2-14-41431/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-14-41431

Tsiviilasi

PlusPlus Legal OÜ hagi Ragnar Berjozov vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

729,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: PlusPlus Legal OÜ; registrikood 12752805,

asukoht Jõe 3, Tallinn 10151, Harjumaa.

Hageja

esindaja:

Tarvo

Ilves;

e-post

menetlus@plusplus.ee

• Kostja: Ragnar Berjozov; isikukood 39002202767,

tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt PlusPlus Legal OÜ hagi Ragnar Berjozov vastu 14.

jaanuaril 2012 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingu CNT000001179 alusel võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Ragnar Berjozovilt (Berjozov) (ik 39002202767) PlusPlus Legal OÜ (registrikood

12752805) kasuks välja:

2.1. 580 (viissada kaheksakümmend) eurot ja 45 senti (sealhulgas põhivõlg 369 eurot ja 94 senti

ning viivis ja intress ajavahemiku 11. mai 2012 kuni 16. märts 2015 eest kokku 210 eurot ja

51 senti);

2.2. alates 17. märtsist 2015 kuni tagastamata põhivõla täieliku tasumiseni viivis 0,055%

tagastamata põhivõlalt päevas.

3. Jätta hagi rahuldamata ülejäänud hageja intressi ja viivisenõudes kokku 74,68 euro saamiseks.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Ragnar Berjozovilt (Berjozov) PlusPlus Legal OÜ kasuks välja menetluskulu 198

(ükssada üheksakümmend kaheksa) eurot.

8. Mõista Ragnar Berjozovilt (Berjozov) PlusPlus Legal OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvalt menetluskulult võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud,

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kohtule ei ole teada kostja tegeliku elukoha ja toimivate

sidevahendite andmeid on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale avalikult kätte toimetatud

Tartu Maakohtu 25. mai 2015. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

25. mail 2015. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid kostjale avalikult

kättetoimetatuks 9. juunil 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407

lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt on ETK Finants AS ja kostja sõlminud 14. jaanuaril 2012. a. Säästukaart

Pluss kasutamise lepingu CNT000001179 (edaspidi: leping). Hageja palub mõista kostjalt enda

kasuks lepingu alusel välja põhivõla 369,94 eurot, intressi 74,68 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 210,51 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivise 0,055%

tagastamata põhivõlalt päevas.

Kohus leiab, et hageja nõue on põhivõla osas tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud

asjaolude kohaselt on praeguseks hageja põhivõla nõue sissenõutavaks muutunud. Hagist jääb küll

ebaselgeks, kas põhivõla 369,94 euro tasumise tähtaeg saabus tervikuna 10. mail 2012 või pärast

lepingu ülesütlemist 14. oktoobril 2013, kuid mõlemal juhul, on nõue praeguseks sissenõutav. Kostja

ei ole põhivõlga tasunud. Seega võib hageja võlaõigusseaduse (VÕS) 108 lg 1 alusel nõuda põhivõla

tagastamist.

Kohus leiab, et hageja intressi nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Intress võib olla nii tasu raha

kasutamise eest, so kasutusintress, kui ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral rakendatav

õiguskaitsevahend, so viivis. Kasutusintressi on võimalik nõuda aja eest, mil isik on lepingu järgi

õigustatud raha kasutama. Viivist saab VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda aga alates raha tagasimaksmise

kohustuse rikkumisest. Seega ei saa mõlemat nõuda sama ajavahemiku eest.

Hagiavaldusest nähtub, et hageja on intressi summas 74,68 eurot arvestanud alates põhivõla tasumise

kohustuse rikkumisele järgnevast päevast 11. maist 2012 kuni 13. maini 2013 (369,94 * 367 * 0,055

/ 100). Hageja on arvutanud viivist summas 210,51 eurot samuti alates 11. maist 2012 kuni 16.

märtsini 2015 (369,94 * 1039 * 0,055 / 100). Hageja on seega arvestanud nii intressi kui ka viivist

alates põhivõla tagasimaksmise kohustuse rikkumisele järgnenud päevast, so alates 11. maist 2012,

kogu põhivõla summalt. Ajavahemik, millelt hageja on arvestanud kasutusintressi, kattub täielikult

ajavahemikuga, millelt hageja on arvestanud viivist. Selline nõue ei saa olla õiguslikult põhjendatud.

Nagu eespool toodud jääb hagist ebaselgeks, kas kogu põhivõlg muutus sissenõutavaks 11. mail

2012 või muutus hageja põhivõla nõue sissenõutavaks järk järgult osamaksete sissenõutavaks

muutumisega ning lõplikult lepingu ülesütlemisega 14. oktoobril 2013. Esimesel juhul oleks

tervikuna õiguslikult põhjendamatu hageja kasutusintressi nõue, kuivõrd selle nõudmiseks pärast

maksetähtpäeva saabumist ei ole õiguslikku alust. Teisel juhul on osaliselt õiguslikult

põhjendamatud nii viivitusintressi kui ka kasutusintressi nõue. Kuivõrd viivist ei saa nõuda põhivõla

osalt, mis ei olnud veel sissenõutavaks muutunud ning kasutusintressi põhivõla osalt, mis oli

sissenõutavaks muutunud. Kuivõrd hageja ei ole hagis osamaksete suurusi välja toonud, ei ole

võimalik kindlalt öelda, millises summas on põhjendamatu viivitusintress ja millises kasutusintress.

Samas kuivõrd viivise ja kasutusintressi määr kattuvad, kattub põhjendamatu nõude suurus

kasutusintressi nõude suurusega 74,68 eurot. Seega ei ole hageja intressinõue selle summa ulatuses

põhjendatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 90% ulatuses.

Hagi kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 413 eurot, sh riigilõiv

125 eurot ja esindajatasu 288 eurot. Hageja esindajakulu 288 eurot sisaldab käibemaksu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese

lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes

arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, leiab kohus, et hageja poolt kantud

õigusabikulu ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas osas, so 48 euro ulatuses. Kuivõrd tegemist

on lihtsa tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud sadu, siis kohtu hinnangul on arvestades tsiviilasja

keerukust ning hagiavalduse ja hagi aluseks olevate materjalide mahtu hageja nõutud esindajatasu

suurus ebamõistlikult suur. Arvestades sarnastes asjades (nt Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 2-14-56822) esitatud esindajakulu nõudeid on kohtu hinnangul põhjendatud kulu

95 eurot.

Hageja menetluskulud koosnevad seega hagilt tasutud riigilõivust summas 125 eurot ja esindajatasust

summas 95 eurot, kokku 220 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10%

hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 198 eurot. Kostja

menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega

hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik