalne võimalus õigusaktidega tutvumiseks on tagatud. On üldteada, et internetikeskkond ESTLEX, millele viitab kaebaja, kasutab oma peamise alusallikana elektroonilist Riigi Teatajat. Alates 01.01.2007 on Riigi Teataja ametlik väljaanne kättesaadav üksnes elektrooniliselt. Seega sisuliselt nõuab kaebaja ametlikult avaldatud õigusaktide paberkandjal väljastamist.

19. Vangistusseaduse § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Kaebajal on nimetatud õigusaktidega võimalik tutvuda

vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites ja seda võimalust on kaebaja regulaarselt kasutanud. Samuti saab mõnda õigusakti laenutada Tartu Vangla raamatukogu vahendusel. Vastustaja on selgitanud kaebajale, et kui ta soovib seadustest isiklikke eksemplare, on neid finantsvahendite olemasolul võimalik tellida, kusjuures ühe kahepoolse lehekülje väljaprindi hinnaks on 0,13 eurot. Kuigi kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta ei soovi endale eksemplare päriseks, vaid üksnes karistusaja lõpuni, ei oma see kohtu hinnangul tähtsust, kuivõrd sisuliselt soovib A. Ladev eksemplare üksnes enda isiklikuks kasutamiseks.

20. AvTS § 23 lg 2 p 3 kohaselt võib teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Kaebaja soovis väljatrükki Tartu Vangla kodukorrast (umbes 59 lk), haldusmenetluse seadusest (umbes 25 lk) ja vangistusseadusest (umbes 60 lk) , mis kahtlemata nõuab põhjendamatult suuri ajalisi ja materiaalseid ressursse. Kaebajale on antud võimalus elektrooniliselt õigusaktidega tutvuda ja see on sobivam ning vähem kulutusi põhjustav võimalus, kuna õigusaktid muutuvad sageli. Samuti sätestab AvTS § 22, et kui taotletud teave on avalikustatud, võib teabevaldaja teavet väljastamata teatada sellest teabenõudjale. Käesoleval juhul on väljaspool kahtlust, et kaebajale on olnud kogu aeg teada, et õigusaktid on elektrooniliselt avalikustatud ning VangS § 311 alusel kaebajale kättesaadavad ning Tartu Vangla ei ole seda ka kaebaja eest varjanud. Vastupidi, asjas on tõendatud, et A. Ladev käib õigusaktidega elektrooniliselt tutvumas sageli.

21. Vastustaja on tõendanud, et kaebaja kasutas aasta 2015 I kvartalis arvutit õigusaktidega tutvumiseks 6 korda iga kord vähemalt 50 minuti vältel. Kohtu hinnangul on sellega tagatud kaebajale minimaalselt vajalik võimalus õigusaktidega tutvumiseks, seda enam, et kaebaja ei ole välja toonud ka asjaolusid, mis viitaksid tungivale vajadusele saada paremat juurdepääsu õigusaktidele. Kohus nendib, et mõnel juhul võib tõepoolest olla õigusaktide tutvumiseks vajalik enam kui 50 minutit, kuid seda aitab leevendada võimalus käia õigusaktidega tutvumas regulaarselt. Samuti on reeglina võimalik nii halduskui kohtumenetlustes oma avaldusi täiendada, mistõttu ei saa õigusaktidega elektrooniliselt tutvumise korraldus reeglina tingida avalduste esitamise tähtaegade ületamist. Kuigi kaebaja on menetluses ka väitnud, et ei oska arvutit kasutada, nähtub tema teistest avaldustest ja kohtuistungil väidetust, et ta on siiski suutnud arvuti vahendusel õigusakte leida. Arvestades seda ning võttes arvesse, et elektroonilisest Riigi Teatajast õigusaktide leidmiseks piisab selle nime sisestamisest avalehel olevasse otsinguvälja, ei pea kohus seda kaebaja väidet usutavaks.

22. Samuti märgib kohus, et kohtute infosüsteemi andmetel alustas A. Ladev 2015. aasta I poolaasta jooksul 11 uut kohtuasja 1. astme kohtutes. Seega on väited kaebeõiguse piiramisest kohatud, kuivõrd A. Ladev kasutab keskmise kodaniku või ka kinnipeetavaga võrreldes kaebeõigust äärmiselt intensiivselt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Tartu Vanglal ei ole kohustust A. Ladevile õigusakte välja printida, kuna tal võimaldatakse õigusaktide ja kohtulahenditega tutvuda elektrooniliselt. Kohus on sellel seisukohal ühtviisi nii Tartu Vangla kodukorda puudutavas osas, mille puhul on Tartu Vangla AvTS § 5 mõttes teabevaldaja, kui ka muude õigusaktide osas, mille puhul peab Tartu Vangla tagama oma kinnipeetavatele võimaluse ametlikult avaldatud õigusaktidega tutvumiseks. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

23. Kuigi kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna on tuvastatud, et käesoleval ajal ei esine kohustamisnõude rahuldamist tingivaid asjaolusid, peab kohus siiski vajalikuks täiendavalt märkida järgmist. Kaebaja on välja toonud, et meditsiiniosakonnas viibides ei võimaldatud tal elektrooniliselt õigusaktidega tutvuda. Kohus ei ole seda väidet kontrollinud, kuna käesoleval ajal ei viibi kaebaja meditsiiniosakonnas ning seega ei puutu see kohustamiskaebuse esemesse. Küll aga on kohus seisukohal, et sõltumata sellest, milliseid piiranguid on kas julgeolekukaalutlustel või meditsiinilistel põhjustel kinnipeetavale vanglas kohaldatud, peab tal olema mingil viisil siiski võimalus tutvuda enda õiguste ja kohustuste aluseks olevate õigusaktidega. Samuti möönis vastustaja esindaja kohtuistungil, et vangla kodukorrale ning selle seletuskirjale on vangla raamatukogus pikad järjekorrad. Vangla kodukord reguleerib vangistusseaduse § 105 lõikest 21 tulenevalt sõna otseses mõttes kinnipeetavate igapäevast elu. Samuti sisaldab Tartu Vangla kodukord äärmiselt ulatuslikku keelatud esemete kataloogi. Seega peaks kinnipeetavate vaba juurdepääs kodukorrale olema selgelt vangla üldistes ning selle julgeoleku huvides sõltumata sellest, kas kinnipeetav paikneb kinnises või avatud eluosakonnas.

24. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik