2-15-3288/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-15-3288 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) kaebus kohtutäitur Ivi Kalmeti 18. veebruari 2015 otsuse peale täiteasjades nr-d 047/2015/47, 047/2015/49, 047/2015/52, 047/2015/53, 047/2015/54, 047/2015/55, 047/2015/56, 047/2015/57, 047/2015/58, 047/2015/59, 047/2015/60, 047/2015/61, 047/2015/62, 047/2015/63, 047/2015/64, 047/2015/65, 047/2015/66, 047/2015/67, 047/2015/68, 047/2015/69, 047/2015/70, 047/2015/71, 047/2015/72, 047/2015/73, 047/2015/74, 047/2015/75, 047/2015/76, 047/2015/77, 047/2015/78 ja 047/2015/79 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 6. mai 2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Ivi Kalmeti määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmet Vastustaja (avaldaja): Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu), esindaja Kaie Kaju RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Maakohtu 6. mai 2015 määruse põhjendusi. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu) (avaldaja) esitas 2. märtsil 2015 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti (puudutatud isik) 18. veebruari 2015 otsuse peale täiteasjades nr 047/2015/47, 047/2015/49, 047/2015/52, 047/2015/53, 047/2015/54, 047/2015/55, 047/2015/56, 047/2015/57, 047/2015/58, 047/2015/59, 047/2015/60, 047/2015/61, 047/2015/62, 047/2015/63, 047/2015/64, 047/2015/65, 047/2015/66, 047/2015/67, 047/2015/68, 047/2015/69, 047/2015/70, 047/2015/71, 047/2015/72, 047/2015/73, 047/2015/74, 047/2015/75, 047/2015/76, 047/2015/77, 047/2015/78 ja 047/2015/79. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 15. jaanuaril 2015 kohtutäiturile 35 täitmisavaldust OÜ Majest Service maksuvõlgade sissenõudmiseks. Täitemenetlust alustati 19. jaanuaril 2015. Täitmisteated anti võlgnikule kätte 20. jaanuaril 2015. Täitmisteate kättesaamise kinnituse saamisel teatas võlgniku esindaja, et osad täitmisele kuulunud nõuded on tasutud pärast Maksuja Tolliametilt (MTA-lt) korralduste saamist ja ammu enne kohtutäituri menetlusse andmist. Selle kinnituseks esitas võlgniku esindaja 27 maksekorraldust, mille kohaselt tasus eraisik Lilian Kurvits enda kontolt OÜ-lt Majest Service 27 korraldusega nõutud maksusummad maksuhalduri kontole. MTA selgitas kohtutäiturile, et vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg-le 6 tasutakse maksukohustuslase rahalised kohustused tekkimise järjekorras, mistõttu tasuti OÜ Majest Service poolt kohtutäiturile edastatud maksekorraldustest nähtavate ülekannete arvelt äriühingu varasemaid nõudeid, mitte aga neid nõudeid, mille maksuhaldur täiturile edastas. Võlgnik ei saa ise valida, milliseid nõudeid ta tasub ja lähtuda tuleb maksukohustuste tekkimise järjekorrast ning maksukohustuste täitmise MKS-s sätestatud põhimõtetest. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse ülalmärgitud 27 täitmisavalduse suhtes ning kohustas maksuhaldurit kui täitmisavalduse esitajat tasuma märgitud 27 täitmisavalduselt arvestatud tasud kokku summas 1099,92 eurot. 11. veebruaril 2015 esitas MTA kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus tunnistada kehtetuks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused. 18. veebruaril 2015 tegi kohtutäitur Ivi Kalmet otsuse, millega jättis MTA kaebuse rahuldamata.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas MTA võib võlgnikult laekuva summa osas kohaldada alati MKS § 105 lg 1 või on võlgnikul õigus tasuda konkreetse haldusakti alusel võlgnevuse. Kohtutäituri arvates võib kolmas isik tasuda täitmisele antud korralduse ja selgituses märgitud korralduse numbriga loetakse vastav korraldus tasutuks. Kohtutäitur ei saa jätkata täitemenetlust, sest täitmisele antud korraldused tuleb lugeda varem täidetuks. Täitemenetlused lõpetati eeldusel, et nõuded olid tasutud enne täitemenetluse alustamist ning tasu maksmiseks kohustatud isik on sel juhul sissenõudja. Seega ei saanud võlgnikult nõuda menetluse alustamise tasu ning kohtutäituri tasu tasumist. MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 6. mai 2015 määrusega avalduse ja tunnistas kehtetuks kohtutäitur Ivi Kalmeti 5. veebruari 2015 otsused Maksuja Tolliametilt kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta täiteasjades nr-d 047/2015/47, 047/2015/49, 047/2015/53, 047/2015/54, 047/2015/55, 047/2015/56, 047/2015/57, 047/2015/58, 047/2015/59, 047/2015/61, 047/2015/62, 047/2015/63, 047/2015/64, 047/2015/65, 047/2015/66, 047/2015/67, 047/2015/68, 047/2015/69, 047/2015/70, 047/2015/71, 047/2015/72, 047/2015/74, 047/2015/76, 047/2015/77, 047/2015/78 ja 047/2015/79. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei kvalifitseeru täidedokumendiks olevad korraldused (27 tükki) haldusaktiks, mille alusel oleks võlgnikule määratud erinev rahalise kohustuse tasumise tähtpäev: need ei ole maksuotsused ega ka otsused maksuvõla ajatamise kohta. Maakohtu arvates on tegemist nn tavaliste meeldetuletuskirjadega, millega hoiatatakse võimaliku sundtäitmise eest, kui kohtustust 10 päeva jooksul ei täideta. Seega ei saa kohaldada MKS § 105 lg 7 sätestatud erandit, sest puudub nimetatud sättes ette nähtud haldusakt, mis määraks täitmise tähtaega. Juhinduda tuleb kohustuste täitmise järjekorra üldreeglist vastavalt lõikele 6. Kuna võlgniku poolt tasutud makseid ei saanud lugeda täitedokumentides kirjeldatud kohustust täitmiseks, ei ole täitedokumendid ka täidetud enne täitemenetluse algatamist. Maakohus leidis, et võlgniku tasumisi ei saa lugeda täitmisel olnud kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks ja seega puudus kohtutäituril alus esitada tasu nõuet sissenõudja vastu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kohtutäitur Ivi Kalmet esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. mai 2015 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) kaebus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus andnud haldusaktile eksliku tähenduse ja märkinud, et Maksuja Tolliamet saatis võlgnikule nn tavalise meeldetuletuskirja. Täitedokumendiks on maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta (TMS § 2 lg 1 p 12). Maksuhalduri meeldetuletuskiri ei ole täitedokument ja sellist kirja ei saa sundtäitmiseks võtta; 2) kui isik täitis kohustuse konkreetses haldusaktis märgitud tähtaja jooksul, siis ei tekkinud korraldusest sundtäidetavat täitedokumenti ning selle alusel ei saanud alustada korralduses märgitud võla sundkorras sissenõudmist; 3) puudub kohtutäituril täitedokumendi menetlusse võtmisel info nõude sissenõutavuse osas. Täitmise eelduseks on asjaolu, et võlgnik ei tasunud võlga määratud 10-päevase tähtaja jooksul. Kohtutäituril puuduvad andmed, millal võlgnik sai iga üksiku korralduse kätte. Vähemalt ühel juhul on võlgnik tasunud korralduses märgitud summa tähtaegselt ning vähemalt selles ulatuses ei saanud tekkida kehtivat täitedokumenti ning sundtäitmist ei saanud alustada; 4) on võlgnikul õigus tasuda korralduses märgitud summad, märkides ülekande tegemisel vastava korralduse andmed, ja vältida seeläbi vastava nõude osas sundtäitmise algatamist.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

5. Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu) vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) nõustub avaldaja kohtutäituriga selles osas, et maksuhalduri korraldused, mis edastati kohtutäiturile sundtäitmiseks, on haldusaktid MKS § 46 lg 1 ja HMS § 51 lg 1 mõistes. Asjaolu, et maakohus nimetas viidatud korraldusi tavalisteks meeldetuletuskirjadeks, ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust. Kohus on määruses selgelt kajastanud, et viidatud korraldused ei kvalifitseeru MKS § 95 (maksuotsus) või MKS § 111 (maksuvõla tasumine ajatamisega) alla, seega on välistatud MKS § 105 lg-s 7 sätestatud erandi kohaldumine. Kohtutäitur ei ole oma määruskaebuses esitanud ühtegi õiguslikku alust või veenvat põhjendust, miks viidatud korralduste puhul oleks samuti pidanud kohalduma MKS § 105 lg-s 7 sätestatud erand; 2) ei anna ettemaksukonto toimimise põhimõtte eiramiseks alust ka see, kui isik, kasutades küll enda isikustatud viitenumbrit, kirjutab ülekande tegemisel maksekorralduse selgituse lahtrisse näiteks konkreetse haldusakti numbri, mida ta tasuda soovib; 3) on vaid oletuslikud kohtutäituri väited, et kohtutäiturile esitatud korraldused ei pruukinudki olla sundtäidetavad. Maksuõiguses (erinevalt tsiviilõigusest) ei saa isik valida, missugust kohustust ta tasub, vaid maksude tasumine on konkreetselt reguleeritud MKS §-ga 105. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 6. mai 2015 määrus tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Maakohus on vaidlustatud määrusega tunnistanud kehtetuks kohtutäitur Ivi Kalmeti

5. veebruari 2015 otsused MTA-lt kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta, kuivõrd MTA korralduse näol ei ole tegemist haldusaktide, vaid nn tavaliste meeldetuletuskirjadega, mistõttu ei kohaldu MKS § 105 lg-s 7 sätestatud erand. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on andnud haldusaktile eksliku tähenduse ning ebaõigesti leidnud, et MTA korralduste näol on tegemist nn tavaliste meeldetuletuskirjadega, mitte haldusaktidega. HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Tulenevalt HMS § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti mõistest ei ole MTA korraldused nn tavalised meeldetuletuskirjad, vaid haldusaktid, mis on TMS § 2 lg 1 p 12 alusel täitedokumendiks.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et käesoleval juhul ei kohaldu MKS § 105 lg-s 7 sätestatud erand. MKS § 105 lg 6 sätestab, et maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva käesoleva lõike punktides 14–16 nimetatud kohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest. MKS § 105 lg 7 kohaselt ei arvestata lõikes 6 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda, kui maksuhalduri haldusaktist (§-d 95 ja 111) tuleneb erinev rahalise kohustuse tasumise tähtpäev. Sellisel juhul võetakse tasumisel aluseks maksuhalduri haldusaktis määratud tähtpäev.

Antud juhul ei ole tegemist MKS §-des 95 ja 111 nimetatud haldusaktidega. MKS § 95 käsitleb maksuotsust ning § 111 maksuvõla tasumise ajatamist. MTA poolt täitemenetluses täitmiseks esitatud haldusaktid (korraldused) ei kvalifitseeru maksuotsusteks ega maksuvõla tasumise ajatamiseks. Seega ei kohaldu käesoleval juhul MKS § 105 lg-s 7 sätestatud erand, vaid MKS § 105 lg-s 6 sätestatud üldine maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise kord. Võlgnikul puudus antud juhul õigus valida, millist rahalist kohustust ta täidab ning kohtutäitur on ekslikult leidnud, et temale esitatud maksunõuded on täidetud enne täitmisavalduste esitamist. Sellest tulenevalt puudus kohtutäituril õigus nõuda kohtutäituri tasu sissenõudjalt ning vastavad kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused (tl 10-61) on maakohus õigesti tunnistanud kehtetuks.

9. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Antud juhul jääb kaebus rahuldamata, kuid kuna asja materjalidest nähtuvalt MTA-l puuduvad sellised menetluskulud, mille hüvitamist ta võiks nõuda (MTA nimel on vastuse kaebusele esitanud tulude osakonna sissenõudmise erimenetluse talituse jurist), siis jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson