3-13-1724/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1724 Haldusasi Alpha Engineering OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 06.05.2013 korralduse nr 13-5/3602-13 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja – Alpha Engineering OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Kaire Vacker Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Maksuja Tolliameti 06.05.2013 korraldus nr 13-5/3602-13.

2. Mõista vastustajalt Alpha Engingeering OÜ kasuks välja menetluskulud summas 839,04 eurot (kaheksasada kolmkümmend üheksa eurot ja neli senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (s.o hiljemalt 03.08.2015) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliamet (edaspidi MTA) kohustas 06.05.2013 korraldusega nr 13-5/3602-13 „Korraldus rahalise nõude arestimiseks“ (edaspidi 06.05.2013 korraldus) Alpha Engineering OÜ-d mitte tasuma Pro Cleanserv OÜ-le (endise nimega OÜ MTI Business) võlgu olevat summat kuni MTA nõude rahuldamiseni (punkt 1); kandma 08.10.2012 kinnistu müügilepingu punktidest 3.3 ja 3.4 tulenevad maksed Pro Cleanserv OÜ maksuvõla katteks summas kuni 9776,08 eurot MTA pangakontole (punkt 2); maksekorralduse teostamisel märkida Pro Cleanserv OÜ isikustatud viitenumber (punkt 3).

2(6) 2. Alpha Engineering OÜ esitas 12.06.2013 MTA-le vaide 06.05.2013 korralduse kehtetuks tunnistamiseks, mille MTA jättis 12.07.2013 vaideotsusega nr 6-1/1552-2 rahuldamata. 3. Tallinna Halduskohtule saabus 14.08.2013 Alpha Engineering OÜ kaebus, milles kaebaja taotleb tühistada täies ulatuses MTA 06.05.2013 korraldus (punkt 1) või alternatiivselt tühistada MTA 06.05.2013 korraldus osas, milles see takistab Alpha Engineering OÜ tagastusnõude täitmist ulatuses, milles MTI Business OÜ (edaspidi nimetatud Pro Cleanserv OÜ) on enda arvest nr 031/12 tulenevad kohustused täitnud (punkt 2); kohustada MTA-t tagastusnõuet täitma ja sisendkäibemaksu summa Alpha Engineering OÜ pangakontole kandma (tagastama) (punkt 3); juhul, kui kohus rahuldab kolmandas punktis toodud taotluse, siis kohustada MTA-d arvestama ja tasuma Alpha Engineering OÜ- le tagastusnõude täitmisega viivitamise tõttu intresse (punkt 4). 4. Tallinna Ringkonnakohutu 06.12.2014 otsuse nr 3-13-449 järgselt täitis MTA kaebaja tagastusnõude ning tagastas kaebaja sisendkäibemaksu summa. Samuti tasus MTA kaebajale tagastusnõude täitmisega viivitamise eest intressid. 5. 27.02.2015 saabus halduskohtule kaebuse täpsustus, mille kohaselt loobub kaebaja kohustamisnõuetest ning taotleb üksnes 06.05.2013 korralduse tühistamist ja menetluskulude hüvitamist MTA poolt. Kohus võttis loobumise vastu 15.06.2015 määrusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja seisukohad

6.1. Korralduse andmiseks puudus õiguslik alus ning see on ebaseaduslik, ebaselge ja arusaamatu haldusakt ning sisaldab endas osaliselt juba 14.12.2012 korraldusega nr 13-2.7/6327 arestitud nõudeid. Korraldusest ei nähtu võla summa, MTA nõude kirjeldus ega ka kohustatud isik. Lisaks on korralduse punkt 2 vastuolus motiveeriva osaga ja arvude osas ebaselge.

6.2. Kuigi tagastusnõue on tavaline nõue ja seda saab arestida, siis korraldusega ei ole MTA tagastusnõuet arestinud. Alpha Engineering OÜ ostis kahes osas tasumisele kuuluva müügihinnaga Pro Cleanserv OÜ-lt Jaanioja tn 10 kinnistu Võsu alevikus. Viidatud tehingu osas esitas kaebaja MTA-le sisendkäibemaksu tagastusnõude, mille MTA luges põhjendatuks, kuid tagastusnõude tasumise asemel väljastas MTA vaidlustatud korralduse ning arestis MTA Alpha Engineering OÜ tagastusnõude. Seejuures tegi MTA arestimiskorralduse kohustuse osas, mida kaebajal ei eksisteeri ning sellest oli MTA teadlik nii tsiviilasjast nr 2-13-801, haldusasjast nr 3-13-449 kui ka korraldusele esitatud vaidest. Nimelt ei olnud kaebaja kohustatud korralduse andmise ajal tasuma Pro Cleanserv OÜ-le ühtegi summat, kuna Pro Cleanserv OÜ oli nõude 24.10.2012 sõlmitud faktooringulepinguga nr 20121001 loovutanud. MTA ei saa kolmanda isikuna tsiviilõiguslikku lepingut kahtluse alla seada ja selle kehtivust eitada. Kui pooled on lepingu täitnud ja aktsepteerivad selle tsiviilõiguslikku sisu, siis ei oma võimalik vorminõude rikkumine mitte alati õiguslikku tähendust. MTA ei saa faktooringusuhte olemasolu eitada.

6.3. Maksukorralduse seadus (MKS) § 1361 lg 1 sätestab kohtu nõusoleku, kuid kolmanda isiku tagastusnõude arestimiseks ei anna seadus võimalust isegi kohtu nõusolekul.

7. Vastustaja seisukohad

3(6)

7.1. Korraldus on selge. Seal on välja toodud andmed arestitavate nõuete kohta (võlgnik, MTA nõude aluseks olevad dokumendid, MTA nõude summa kokku ning võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik) ning arestitavad nõuded. Asjaolu, et 06.05.2013 korraldusega arestitakse osaliselt ja juba 14.12.2013 korraldusega arestitud nõue (08.10.2013 kinnistu ostu-müügi lepingu punktis 3.3 nimetatud Pro Cleanserv OÜ nõue Alpha Engineering OÜ vastus summas 29 849 eurot), ei saa muuta 06.05.2013 korralduse sisust arusaamist. 06.05.2013 korraldusest nähtub, et MTA nõude aluseks on 07.03.2013 sunniraha tasumise korraldus nr 13-7/23602-5-1, 19.03.2013 maksuotsus nr 12.2-3/5458-11 ja 24.04.2013 intressinõue nr 13- 3/57499. Arestitavateks nõueteks on märgitud 06.05.2013 korralduses 08.10.2013 kinnistu ostumüügi lepingu punktis 3.3 nimetatud Pro Cleanserv OÜ nõue Alpha Engineering OÜ vastus summas

29 849 eurot, 08.10.2012 kinnistu ostu-müügi lepingu punktis 3.4 märgitud Pro Cleanserv OÜ viivisenõue summas 4 984,78 eurot ja 08.10.2012 kinnistu ostu-müügi lepingu punktis 3.4 märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuv viivisenõue 0,1% tähtajaks tasumata summalt (29 849 eurot) iga viivitatud päeva eest. Lisaks tuleneb korralduse resolutsioonist, et maksuhaldur on kohustanud Alpha Engineering OÜ-d kandma 08.10.2012 kinnistu müügilepingu punktidest 3.3 ja 3.4 tulenevad maksed Pro CleanServ OÜ maksuvõla katteks summas kuni 9 776,08 eurot.

7.2. Praegusel juhul ei ole tegemist sisendkäibemaksu mahaarvamise ebaseadusliku piiramisega. Arestides kaebaja tagastusnõude Pro Cleanserv OÜ nõude katteks, on MTA sooritanud seadusliku täitetoimingu. Pro Cleanserv OÜ jättis enda kohustused riigi ees täitmata ning kuna Alpha Engineering OÜ-l oli korralduse tegemise ajal täitmata kohustus Pro Cleanserv OÜ ees, siis kooskõlas MKS § 130 lg-ga 1 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ga 111 ja § 118 lg-ga 1 oli MTA-l õigus maksuvõlga sisse nõuda võlgniku suhtes kohustatud kolmandalt isikult, arestides selleks vastava varalise nõude.

7.3. 24.10.2012 faktooringuleping, millega Pro CleanServ OÜ loovutas oma 29 849 euro suuruse nõude OÜ Alpha Engineering vastu faktooringufirmale OÜ-le Aaberg Finance on vorminõuete rikkumise tõttu tühine. Pro CleanServ OÜ nõue Alpha Engineering OÜ vastu tuleneb nende äriühingute vahel 08.10.2012 sõlmitud kinnistu müügilepingu punktist 3.4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lõike

1 kohaselt peab kinnistu müügileping olema notariaalselt tõestatud ning kõnealune leping seda ongi. Seega peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lõigetest 2 ja 3 lähtudes ka müügilepingust tulenevate nõuete loovutamiseks sõlmitav leping olema notariaalselt tõestatud. Kuna 24.10.2012 faktooringuleping pole notariaalselt tõestatud, ei saa seda lepingut lugeda ka sõlmituks ja kehtivaks ega loovutamist toimunuks ning Pro CleanServ OÜ nõue Alpha Engineering OÜ vastu pole OÜ-le Aaberg Finance üle läinud. Seega eksisteerib Pro CleanServ OÜ-l nõue Alpha Engineering OÜ vastu ja maksuhaldur sai seda arestida.

7.4. Vastustaja selgitab, et MKS § 1361 käsitleb täitmist tagavate toimingute sooritamist enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Halduskohtu luba vajab maksuhaldur rahalise nõude arestimiseks üksnes tulevase nõude täitmise tagamiseks. Kuna Pro CleanServ OÜ nõue oli Alpha Engineering OÜ vastu juba korralduse tegemisel ajal tekkinud, siis ei kuulu rakendamisele MKS § 1361 ning halduskohtu luba Alpha Engineering OÜ ettemaksukontol oleva summa arestimiseks ei olnud vaja. KOHTU PÕHJENDUSED 8. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ning kaebaja taotlus tühistada Maksuja Tolliameti 06.05.2013 korraldus nr 13-5/3602-13 „Korraldus rahalise nõude arestimiseks“ tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4(6) 9. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Kohtu hinnangul on 06.05.2013 korraldus ebaselge ning isegi kui maksuhalduri sooviks oli nõude arestimine, siis ei ole korraldus koostatud selliselt, et see oleks korralduse põhjal üheselt mõistetav.

10. Korralduse andmisel kehtinud MKS sätestas § 130 lg 1 p-s 6, et kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt MKS § 129 alusel, maksuotsuses või vastutusotsuses määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele MKS-ga või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Alates 01.02.2014 on eeltoodud maksuhalduri õigus maksuvõla sissenõudmisel sätestatud MKS § 130 lg 1 p-s 3. Viidatud sätte alusel on maksuhaldurile omistatud rahalisele nõudele sissenõude pööramisel kohtutäituri õigused ning seda ülesannet täites peab maksuhaldur juhinduma lisaks MKS-i sätetele ka TMS-i sätetest.

11. Korralduse andmise ajal kehtinud TMS § 111 sätestas, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Seega selleks, et nõude saaks lugeda TMS § 111 tähenduses maksuhalduri poolt arestituks, peab nõude arestimine haldusakti resolutsioonist selgelt nähtuma, kuivõrd isikule saab kohustusi panna üksnes haldusakti resolutsioonis (HMS § 60 lg 2). Lisaks nõude arestimisele peab haldusaktist nähtuma sissenõutava summa suurus (TMS § 114 lg 1 p 1) ja korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile (TMS § 114 lg 1 p 4). Kohtu hinnangul on TMS § 114 lg 1 p-des

2 ja 3 sätestatud nõuded (st arestitava nõude üldine kirjeldus ja viide täitedokumendile) täidetavad haldusakti motiveerivas osas.

12. Vaidlust ei ole, et korralduse resolutsioonist nõude arestimist ei nähtu. Samuti on ebaselge resolutsiooni punkt 2, mille kohaselt ei ole kaebajale pandud konkreetse summa tasumise kohustust vaid tasumise kohustus on märgitud kuni 9776,08 eurot. Vastustaja on selgitanud, et nõude arestimine on nähtav korralduse põhjendustest. Kuigi korralduses on MTA üles loetlenud 08.10.2012 lepingust (tlk 25-29) tulenevad ja väidetavalt arestitavad nõuded, siis korralduse resolutsioonist ei nähtu maksuhalduri poolt nõude arestimine, s.t korralduses puudub maksuhalduri otsus (MKS § 46 lg 3 p 6), millega maksuhaldur arestib võlgniku nõude kolmanda isiku vastu ja kohustab kohustatud kolmandat isikut täitma konkreetse arestitava nõude võlgniku asemel maksuhaldurile. Selleks, et nõude arestimine vastaks TMS ja maksuhalduri haldusaktidele esitatavatele (MKS § 46) nõuetele peab sellest üheselt nähtuma, milline konkreetne nõue on arestitud ja millises osas saavad isikud oma õigusi kasutada.

13. Lähtuvalt õigusselguse põhimõttest ja HMS § 55 lg-st 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning haldusakti resolutsioon ja haldusakti põhjendused peavad olema eristatavad, kuivõrd vastasel juhul ei oleks võimalik hinnata ka haldusakti kehtivust (HMS § 61 lg 2). Ka Riigikohus on 05.11.2008 lahendi nr 3-3-1-49-08 punktis 9 märkinud, et haldusakti resolutsiooni puhul on tegemist haldusorgani poolse õigusliku otsustusega üksikjuhtumi kohta. Resolutsioon ja põhjendus peavad olema eristatavad. Haldusorgan saab isiku õigusi ja vabadusi piirata ning isikule kohustusi panna üksnes haldusakti resolutsioonis.

5(6) Antud juhul nõude arestimist korralduse resolutsioonist ei nähtu. Seega ei vasta korraldus HMS § 54 kookõlas HMS § 55 lg-s 1 sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetele ja MKS §-s 46 sätestatud maksuhalduri haldusakti nõuetele. 06.05.2013 korraldus on õigusvastane ning kaebus tuleb tühistamise nõudes rahuldada.

14. Kohus märgib, et kuna 06.05.2013 korraldus on formaalselt õigusvastane, siis ei oma praeguses asjas ka tähendust asjaolu, kas 08.10.2012 kinnistu müügilepingu (tlk 25-29) punktist 3.3 tuleneva nõude loovutamine on kehtiv või mitte.

15. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja esitas 02.03.2015 menetluskulude dokumendid (tlk 99-100 pöördel) ja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tlk 101) ning nendest nähtub, et kaebaja on haldusasjas kandnud menetluskulusid summas 1351,01 eurot (sh 30 eurot) riigilõiv. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud.

HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Riigikohus on 15.12.2014 lahendi nr 3-3-1-67-14 punktis 32.1 korranud varem väljendatud sisukohti, mille kohaselt menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Vastustaja hinnangul on kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 548,40 eurot, s.t 4,2 töötunni ulatuses ning ka sellest tuleks maha arvata kohustamisnõudega seotud kulud. Kohus nõustub vastustajaga, et kõiki kaebaja menetluskulusid ei ole põhjendatud vastustajalt välja mõista ning praeguses asjas peab kohus põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks 824,04 eurot, s.o 6,3 õigusabiteenuse osutamise tunni eest.

Kuigi kohus võttis 15.06.2015 määrusega kaebaja loobumise kohustamisnõuete osas vastu, siis ei pea kohus põhjendatuks vähendada kaebaja menetluskulusid proportsionaalselt selles osas. Tuleb möönda, et kaebuses on kohustamisnõuded küll eraldiseisvate nõuetena esitatud, kuid sisuliselt on kaebus ja menetluses esitatud muud dokumendid seotud 06.05.2013 korralduse tühistamisnõudega. Seetõttu leiab kohus, et loobutud osa moodustab kogu asja mahust ebaolulise osa ning kohus õigusabikulusid kohustamisnõuetest loobumise tõttu proportsionaalselt ei vähenda. Samas peab kohus vajalikuks arvestada kohustamisnõuetest loobumist riigilõivu jaotamisel. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 30 eurot. Kohus jätab tühistamisnõude osas tasutud riigilõivu summas 15 eurot vastustaja kanda ning kohustamisnõuete osas jääb riigilõiv kaebaja kanda.

Kohus loeb kaebaja menetluskuludest põhjendatuks 04.09.2013, 07.10.2013, 28.10.2013 ja 04.02.2014 õigusabikulud. Kuigi vastustaja hinnanul oleks kaebaja esindaja pidanud MTA vastusega tutvuma 0,25 tunniga, siis arvestades MTA vastust ja selle lisasid on kaebaja esindaja ajaline kulu (0,75 tundi) õigustatud. Kohus täiendavalt eeltoodud kulusid ei analüüsi. Hinnates kaebuse mahtu on põhjendatud kaebuse koostamise ajaks 2 tundi (sh kaebuse ja selle lisade esitamine kohtule). Kaebaja esindaja tutvus 07.10.2013 MTA vastusega ning 19.11.2013 vastust koostades tutvus kaebaja esindaja MTA vastusega teistkordselt. Kuigi vastuse koostamisel on vajalik ka uuesti vastava vastusega tutvuda, on arvestades vastuse sisu ja mahtu põhjendatud ajaline kulu koos dokumendi ja selle lisade edastamisega kohtule 1 tund. Arvestades 10.02.2015 vastuse mahtu ja sisu on kohtu hinnangul põhjendatud õigusteenuse otsustamise ajaks 0,5 tundi ning 27.02.2015 osas peab kohus põhjendatud ajaks 1,5 tundi.

6(6) Vastustajalt ei ole põhjendatud mõista välja kaebaja menetluskulusid, mis on seotud vastamistähtaegade pikendamistega ning samuti on põhjendamatud osa kliendiga suhtlemise kuludest. Kuigi advokaat esindab kohtumenetluses konkreetset isikut ning kliendiga suhtlemine on esindamisfunktsiooni täitmiseks vajalik, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud mõista vastustajalt välja kaebaja esindaja ja kaebaja vahel 18.11.2013, 06.12.2013 ning 09.02.2015 toimunud suhtluse kulusid. 18.11.2013 esitas kaebaja esindaja küll vastamistähtaja pikendamise taotluse ning esialgse vastuse, kuid kohtu hinnangul ei ole sellise vastuse koostamiseks vajalik eelnevalt kliendiga suhelda. Samuti ei eeldanud 09.02.2015 tähtaja pikendamise taotluse koostamine kliendiga eelnevat suhtlemist, kuivõrd tähtaja pikendamine on seotud kaebaja esindajaga, mitte kaebajaga. 06.12.2013 suhtlus kliendiga on kohtule samuti mõistetamatu, kuivõrd sellele eelnevalt ning pärast seda ei sooritanud kaebaja esindaja, vastustaja või kohus ühtegi toimingut. Seega peab kohus 18.11.2013, 06.12.2013 ja 09.02.2015 õigusabiteenuse osutamise põhjendatud ajaks 0,15 tundi.

Arvestades eelnevat tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 15 eurot ning õigusabikulud summas 824,04 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristina Maimann Kohtunik