4-15-4691/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2015.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-4691 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi

K.S-i

kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Kairi Palitsa 08.06.2015 otsusele nr 2316,15,006733 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: K.S (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. K.S-i kaebus rahuldada ja tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.06.2015 otsus nr 2316,15,006733 – K.S-i LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 5 kuuks.

2. Täpsustada otsuse täitmise korda LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi 215 trahviühiku ulatuses, so 860 eurot osas: KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et K.S-ile mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a

EE701700017001577198 iga kuu eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220155102458.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

väärteomenetleja Kairi Palitsa 08.06.2015 otsusega nr 2316,15,006733 karistati K.S-i LS

§ 224 lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

16.05.2015 koostatud väärteoprotokolli nr 20150516213101 kohaselt 16.05.2015 kell 00:15 Juhkentali 37, Tallinnas Püssirohu tn suunas juhtis K.S mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,5 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,55 +/- 0,05 mg/l. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti.

Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendav dokumenti. Eeltoodust tulenevalt rikkus K.S LS § 69 lg 3, § 38 lg 2 ja § 88 lg 1 ning pani toime LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu 12.06.2015 esitas K.S Harju Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse ja palub, et tal jääksid juhiload alles. Tema elukaaslane oli esimest korda üksi Tallinnas ja ta kartis, et elukaaslasega on midagi juhtunud, mistõttu läks ta teda otsima. Esialgu sõitis menetlusaluse isikuga kaine autojuht, kuid ta loobus sõitmisest ja läks koju. Menetlusalune isik pidas sõitmist vajalikuks, sest tal oli sugulase hoole all kodus väike laps. Ta tunnistab oma viga, et oli alkoholijoobes autoroolis.

Ta kahetseb oma tegu. Lubade kaotuse puhul kaob ka tema töökoht ja pere sissetulek, tal ei ole võimalik tööle käimiseks kasutada ühistransporti ega kellegi abi. Samuti palub menetlusalune isik rahatrahvi osamaksetena tasumist.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja kirjalikus arvamuse kohaselt menetlusalune isik pani toime ühiskonnaohtliku teo, rikkudes LS § 69 lg 3 nõudeid. Isikule on määratud õige karistus. Menetlusalune isik on ühe teona toime pannud kaks liiklusalast väärtegu. Lisaks mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis, ei olnud tal kaasas juhtimisõigust tõendavat ega isikut tõendavat dokumenti. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja väärteoasjas tehtud otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi maksmise ositi.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud K.S-i kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtu hinnangul on K.S-i poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega:

- Isikusamasuse tuvastamise õiend (16.05.2015), millest nähtuvalt andmete kontrollimisel tuvastati K.S-i isikusamasus.

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (16.05.2015 kell 00:16), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena K.S alkoholijoove (0,54 mg/l).

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (16.05.2015) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 16.05.2015 kell 00:32-00:36 K.S alkoholijoove (lõplik lugem 0,55 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,50 mg/l; Dräger Alcotest 7110).

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati K.S sõiduki juhtimiselt 16.05.2015, sest ta juhtis sõidukit Mercedes-benz C220 reg.nr XXX, sest oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on K.S 1 kehtiv väärteokaristus

(kvalifikatsioon ÜTS § 547 alusel, karistus täidetud 02.02.2015), kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.

Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning K.S-i süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik K.S juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,5 mg/l; samuti juhtis ta mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti, samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendav dokumenti. Menetlusalune isik on ka ise ütlusi andes avaldanud, et ta juhtis autot alkoholijoobes ning tal puudusid dokumendid.

LS 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. LS § 242 lg 1 sätestab, et mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

K.S-i käitumine sisaldab LS 224 lg 2 ning LS § 242 lg 1 kuriteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja on õigesti eeltoodud väärtegude puhul karistuse mõistmisel lähtunud KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks kuriteoteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Raskeima karistuse näeb ette LS 224 lg 2. Süüdistatavale inkrimineeritud s.o LS 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki juhtimisel lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik K.S, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati K.S-i LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.2013 kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-

122-13 p 9 märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

Kohus on seisukohal, et 08.06.2015 otsus väärteoasjas nr 2316,15,006733 tuleb tühistada LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõigus äravõtmise osas 5 kuuks.

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on K.S

1 kehtiv väärteokaristus – ÜTS § 547 alusel sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest, karistusena määratud rahatrahv on täidetud 02.02.2015), kehtivaid kriminaalkaristusi K.S ei ole. Varasemalt ei ole K.S-i lubatud alkoholi piirmäära ületades sõiduki juhtimise eest või teiste liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole kaebuse esitajale liikluses osalemisel juhina oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. Kohus on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks piirab käesoleval juhul ebamõistlikult isiku võimalust täita tööülesandeid ja tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd või tema isikut

(hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus on seisukohal, et põhikaristus on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, arvestades seejuures asjaolu, et menetleja on määranud põhikaristuse LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Kairi Palitsa

08.06.2015 otsuse väärteoasjas nr 2316,15,006733 – K.S-i LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 5 kuuks.

LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi 215 trahviühiku ulatuses, so 860 eurot osas täpsustab kohus otsuse täitmise korda ja määrab KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumise ositi 10 kuu jooksul.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt