3-14-50187/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.07.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50187

Haldusasi

EK ja VV kaebus Tallinna linna kohustamiseks teha

lammutamisettekirjutus või alternatiivina Tallinna linna

tegevusetuse ja 27.04.2004 ehitusloaga nr 3419 tekita-

tud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – EK ja VV

Vastustaja – Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.05.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

EK ja VV apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta EK ja VV apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.05.2014

otsus haldusasjas nr 3-14-50187 muutmata.

2. Jätta EK taotlus haldusasjas nr 3-09-544 tasutud 195 euro suuruse riigilõivu tagasta-

miseks läbi vaatamata.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 03.08.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

3-14-50187

2(14)

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 24.08.2000 otsusega nr 266 F. R. Faehlmanni tn 6 ja 8

detailplaneeringu. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 27.04.2004 ehitusloa nr

3419 F. R. Faehlmanni tn 8 kortermaja püstitamiseks. Kasutusluba ehitisele (nr 4448) väljas-

tati 21.10.2005 ja uuesti (nr 5481) 06.09.2006.

2. VV esitas 01.07.2004 TLPA-le taotluse ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks, kuna ehitis,

mille püstitamiseks luba anti, on projekteeritud detailplaneeringuga lubatust kõrgemaks. Tal-

linna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet (TSAPA) teatas 21.07.2004 e-kirjaga, et ehitus-

projekt vastab detailplaneeringule ning puudub alus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. EK

pöördus KÜ Gonsiori XXV esindajana 05.10.2004 TSAPA ja 09.10.2004 Tallinna Kesklinna

Valitsuse poole järelevalvemenetluse algatamiseks seoses F. R. Faehlmanni tn 8 kinnistul

toimuva ehitustegevusega kehtiva detailplaneeringu kohases ehituskeelualas. 11.10.2004 vas-

tas TSAPA, et ehituskeeluala võib kasutada ehitamise ajal ehitusplatsina, taastades haljastuse

ehitustööde lõpul.

3. EK ja VV esitasid 22.11.2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid pärast

kaebuse täpsustamist ja muutmist TSAPA tegevusetuse (detailplaneeringu, ehitusprojekti ja

ehitustegevuse üle järelevalve teostamata jätmine) õigusvastaseks tunnistamist ning ehitusloa

nr 3419 tühisuse või õigusvastasuse tuvastamist (haldusasi nr 3-04-382).

4. Kaebajad esitasid 24.09.2008 haldusasjas nr 3-04-382 kaebuse täpsustuse, mis sisaldas

taotlust tuvastada kasutuslubade nr 4448 ja nr 5481 õigusvastasus. 21.05.2009 esitasid kaeba-

jad kasutuslubade tühistamise nõude ning taotlesid kaebetähtaja ennistamist. Halduskohus

eraldas kasutuslubade õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamise ning tühistamise nõuded iseseis-

vaks menetlemiseks (haldusasi nr 3-09-1289) ja peatas 22.04.2010 määrusega menetluse kuni

haldusasjas nr 3-04-382 lahendi jõustumiseni.

5. Kaebajad esitasid 30.11.2007 haldusasjas nr 3-04-382 kaebuse täiendusena mittevaralise

kahju hüvitamise nõude. 10.08.2008 täpsustatud kaebuse kohaselt taotlesid kaebajad F. R.

Faehlmanni tn 8 hoone osade ning parklarajatise lammutamiseks ettekirjutuse tegemist (ta-

gajärgede kõrvaldamise nõue) või alternatiivina mittevaralise kahju hüvitamist. Haldusko-

hus võttis 17.03.2009 määrusega mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse ja eraldas

selle iseseisvaks menetlemiseks haldusasjana nr 3-09-544. 14.07.2009 määrusega eraldas ko-

hus haldusasjast nr 3-04-382 ka ehitusloa õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude ja

liitis selle haldusasjaga nr 3-09-544. Asja menetlemine peatati 22.04.2010 määrusega kuni

lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-04-382.

6. Tallinna Halduskohus tunnistas 10.06.2009 otsusega haldusasjas nr 3-04-382 ehitusloa

nr 3419 ning TSAPA tegevusetuse ehitusjärelevalves õigusvastaseks. Ehitusloa tühisuse tu-

vastamise nõue jäeti rahuldamata. Otsus on jõustunud.

3-14-50187

3(14)

7. Tallinna Halduskohus uuendas 01.03.2012 määrustega haldusasjade nr 3-09-1289 ja nr

3-09-544 menetlused. Haldusasjas nr 3-09-544 võttis kohus menetlusse ka õigusvastaste taga-

järgede kõrvaldamise nõude.

8. Tallinna Halduskohus jättis 28.06.2012 määrusega haldusasjas nr 3-09-1289 kasutuslu-

bade tühistamise kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetas selles osas menetluse. Riigi-

kohtu halduskolleegium jättis 18.04.2013 määrusega nr 3-3-1-3-13 halduskohtu määruse

muutmata. Pärast määruse jõustumist loobusid kaebajad kasutuslubade õigusvastasuse ja tühi-

suse tuvastamise nõuetest, kohus võttis loobumised 15.10.2013 määrusega vastu ja lõpetas

menetluse.

9. Kaebajad esitasid 31.08.2012 haldusasjas nr 3-09-544 kaebuse täpsustuse mittevaralise

kahju ja tagajärgede kõrvaldamise nõude osas. 02.09.2013 esitasid kaebajad kaebuse täiendu-

sena varalise kahju hüvitamise nõuded.

10. Tallinna Halduskohus eraldas 17.02.2014 määrusega haldusasjast nr 3-09-544 lammu-

tamise ettekirjutuse tegemiseks kohustamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded iseseis-

vaks menetlemiseks praeguses haldusasjas nr 3-14-50187. Varalise kahju hüvitamise nõudeid

menetleb halduskohus jätkuvalt asjas nr 3-09-544.

11. Kaebuse põhjendused tagajärgede kõrvaldamise nõude ning selle alternatiivina esita-

tud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas olid järgmised.

1) Kaebajad osalesid aktiivselt planeeringumenetluses, mille tulemusena kehtestati naabrus-

õigustega arvestav detailplaneering. 2004. a kevadel vana elamu lammutati. Kuna naabritelt

hakkasid levima kuuldused, et ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule, esitas VV

01.07.2004 taotluse tunnistada ehitusluba kehtetuks, millest vastustaja 21.07.2004 keeldus.

Kaebajad eeldasid, et kohalik omavalitsus lähtub kehtivast õigusest ja detailplaneeringust.

05.10.2004 oli ehitus jõudnud sellisesse staadiumisse, kus oli võimalik näha, et detailplanee-

ringut ei järgita. Ehitustegevus toimus ehituskeelualas. Samal päeval pöördus EK korteriühistu

esindajana TSAPA-sse taotlusega algatada ehitusjärelevalve menetlus, kuid 11.10.2004 vastu-

se kohaselt võis ehituskeeluala kasutada ehitamise ajal ehitusplatsina. Pärast sellise kirja saa-

mist pöördusid kaebajad kohtusse, taotledes tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist ja järele-

valvemenetluse läbiviimiseks kohustamist. Kaebajad taotlesid ka esialgse õiguskaitse korras

ehitustegevuse peatamist, mida kohus ei teinud. TSAPA 23.11.2004 täiendavas vastuses mär-

giti, et ehitusprojekti vastuolu kõrvaldamiseks detailplaneeringuga on esitatud korrektuurpro-

jekt. Kaebajad taotlesid uuesti esialgset õiguskaitset, kuid kohus jättis ka selle taotluse rahul-

damata.

Kaebajatel ei olnud võimalik esitada tähtaegselt ehitusloa tühistamise kaebust, sest enne

21.07.2004 ei olnud neil mingit informatsiooni ehitusloa väljastamise kohta. Ehitisregistris

andmed puudusid. Detailplaneeringu tagamise kohustus on kohalikul omavalitsusel, mistõttu

ei pea naabrid olema igaks juhuks valvel ja ehitusluba oma õiguste kaitseks vaidlustama.

2) Detailplaneeringule mittevastava projekteerimise tulemuseks on maapinnast ca 2 m kõrgu-

sel asuv parklarajatis, millel parkivate autode tuled on suunatud samal kõrgusel ja ca 10 m

kaugusel asuva kaebajate korteri akendesse. Selline vaade rikub oluliselt elukeskkonda. Ehitis

on detailplaneeringuga lubatust ca 480 m2 suurem, ületab planeeringuga ettenähtud kõrgust,

parklarajatist ei ole planeeringus ette nähtud.

3) Vastustaja tegevusetus oli mõnitav ja kaebajatesse suhtumine väärikust alandav. Kaebajad

teavitasid rikkumistest, kuid midagi ei tehtud, saadeti vaid formaalsed vastused. Kohalik oma-

valitsus peab kaitsma isikute õigusi ning vastupidine käitumine tekitas kaebajates lootusetuse

ja abituse tunde, mis omakorda tekitas nördimust ja masendust. Püsivast stressiseisundist üle-

saamiseks ja väikelapse heaolu huvides soovitas arst vahetada elukohta, mida kaebajad ka

3-14-50187

4(14)

tegid. Stress, masendus ja unetus, mille põhjustas aknast avanev vaade, olid kaebajate jaoks

äärmiselt kurnavad. Ema stress tekitas arsti arvates ka beebil rahutu une, mille meditsiinilised

tagajärjed võivad olla väga rasked. Kaebajad pidid ära kolima oma kätega ajastutruult restau-

reeritud korterist, mis oli nende jaoks ideaalne kodu. Parklarajatise lammutamise lootuses ei

ole kaebajad oma korterit müünud. Vastustaja õigusvastane tegevus on põhjustanud kaebajate

elukvaliteedi ja heaolu languse, sest nad on pidanud soetama endale teise kodu, mida tuleb

hakata ümber ehitama, et saada samaväärsed elamistingimused. Selle asemel, et nautida algu-

päraselt restaureeritud kodus rõõmsaid hetki 2004. a sündinud tütrega, pidid kaebajad olema

detailplaneeringule mittevastava ehitustegevuse ja talumatu vaate pärast pidevas stressis.

4) Kaebajad taotlevad mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel määratavas õiglases

suuruses proportsionaalselt rikkumise raskusega. Kaebajad on kasutanud kõiki seaduslikke

võimalusi kahju ärahoidmiseks. Nad pöördusid TSAPA-sse juba enne ehitamisega alustamist,

saamaks selgust, kas ehitusluba vastab detailplaneeringule. Vastustaja pani rikkumised toime

tahtlikult, mida tõendab ekspert KS arvamus haldusasjas nr 3-04-382. Mittevaralise kahju

tõendamiseks isiklike meditsiiniliste andmete dokumentaalse tõendina esitamist peavad kae-

bajad kohatuks ning paluvad lugeda kahju tekkimine tõendatuks HKMS § 60 lg 1 alusel.

5) Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alternatiivne, sest kaebajate esmaseks sooviks on

ehitise lammutamine detailplaneeringuga lubatud mahte ületavas osas. Detailplaneeringu ta-

gamise kohustus ei lõpe õigusvastase haldusakti andmisega. Vähemalt ehituskeelualas asuva

parklarajatise lammutamine ning ala haljastamine on võimalik. Autotulede varjestamist ei pea

kaebajad võimalikuks, kuna see looks barrikaadi ja keldrielaniku tunde.

Kuna kohalik omavalitsus andis kasutusloa ühe päevaga, võib ehitist pidada tervisele ja varale

ohtlikuks, mistõttu on lammutamiseks ettekirjutuse tegemine põhjendatud. Ehituskeelualale

ehitatud olulise kaldega parklarajatis võib takistada tulekahju kustutamist.

Kolmandate isikute usalduse kaitse lammutamist ei takista, sest neil oli korterit ostes võimalik

detailplaneeringuga tutvuda. Kaebajad ei pea taluma lubatud 30 korteri asemel 40 ehitamist ja

parklat ehituskeelualas. Vastustaja ei ole tõendanud, et tagajärgede kõrvaldamise kulu ületaks

kaebajatele tekkinud kahju. Vastustaja võib hüvitada korteriomanikele tekkiva kahju ja taasta-

da detailplaneeringust tulenevad kaebajate õigused.

12. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Igale haldusorgani õigusvastasele toimingule ei pea järgnema kahju hüvitamine rahas.

Inimväärikuse alandamise künnis on tunduvalt kõrgem. Vastustaja eeldas, et korrektuurpro-

jekt arvestab kaebajate õigustega, mistõttu ei olnud kahju tekitamine ettenähtav. Vastustaja ei

näinud ette, et autotuled paistavad kaebajate akendesse. Vastustaja tegevus ei ole kvalifitseeri-

tav kodu puutumatuse rikkumisena. Mittevaraline kahju on tõendamata. Elukvaliteedi ja

heaolu langus võib olla hüvitatav varalise kahjuna.

2) Kaebajate õiguste väidetav rikkumine ei kaalu üles kolmandate isikute omandiõiguse rii-

vet, mis kaasneks parklarajatise lammutamisega. Lammutamine muudaks maa-aluse parkla

kasutamise oluliselt raskendatuks või võimatuks. Likvideerida tuleks 8 parklakohta, mis suu-

rendaks tänavate parkimiskoormust. Vastustaja on pakkunud kaebajatele negatiivsete tagajär-

gede kõrvaldamiseks kompromissina võimaluse lahendada häiriv valgusreostus tehniliste va-

henditega, kuid nad on sellest keeldunud. Lammutamine oleks ebaproportsionaalne. Ehituslu-

ba ei ole kehtetuks tunnistatud ja kasutusload kehtivad. Kaebajatele kuulub kinnistusregistri

andmetel Gonsiori tn 25 elamus kolm korterit (nr 5, nr 9 ja nr 12) ning EK-iga seotud ettevõt-

tele korter nr 15. Seega on kaebajatel võimalik valida elupaik, kus mõjutused oleksid kõige

väiksemad.

3-14-50187

5(14)

3) F. R. Faehlmanni tn 8 sisehoovi sillutisega katmine on ette nähtud nii 27.04.2004 ehitus-

projektis kui ka 22.11.2004 kooskõlastatud korrektuurprojektis. 2004. a halduspraktika koha-

selt anti ehitusprojektis kajastatud ehitisele, sh maa-alune parkla, sissesõidutee, maapealne

parkla ja korterelamu, üks kasutusluba, millega olid hõlmatud kõik ehitised. Sarnaselt ehitus-

loaga, anti ehitisele vastuvõtmisel üks kasutusluba, mis hõlmas kõiki ehitisi. Vastuvõtuaktile

kirjutas alla muu hulgas Päästeameti esindaja. Seega on kaebajate väited tulekahju korral

juurdepääsu piiratuse kohta alusetud. Kaebajate väited parklarajatise kõrguse kohta ei vasta

tegelikkusele. Lubatud maapinna tõusu arvestades on kõrgus maksimaalselt 1,25 m, mitte 2 m.

13. Tallinna Halduskohus jättis 06.05.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ning menetlus-

kulud poolte endi kanda.

1) Kasutuslubade aluseks olevat ehitusluba ei ole tühistatud ega kehtetuks tunnistatud. Hal-

duskohtu 10.06.2009 otsusega tuvastati 27.04.2004 ehitusloa õigusvastasus ning haldusorgani

tegevusetuse õigusvastasus ehitusjärelevalve menetluses. Kasutusload on kehtivad ja nende

üle ei ole enam toimumas kohtumenetlust.

2) Kohtumenetluse kestel on vastustaja pidanud kompromissina võimalikuks parklarajatisele

autotulede varjestamiseks piirde vms lahenduse tegemist, kuid kaebajad on keeldunud komp-

romissi arutamisest põhjusel, et see tooks kaasa kinnistu piiril paikneva seina veelgi kõrge-

maks ehitamise.

Detailplaneeringu kohaselt on kinnistute piirded monoliitsed betoonpiirded kõrgusega 1,5 m

planeeritavast maapinnast. Põhiprojekti asendiplaani kohaselt on projekteeritav betoonpiire

Gonsiori tn 25 ja F. R. Faehlmanni tn 8 vahel kõrgusega 1,6 m. Parklarajatist kinnistu piirini

kumbki neist ette ei näe. Parklarajatise kõrgust tuleb hinnata detailplaneeringuga lubatavat

maapinna tõusu arvestades. Seega on parklarajatise seina kõrgus detailplaneeringuga lubatava

betoonpiirde kõrgusest madalam, olles ca 1,25 m. Betoonpiirde (mitte parklarajatise) ehitami-

se korral ei oleks Gonsiori tn 25 korteri nr 12 hoovipoolsetest akendest näha metallpiiret koos

selle taga parkivate autodega ning autotulede paistmine akendesse sõidukite saabumisel ja

lahkumisel ei oleks võimalik.

Kohtu arvates oleks autotulede varjestamiseks võimalik lisada metallpiirdele valgust varjav

kate ning ilmetu betoonseina (mis oleks seal asunud ka detailplaneeringu järgimise korral, küll

mitte rajatise seina, vaid kinnistu piiril asuva müürina) ja piirde katmiseks paigutada näiteks

Gonsiori tn 25 kinnistule seina äärde konteineritega ronitaimed, mis vähemalt soojadel aas-

taaegadel võimaldaksid muuta vaate meeldivamaks.

3) Puudub vaidlus, et kaebajad kasutasid Gonsiori tn 25 korterit nr 12 kuni 2005. a veebruari-

ni. Kõnealune korter kuulub käesoleva ajani EK-ile. VV-le kuulub korter nr 9. Mõlemad kae-

bajad elavad korterist nr 12 kolimisest alates sama maja korteris nr 5, kuhu negatiivsed mõju-

tused (autotuled, häiriv vaade) ei ulatu.

4) Kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS v.r § 5 lg 1 p 5 alusel võis kohus kaebuse rahul-

damisel teha otsuse resolutsioonis ettekirjutuse haldusakti või toimingu tagajärgede kõrval-

damiseks. Sätte kohaldamine eeldas vaidlustatud haldusakti tühistamist või toimingu õigus-

vastaseks tunnistamist. Kehtivas HKMS-s on tagajärgede kõrvaldamise nõue toodud eraldi

heastamiskaebusena (HKMS § 37 lg 2 p 5). RVastS § 11 lg 1 näeb ette kannatanu õiguse ava-

liku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas

muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Viidatud normi

kohaldamiseks peab olema haldusakt tunnistatud kehtetuks või muudetud, selle alusel peavad

olema tekkinud õigusvastased tagajärjed ning isik, kes tagasitäitmist nõuab, peab tagajärgede

tõttu olema kannatanu staatuses.

3-14-50187

6(14)

5) Kaebajad nõuavad, et kohus kohustaks haldusorganit lammutama F. R. Faehlmanni tn 8

hoovis oleva parklarajatise ning elamu osas, mis ületab detailplaneeringuga määratud hoone

mahtu. Käsitletava nõude kontekstis saab kaebajatele negatiivseid mõjutusi (omandiõiguse

riivet) tekitada üksnes ehitusloa alusel püstitatud parklarajatis, kuna selle tõttu on parkivate

sõidukite tuled suunatud kaebajate koduna kasutuses olnud korteri köögi ja vannitoa akendes-

se ning akendest ca 10 m kaugusel on vaadet häiriv parklarajatise sein. Parklarajatis asub naa-

berkinnistul sisehoovis ning detailplaneeringu kohaselt haljastataval alal. Gonsiori tn 25 kin-

nistu enda hoovipoolne osa on asfalteeritud ja seal paiknevad majaelanike garaažid, mis pärast

parklarajatise ehitamist on ühendatud rajatise betoonseinaga. Korterelamu kõrgus ja maht

Gonsiori tn 25 korteri nr 12 insolatsioonitingimusi ei mõjuta.

6) Detailplaneeringuga lubatud ehitise mahu ületamist ja ehituskeelualale ehitamist tuleb kä-

sitada ehitusloa otsese tagajärjena, kuna ehitis valmis ehitusloa alusel. Ehitusjärelevalve ko-

hustus ehitise valmimisega ei lõpe. Kohtuotsusega sai kohus tuvastada tegevusetuse ehitusjä-

relevalves kaebuse esitamise seisuga (22.11.2004), mitte peale seda. Ehitusjärelevalve kohus-

tus (ehitamise ja esmase kasutuselevõtuga seoses) lõppes kasutuslubade andmisega, millega

seadustati ka ehitusloaga vastuolus olev ja hõlmamata ehitamine. Kohus ei ole ehitusluba tü-

histanud ning selle kehtivus lõppes kasutuslubade väljastamisel, mis ei ole samastatav ehitus-

loa kehtetuks tunnistamisega, ning kasutusload kehtivad. Seetõttu ei ole heastamiskaebuse

rahuldamise eeldus – kaebajate õigusi rikkuva haldusakti kehtetuks tunnistamine – täidetud

ning nõue tuleb jätta rahuldamata.

7) Kuigi ainuüksi eelnenu välistab nõude rahuldamise, käsitleb kohus ka kaebajate seisukohti

detailplaneeringu kehtivuse ja ehitusloast tekkiva õiguspärase ootuse osas.

Kaebajate väitel peab kohalik omavalitsus tagama detailplaneeringu täitmise, sõltumata järg-

nevate haldusaktide (ehitusluba, kasutusload) andmisest. On õige, et detailplaneeringuga mää-

ratletud ehitusõiguse tingimused kehtivad planeeringualale püstitatavate ehitiste suhtes üldi-

selt, mitte üksnes ehitiste esmakordsel püstitamisel. Neid ehitusõiguslikke tingimusi ei ole

kehtetuks tunnistatud ning kui hoone peaks mingil põhjusel hävinema/lammutatama, siis tuleb

uue ehitusloa taotlemisel lähtuda kehtivast detailplaneeringust, kui seda planeeringumenetlu-

ses ei muudeta. Ehitusloa väljastamine ei muutnud detailplaneeringu regulatsiooni kehtivust,

kuid lubas püstitada ehitise projekti alusel, mis detailplaneeringule täielikult ei vastanud. Te-

gemist on muudatusega, mis tulnuks teha detailplaneeringu menetluse kaudu. Sellest ei saa

aga järeldada, nagu ei omaks ehitusloa kehtivus õiguslikku tähendust ning ehitusluba tühista-

miskaebusega vaidlustamata saaks kohtus nõuda ehitusloa tagajärgede kõrvaldamist RVastS §

11 lg 1 alusel. Antud juhul on ehitusluba realiseeritud ning ehitisele on väljastatud kehtivad

kasutusload. Kehtiva ehitusloa alusel valminud hoone ei ole ehitatud ebaseaduslikult ka juhul,

kui ehitusluba osutub detailplaneeringuga vastuolus olevaks. Kehtiva kasutusloa alusel ehitise

kasutamine on samuti õiguspärane. Kehtivus toob kaasa haldusakti õiguslikud tagajärjed, sõl-

tumata haldusakti õiguspärasusest. See tähendab, et täitmiseks kohustuslik võib olla ka õigus-

vastane haldusakt. Seega mõjutavad detailplaneeringu realiseerimist järgnevad haldusaktid,

mille kehtivust tuleb vaidlustada.

Haldusakti kehtetuks tunnistamisel on haldusorganil lisaks kaalutlusõigus (EhS § 28 lg 1).

Kohtulikult ehitusloa kehtivuse kõrvaldamiseks tuleb esitada tühistamiskaebus ning kohtuot-

suse täitmise tagamiseks on võimalik taotleda esialgset õiguskaitset. Ehitusloa tähtaegselt tü-

histamiskaebusega vaidlustamata jätmisel võib küll vaidlustada ehitusjärelevalvet, kuid selles

kaebuses ei saa reeglina nõuda ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks ettekirjutuse tegemist (v.a

kui on olemas kaalutlusõigust välistav õigusnorm). Kohustamiskaebuse rahuldamise tagajär-

jeks ei saa olla haldusorgani eest järelevalveotsustuste tegemine. Kohus võib kohustada ehi-

tusjärelevalvemenetluse algatamise kohta tegema kaalutlusotsust (taotlust uuesti lahendama).

3-14-50187

7(14)

Haldusorgani poolt teostatav ehitusjärelevalve võib muu hulgas seisneda ehitusprojekti vasta-

vuse kontrollimises detailplaneeringule ning järelevalve tulemuseks võib olla ettekirjutuse

tegemine, kui ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust, muu hulgas võidakse ette-

kirjutusega peatada ehitamine ning kohustada viima ehitist nõuetele vastavaks (EhS § 60 lg 1

p 5, § 61 lg 1 p 1 ning lg 4 p-d 2 ja 3). Ehitusjärelevalves tuvastatu võib viia haldusorgani

poolt haldusmenetluses ka ehitusloa kehtetuks tunnistamiseni, kuid ka see otsustus tehakse

kaalutlusõiguse alusel, arvestades kolmandate isikute õigusi.

Olukorras, kus ehitis on kehtiva ehitusloa alusel valmis ehitatud ja õiguspärases kasutuses,

saavad kaebajad taotleda kasutuslubade kehtetuks tunnistamist haldusorganilt, kui nad leia-

vad, et ehitis on ohtlik (EhS § 38 lg 1 p 1). Ehitise ohtlikkuse tuvastamine saab esmalt toimu-

da järelevalvemenetluses. Ehitist saab pidada ohtlikuks ehitisele esitatavatele materiaalõigus-

likele nõuetele mittevastavuse korral (EhS § 40 lg 1), milleks ei ole pelgalt mittevastavus de-

tailplaneeringule. EhS § 40 lg 1 näeb haldusorganile ette kaalutlusõiguse. Kohus ei saa teosta-

da kaalutlusõigust haldusorgani eest.

Kohalikul omavalitsusel kui ehitusjärelevalve teostajal (EhS § 59 lg 2) on võimalik teostada

järelevalvet ehitise ohtlikkuse üle sõltumata kasutusloa olemasolust (Riigikohtu lahend nr 3-3-

1-88-13). Viidatud lahendi eriarvamuses seatakse kahtluse alla võimalus esitada seejärel koh-

tule kaebus järelevalvemenetluse algatamise eesmärgil. Järelevalvemenetluse alustamise

nõudmiseks subjektiivse õiguse puudumist on Riigikohus sedastanud ka asjas nr 3-3-1-44-10.

Järelevalvemenetluse puhul on kohtus vaidlustatav haldusorgani keeldumine ning kohustami-

ne saab kaasa tuua taotluse uue lahendamise.

Ehitusloa adressaadi õiguspärase ootuse ehitusloa kehtima jäämise suhtes välistab üksnes tü-

histamisnõude, mitte tuvastamisnõude esitamine. See seisukoht peaks käima ka kolmandate

isikute kohta. Seadus ei kohusta korterite ostjaid kontrollima ehitusloa õiguspärasust. Ka ne-

mad saavad tugineda tühistamiskaebusega tähtaegselt vaidlustamata ehitusloa puhul usalduse-

le. Kaebajad olid ehitusloa olemasolust teadlikud hiljemalt 01.07.2004, mil esitati ehitusloa

kehtetuks tunnistamise taotlus haldusorganile. Taotlusele 21.07.2004 vastuse saamisel tulnuks

neil pöörduda kuu aja jooksul tühistamiskaebusega kohtusse. Kaebajad pöördusid kohtusse ca

4 kuud hiljem. Kuuldes ehitusloa võimalikust vastuolust detailplaneeringuga, kaebajad enda

väitel projektiga ei tutvunud ning tühistamiskaebust peale 21.07.2004 vastuse saamist ei esita-

nud, kuna usaldasid haldusorgani kinnitust, et ehitusluba ei ole detailplaneeringuga vastuolus.

Tallinna Ringkonnakohus on määruses nr 3-08-1610 leidnud, et TLPA kinnituse usaldamine

ei ole mõjuv põhjus, mis takistaks pärast naaberkinnistul ehitustegevuse märkamist haldusor-

ganilt ehitusloa väljanõudmist.

8) Kaebajate väitel on kohtuotsusega nr 3-04-382 tuvastatud õigusvastase tegevuse tõttu riku-

tud nende kodu aknast avanev vaade. Kogemine, et kohalik omavalitsus ei taga detailplanee-

ringust tulenevaid õigusi, tekitas äärmuslikku stressi, mille tõttu pidid kaebajad enda ja oma

lapse tervise säilitamise huvides kodust ära kolima. Ehitustegevus algas 21.07.2004 ja kaeba-

jad kolisid veebruaris 2005. Stressi tõttu on kahjustatud EK tervis, 2004. a alguses sündinud

lapse imetamine lõppes rinnapiima kadumise tõttu. Mõlemad kaebajad kannatasid sel perioo-

dil unehäirete all. EK, kes viibis imikuga kodus, oli kergesti ärrituv, esinesid nutupuhangud ja

ärevushood. Haldusorgani tegevusetus oli väärikust alandav, kaebajates tekkis lootusetuse ja

abituse tunne, nende väärtushinnangute süsteem laostus. Kaebajad olid nördinud ja masendu-

nud, lisaks naeruvääristati neid naabrite poolt õiguste taastamise püüdluste tõttu. Kaebajatel

on praegugi raske leppida olukorraga, et nad ei saa koju tagasi pöörduda. Kaebajad leiavad, et

nad on ära kasutanud kõik võimalikud õiguskaitsevahendid, vastustaja on tekitanud kahju süü-

liselt ja tahtlikult ning kaebajad ei soovi vabandamist.

3-14-50187

8(14)

9) Vaatamata kohtu selgitusele, et mõistliku võimaluse korral peab kannatanu tõendama ter-

visekahju tekkimist ja raskust, mis omab muu hulgas tähtsust hüvitise suuruse määramisel, ei

ole kahju tõendamiseks esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit. Kohtuistungil vande all öeldu

kohaselt ei ole EK-le pandud närvilisusega seoses diagnoosi ning selle probleemiga ei ole ta

arsti juurde pöördunud. VV vande all antud seletuse kohaselt EK-il enne 2004. a suve/sügist

ärevust ei olnud ja muid stressi põhjustavaid sündmusi ei toimunud; intensiivsed ärevushood

tekkisid EK-il siis, kui arutati naaberkinnistul ehitamisega seonduvat, ning need väljendusid

keha tõmblustes, karjumises ning kontaktivõimetuses, mis kestis umbes pool minutit; seda

juhtus 7-8 korral.

10) Puudub vaidlus, et vastustaja tegevus toimus avalik-õiguslikus suhtes ning oli õigusvas-

tane – haldusorgan oli ehitusjärelevalves tegevusetu ja ehitusluba oli õigusvastane.

11) Esmaseid õiguskaitsevahendeid RVastS § 7 lg 1 mõttes on kaebajad kasutanud, kuid mit-

teammendavalt. Projektiga tutvuti alles sügisel, kui ehitamine oli 05.10.2004 jõudnud sellises-

se staadiumisse, kus detailplaneeringule mittevastavust võis silmaga näha. Kaebajad esitasid

haldusorganile kahju vältimist võimaldava taotluse (ehitusloa kehtetuks tunnistamine), kuid ei

kontrollinud haldusorgani vastuse põhjendatust, et otsustada kohtule tühistamiskaebuse esita-

mise vajaduse üle. Kohtusse pöördumise hetkel ei olnud efektiivsete õiguskaitsevahendite

kasutamine enam võimalik. Efektiivsete õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine kaebajate

poolt ei too siiski kaasa kahjunõude rahuldamata jätmist RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eelduse

puudumise tõttu, kuid kohus saab sellega arvestada vastustaja vastutuse piiramisel tulenevalt

RVastS § 13 lg 1 p-st 4.

12) Naabrusõigusi pidi tagama detailplaneering, mille järgimata jätmine ehitusloa andmisel

tõi kaasa olukorra, kus kaebajad peavad taluma parklarajatist ja parkivate autode tulesid, kui

nad soovivad tagasi pöörduda nende sõnul ise ajastutruult restaureeritud ja seetõttu emotsio-

naalset väärtust omavasse korterisse. Sellised negatiivsed mõjutused võivad rikkuda kaebajate

omandiõigust ja vastustajal oli ehitusloa andmisel omandiõiguse rikkumise ärahoidmise ko-

hustus. EhS § 24 lg 1 p 1 kohaselt ei anta ehitusluba detailplaneeringuga vastuolus olevale

projektile. Omandiõiguse rikkumise eest saab ehitusloa tagasitäitmise võimatuse korral nõuda

varalise kahju hüvitamist (vara väärtuse vähenemine). Negatiivsete mõjutuste talumise ja me-

netluses haldusorgani käitumise tõttu tekkinud väidetav tervise kahjustamine, väärikuse alan-

damine ning kodu- ja eraelu puutumatuse rikkumine võivad olla käsitatavad mittevaralise kah-

juna.

13) Korterist avanev vaade muutub detailplaneeringus lubatuga võrreldes peamiselt parkivate

autode, mitte tekkiva betoonseina tõttu (planeeringu kohaselt võiks seal olla betoonmüür).

Negatiivseks ja objektiivselt häirivaks mõjuks on kindlasti sõidukite tuled.

14) Väited, et kaebajate stress kahjustas lapse heaolu, tõi kaasa unehäired, võimatuse nautida

uue pereliikme tulekut ning lõpuks vajaduse kodust lahkuda, on pigem käsitatavad perekon-

naelu, mitte eraelu puutumatusesse sekkumisena, kuid RVastS § 9 lg 1 laieneb nii perekonna-

kui ka eraelule (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-53-13). Praegusel juhul ei ole kodu ja eraelu (pe-

rekonnaelu) puutumatust rikutud. Tekkinud mõjutused ei ole nii intensiivsed, et seetõttu tuleks

kodust lahkuda ja perekonnaelu elamine muutuks võimatuks. Autotulede varjestamine on ehi-

tustehniliselt võimalik ehk mõju on leevendatav. Autotuled paistavad akendesse üksnes auto-

de parkimisel lühiajaliselt. Elukvaliteedi oluliseks languseks elukeskkonna olulise muutumise

tõttu ei saa pidada üksnes ebameeldivat vaadet 10 m kaugusel asuvale parklarajatisele. Kodu

ja eraelu puutumatuse rikkumise tuvastamise kriteeriumiks on elamise võimatus intensiivsete

häiringute tõttu, nt müra ja õhusaaste, millega subjektiivselt häirivalt mõjuv vaade ei ole võr-

reldav.

3-14-50187

9(14)

15) Tervise kahjustamine võib seisneda füüsilise ja/või vaimse tervise kahjustamises. VV-l

tervisekahju tekkimist ei ole tõendite ja kaebaja enda veenvate väidete puudumise tõttu põh-

just eeldada. EK puhul ei ole võimalik hinnata, kas on toimunud tema vaimse tervise puutu-

matuse rikkumine ja kas see on seotud vastustaja käitumisega. Võimalikku psüühika ja närvi-

tegevuse häiret ei ole võimalik tuvastada üksnes kaaskaebaja vande all antud ütlustega. Tege-

mist on meditsiiniliselt hinnatava seisundiga, mille tuvastamine eeldab eriteadmisi. Stressiga

ei seondu vältimatult psüühika ja närvitegevuse häire, millest tulenevalt ei saa seda asjaolu

lugeda üldtuntuks. Stress ise ei ole tervisehäire, vaid eluga tihti kaasaskäiv emotsionaalne pin-

geseisund koos hormonaalsete muutustega organismis. Pikaajaline stress võib tekitada tervi-

sehäireid, kuid mitte alati. EK väidab küll tervisehäireid, kuid arsti poole ei ole ta pidanud

vajalikuks pöörduda. Üliemotsionaalsus ei tähenda tervisekahju olemasolu ning emotsioonide

kontrollimatu väljapurskamine ei ole üldteadaolev märk tervisekahjust. Kohtuistungil nähtud

EK käitumise, VV ütluste ja elulise usutavuse põhjal on tõenäoline, et ehitise püstitamise ajast

kolimiseni ja mingil määral ka peale seda võis toimuv (tõhusa järelevalve teostamata jätmine,

pöördumistele formaalsete vastuste andmine) olla EK jaoks emotsionaalselt väga häiriv ning

põhjustada tavapärasest suuremat stressi. Iga haldusmenetluses osalemine võib tekitada närvi-

pinget ja stressi, eriti juhul, kui haldusorgan ei tegutse nõuetekohaselt. See ei võimalda aga

ilma tõenditeta eeldada tervisekahju tekkimist. Tervisekahju tekkimine ja selle põhjuslik seos

vastustaja tegevusega ei ole tõendatud.

16) Kaebajate väitel alandas vastustaja neid sellega, et ei teostanud nõuetekohaselt järeleval-

vet ehitusloa andmisel ja ehitamisel ning kaebajate pöördumistele sisuliselt ei reageerinud,

edastades tegelikkusele mittevastavaid pealiskaudseid vastuseid. Kaebajate arvates lasi vastus-

taja teadlikult arendajal realiseerida detailplaneeringule mittevastava projekti.

Kohtu hinnangul pidanuks haldusorgan ehitusluba väljastades piisava hoolsuse korral nägema,

et ehitusprojekt on hoone mahu osas (vähemalt ülemiste korruste mahtu ja korterite arvu ar-

vestades) detailplaneeringuga vastuolus. Vastuolu tahtlikku tähelepanuta jätmist ei ole kohus

üheski menetluses tuvastanud ning vastavaid tõendeid ei ole esitatud ka praeguses menetluses.

Ekspert KS arvamus tahtluse kohta ekspertiisiaktis ei ole tõendiks – tegemist on subjektiivse

arvamusega küsimuses, mille kohta arvamust ei küsitud ning mis väljub eksperdi pädevusest.

Eelnev ei välista siiski haldusorgani ilmselget lohakust (rasket hooletust). Ka kaebajate

05.10.2004 pöördumise alusel asjaolusid kontrollides oleks haldusorgan pidanud tuvastama, et

rajatist püstitatakse kohta, kus detailplaneeringu järgi peaks olema osaliselt haljastatav hoo-

viala ja projekti järgi sillutuskividega kaetud ala. Paikvaatlus tehti alles 02.11.2004. Kuna

22.11.2004 kinnitati korrektuurprojekt, siis pidi haldusorgan olema selleks ajaks vastuolud

tuvastanud.

Vastustaja selgituse kohaselt peeti tolleaegses praktikas võimalikuks detailplaneeringu muut-

mist projektiga. Samuti ei olnud selge, millise seaduse alusel käsitleda ehituskeeluala, kuna

sellist määratlust alates 2003. a-st kehtivas planeerimisseaduses ei ole. Parklarajatis ei ole pla-

neeringukohustusega ehitis.

Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud ehitus- ja planeerimisseaduse (PES) § 33 lg 1

kohaselt võis kohalik omavalitsus kehtestada detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projek-

teerimistingimusi. Kohtule teadaolevalt tõlgendasid kohalikud omavalitsused praktikas sätet

laiendavalt, tehes selle alusel projektiga muudatusi, mis tulnuks teha detailplaneeringu menet-

luses. 10.06.2009 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-04-382 seisukohast, et kuni 31.12.2002 kehti-

nud PES ei olnud ehitusloa andmisel kohaldatav, ei saa teha järeldust, et kohalik omavalitsus

tõlgendas õigust tahtlikult valesti. Küll aga tulnuks ehitamise käigus tekkinud ja soovitud

muudatusi (fassaadijoone ühtlustamise vajadus, ligipääsu muutmine, täiendavate parkimiskoh-

tade vajadus) piisava hoolikusega analüüsides jõuda järeldusele, et need eeldavad planeerin-

gumenetluse läbiviimist juba ainuüksi naabrusõiguste riivamise tõttu. Vastustaja oleks vähe-

3-14-50187

10(14)

malt EK osas pidanud ette nägema, et parklarajatise püstitamine planeeringujärgsele haljasala-

le naaberkinnistu omaniku (hoovivaatega korteri omaniku) huvidele ilmselt ei vasta, ja eelda-

ma soovi olla koheldud menetluse subjektina.

Nördimuse, masenduse ja alandatuse tunde tekkimist võib sellises olukorras pidada eluliselt

usutavaks. Haldusorgan väljastas ehitusloa, mis tõi kaasa kaebajate detailplaneeringuga taga-

tud õiguste riive, kuid kaebajaid menetlusse ei kaasanud ning menetles muudatust vales me-

netluses. Ehitis ehitati valmis, hälbides nii esialgsest kui korrektuurprojektist. See tõi kaasa

kaebajate kohtlemise menetluse objektina ning võimatuse detailplaneeringuga tagatud huve

järgida. Vaatamata kaebajate kirjalikele pöördumistele, ei pidanud vastustaja vajalikuks väide-

te tegelikkusele vastavust kontrollida ning usaldas kergemeelselt arendaja väiteid, et ehitus-

keelualas ehitamist ei toimu. Masenduse, nördimuse, lootusetuse ja abituse, stressi ning alan-

datuse tunde tekkimine on vastustaja õigusvastaste toimingutega põhjuslikus seoses. Vastusta-

ja tegevusega vältimatut põhjuslikku seost ei ole sellel, et kaebajate naabrid ironiseerisid või

pereliige pidas kaebajate võitlust oma õiguste eest naeruväärseks. Vastustaja on olnud raskelt

hooletu ja vastustaja on kohelnud kaebajaid alandavalt.

17) Inimväärikuse väheintensiivse alandamise korral võivad rahalise hüvitamise asemel osu-

tuda piisavaks kohtupidamine ise, kahju tekitamise õigusvastasuse tuvastamine ja/või vaban-

damine. Praegusel juhul ei ole tegemist intensiivse väärikuse alandamisega. Põhimõtteliselt ei

olnud samasugused ehituslikud tagajärjed välistatud, kui muudatused oleks tehtud planeeri-

mismenetluses. Valminud parklarajatis ei ole vastuolus ehitisele ettenähtud materiaalõiguslike

nõuetega ega riku õigusaktides ettenähtud ja isikute subjektiivsete õiguste kaitseks kehtestatud

õigusnorme (loomuliku valguse nõue vms). Negatiivsete mõjude leevendamine on võimalik

ning betoonseina olemasolu, küll piirdena, detailplaneering ei keela. Kaebajad oleks aga pida-

nud saama menetluses osaleda, et oma õigusi ja huve kaitsta, mitte olla alandatud menetluse

objektiks. Asjaolusid arvestades (tegemist ei ole intensiivse õiguste rikkumisega, efektiivsete

õiguskaitsevahendite õigeaegne kasutamata jätmine kaebajate poolt, vastustaja süü vorm) ei

ole mittevaralise kahju rahas hüvitamine antud juhul põhjendatud. HKMS § 41 lg 5 kohaselt

võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või

toimingu õigusvastasuse. Kohus on õigusvastasuse juba kindlaks teinud. Kahju tuleb lugeda

hüvitatuks 10.06.2009 otsuses ehitusjärelevalve ja 27.04.2004 ehitusloa õigusvastasuse tuvas-

tamisega ning mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

14. EK ja VV paluvad apellatsioonkaebuses ja 28.05.2015 esitatud seisukohtades haldus-

kohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1) Kaebuse põhjendusi kajastavas kohtuotsuse osas on ebatäpsused. Ehitustegevus ei alanud

21.07.2004, vaid siis pandi ehitusloa andmed ehitisregistrisse. 21.07.2004 vastuses TSAPA

kinnitas, et ehitusprojekt vastab detailplaneeringule, ning kaebajad ei eeldanud, et kohalik

omavalitsus lähtub detailplaneeringust, vaid said sellekohase kinnituse. TSAPA 23.11.2004

täiendavale vastusele ei olnud lisatud arhitekt ML kirja.

2) Kohus tuvastas ebaõigesti, et parklarajatise seina kõrgus on detailplaneeringuga lubatava

betoonpiirde kõrgusest madalam, olles ca 1,25 m. Ehitusprojektil olevad kõrgused ei lähtu

planeeritava maapinna kõrgusest, vaid hoone kõrgusmärgist. Ekspertiisiaktis (lk 22-23) on

märgitud: „Oluline on eksperdi arvates ka asjaolu, et kõik lubatud kõrgused esitatuna detailp-

laneeringus on seotud maapinna planeeritava kõrgusega, milline kõnealuse planeeringu lõikes

on keskmiselt -0.60 meetrit madalamal hoone ±0.00 kõrgusmärgist ehk absoluutsel kõrgusel

+6.40 meetrit.“

3-14-50187

11(14)

3) Kaebajad ei nõustu kohtu käsitlusega heastamiskaebuse rahuldamise eelduste kohta.

RVastS § 11 lg 1 kohaselt võib kannatanu nõuda rahalise hüvitise asemel muu hulgas toimin-

gu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Kaebajad pöördusid kohtusse toimingu (tege-

vus(etus) tagajärgede kõrvaldamiseks. PlanS § 4 lg 2 p 3 sätestab kohaliku omavalitsuse ko-

hustuse tagada detailplaneering. Kohus jättis detailplaneeringu tagamise kohustuse tähelepa-

nuta. Kohaliku omavalitsuse toimingu otseseks tagajärjeks on kaebajate õiguste kaitsmata

jätmine. Naabritel on õigus nõuda detailplaneeringu tagamist ning praeguses asjas on kohaliku

omavalitsuse kaalutlusõigus detailplaneeringu tagamisel redutseerunud nullini. Vastupidine

seisukoht tähendaks, et kohalik omavalitsus saaks kaaluda, kas täita seadust või mitte. Ehitus-

loast ja kasutusloast naabritele õigusi ega kohustusi ei teki, mistõttu ei saa naabrite õigusi rik-

kuda load, vaid kohaliku omavalitsuse tegevusetus detailplaneeringu tagamata jätmisel. Kuna

ehitusluba ega kasutusluba ei mõjuta detailplaneeringu regulatsiooni kehtivust, siis on kohali-

kul omavalitsusel jätkuvalt kohustus tagada detailplaneering. Vastustaja tegevusetus ehitusjä-

relevalves ning detailplaneeringu tagamisel on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega.

4) Lugedes mittevaralise kahju hüvitatuks ehitusjärelevalve ja ehitusloa õigusvastasuse tuvas-

tamisega 10.06.2009 otsuses, rikkus kohus riigivastutuse seadust, mis sellist võimalust ette ei

näe. RVastS § 11 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamine tagajärgede kõrvaldamine või rahaline

hüvitamine.

5) Ebaõige on seisukoht, et kaebajad kasutasid esmaseid õiguskaitsevahendeid mitteammen-

davalt. Ehitusluba anti välja 27.04.2004, kuid ehitisregistrisse kanti see alles 21.07.2004. Ehi-

tusloa väljastamist varjasid ametnikud tahtlikult, et keegi ei saaks seda tähtaegselt vaidlustada.

Kohus heidab kaebajatele põhjendamatult ette, et nad ei pöördunud ehitusloa andmisest 30

päeva jooksul kohtusse. Seda ei saanud kaebajad kuidagi teha. Teiste isikute poolt sama ehi-

tusloa peale esitatud tühistamiskaebus ei olnud efektiivne õiguskaitsevahend, sest kohus jättis

kaebetähtaja ennistamata. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et kaebajad pidanuks esitama

tühistamiskaebuse hiljemalt kuu aja jooksul VV 01.07.2004 pöördumisele vastuse saamisest.

Kui kaebajatele oleks vastatud, et ehitusluba ei vasta detailplaneeringule, kuid kohalik omava-

litsus ei kavatse seda tühistada, oleksid kaebajad pöördunud kohe kohtusse. 21.07.2004 vastu-

ses aga kinnitati hoone projekti vastavust detailplaneeringule. Eeldus, et isik peab täitevvõimu

umbusaldama, ei ole demokraatlikule riigile omane. Ametniku usaldamist käsitleb kohus aru-

saamatult kaebajate kaassüüna. Kaebajatel puudus tegelik võimalus oma õigusi efektiivsemalt

kaitsta.

6) Kaebajad ei nõustu kohtu käsitlusega kodu ja eraelu puutumatuse kohta. Intensiivseks häi-

ringuks on ka vaade, kui sellega kaasneb afektiivne side väärikuse alandamise ja mõnitamise-

ga haldusorgani poolt. EK ei suutnud aknast avanevat vaadet taluda. Vaade tekitas talle

eluohtlikke ärevushoogusid ja kaebajad olid sunnitud vahetama elukohta.

7) Kaebajad ei nõustu kohtu järeldustega tervisekahju kohta. Arst saab küll tuvastada tervise-

kahju, kuid mitte põhjuslikku seost. Järelduse põhjusliku seose kohta saab teha as-

jaolu/sündmuse vahetu kogemise ajal, kui tervisekahju ilmneb. Kohus pidi nägema, kuidas

EK-il ärevushood tekkisid ja vaibusid, olenevalt vastustaja selgitustest. Üle keha võnku-

mist/värisemist ei saa nimetada „käitumiseks“. Kohus nägi oma silmaga tervisekahju olemas-

olu ja selle põhjuslikku seost. Sellise tervisekahju olemasolu on palja silmaga määratletav,

tervisekahju sügavuse/ulatuse määratlemine vajaks pädeva arsti poole pöördumist. Selline

pöördumine võib kaasa tuua komplikatsioone väikese lapse kasvatamisel. Muud võimalust kui

vande all tunnistuse andmine, kaebajatel tervisekahju tõendamiseks ei olnud. VV tunnistusest

nähtub, et EK tervisekahju (kontaktivõimetult kukkumine) oli talle eluohtlik. Kirjeldatud ter-

visekahju ei saa nimetada „üliemotsionaalsuseks“. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-152-09 (p

16) selgitanud: „Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust.

Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise

3-14-50187

12(14)

tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objek-

tiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõen-

diga.“

8) Erinevalt kohtust leiavad kaebajad, et rohkem ja intensiivsemalt ei ole enam võimalik vää-

rikust alandada, kui seda on tehtud. Detailplaneeringu kehtestanud Tallinna Linnavolikogu

otsus on muudetud madalama organi tegevuse ja tegevusetusega sisutühjaks. Samas on see

ainus dokument, mis kaitseb naabrite ja avalikku huvi. Tahtluse hindamisel on kohus ebaõi-

gesti tõlgendanud eksperdi arvamust ja koormanud kaebajaid kohaliku omavalitsuse tahtluse

tõendamiseks altkäemaksu tõendite esitamise vajadusega. Eksperdi arvamust tuleb käsitada

mõistliku inimese järeldusena ning ekspertiisiakti lk-del 39-41 toodud põhjendused annavad

kindla aluse määratleda vastustaja tegevust tahtlikuna. Tahtlust kinnitavad ka kõik ametnike

poolt kaebajatele antud vastused, samuti arhitekti seletused, kuidas ta pidi detailplaneeringut

rikkuma. Mastaapne ja tahtlik põhiseadusliku korra rikkumine ning võimetus sellist tegevust

peatada on tekitanud kaebajatel väärtushinnangute süsteemi kokkuvarisemise. Antud juhtumi

puhul on tegemist avaliku võimu kandja üleoleva, kõikvõimsa, tahtliku võimu kuritarvitami-

sega. Kohatu on põhjendada rikkumist väitega, et kui muudatused oleks tehtud planeeri-

mismenetluses, siis ei oleks välistatud samasugused ehituslikud tagajärjed. Planeerimismenet-

luses samasuguste ehituslike tagajärgede saavutamisel ei oleks toimunud kaebajate alanda-

mist.

15. Tallinna linn palub 28.05.2015 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Apellatsioonkaebuse väited ei anna seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks

alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4

tuginedes neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Kaebajad ei nõustu halduskohtu järeldusega, et parklarajatise seina kõrgus on detailpla-

neeringuga lubatava betoonpiirde kõrgusest madalam, viidates seejuures planeeritava maapin-

na keskmisele kõrgusele. Vastustaja on halduskohtus osutanud ja vastuses apellatsioonkaebu-

sele korranud, et maapinna kõrgused on planeeritaval alal erinevad. Ringkonnakohtu hinnan-

gul ei ole praeguse vaidluse lahendamisel määrava tähtsusega, kas parklarajatise seina kõrgus

on detailplaneeringuga lubatud betoonist piiretest mõnevõrra kõrgem või madalam. Oluline

on, et ka detailplaneeringu järgimise korral oleks vaade kaebajate aknast avanenud betoonpii-

retele. Kohtuotsuses märgitud asjaolu, et detailplaneering nägi ette monoliitsed betoonpiirded

kõrgusega 1,5 m planeeritavast maapinnast, kaebajad ei vaidlusta. Asjaolu, et kõrged betoon-

piirded nägi ette ka detailplaneering, mõjutab ehitusloaga kaebajate õiguste riive ulatust. Mää-

rava tähtsusega on asjas see, et betoonpiirde (mitte parklarajatise) ehitamise korral ei oleks

Gonsiori tn 25 korteri nr 12 hoovipoolsetest akendest näha metallpiiret koos sellel parkivate

autodega ning autotulede paistmine akendesse sõidukite saabumisel ja lahkumisel ei oleks

võimalik. Sellise negatiivse mõjutusega on kohus asja lahendamisel õigesti arvestanud.

18. Halduskohus on otsuses õigesti ja piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei saa kohus

rahuldada tagajärgede kõrvaldamise nõuet. Olukorras, kus ehitis on püstitatud ehitusloa alusel,

kasutusluba kehtib ja ehitis ei ole ohtlik, ei ole kohtul alust kohustada haldusorganit lammu-

tamisettekirjutust tegema, sõltumata detailplaneeringu kehtivusest. Püstitatud ehitis võib ka-

handada Gonsiori tn 25 korteri väärtust ja sellise kahju kõrvaldamiseks on kohane varalise

kahju hüvitamise nõue.

19. Kaebajad osutavad, et RVastS ei näe ette, et mittevaralise kahju saaks lugeda hüvitatuks

ehitusjärelevalve ja ehitusloa õigusvastasuse tuvastamisega. Halduskohus on otsuses näida-

3-14-50187

13(14)

nud, millisele õigusnormile tuginedes ja millistel põhjustel on kohus lugenud vastustaja tege-

vuse ja haldusakti õigusvastasuse tuvastamise praeguses asjas piisavaks. HKMS § 41 lg 5 lu-

bab kohtul teha mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmise asemel kindlaks kahju põh-

justanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Kahju põhjustanud toimingu ja haldusakti

õigusvastasus on tuvastatud halduskohtu 10.06.2009 otsusega haldusasjas nr 3-04-382.

20. Halduskohus ei ole jätnud hüvitamiskaebust rahuldamata põhjendusega, et kaebajad

jätsid esmased õiguskaitsevahendid RVastS § 7 lg 1 mõttes kasutamata. Kohus on efektiivsete

õiguskaitsevahendite õigeaegse kasutamata jätmisega põhjendatult arvestanud vastustaja vas-

tutuse piiramisel. Kaebajate seisukohaga, et neil puudus tegelik võimalus oma õigusi efektiiv-

semalt kaitsta, ei saa nõustuda. Ehitusloa olemasolu oli VV-le teada hiljemalt 01.07.2004, mil

ta pöördus TSAPA poole ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Saades 21.07.2004 ehitusloa

kehtetuks tunnistamise taotlusele eitava vastuse, pöördusid kaebajad kohtusse alles

22.11.2004, taotledes TSAPA tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja järelevalvemenetluse

läbiviimiseks kohustamist.

21. Kaebajad ei nõustu kohtu käsitlusega kodu ja eraelu puutumatuse kohta. Halduskohtu

hinnanguga mittenõustumine ei tähenda, et kohtu hinnang on ebaõige.

22. Kaebajad ei nõustu ka kohtu järeldustega tervisekahju kohta. Mittenõustumine kohtu

poolt tõenditele antud hinnanguga ja nende põhjal tehtud järeldusega, et tervise kahjustamine

ei ole tõendatud, ei tähenda samuti, et kohus oleks tõendite hindamisel eksinud. Väidetavalt

lausa eluohtlikku tervise kahjustamist on isikul eelduslikult võimalik arsti arvamusega tõen-

dada. Kohus ei ole palunud kaebajal tõendada tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise

kahju suurust.

23. Kohus on asjakohaselt põhjendanud ka oma seisukohta, et vastustaja süü vormiks on

raske hooletus, mitte tahtlus. Kaebajate erimeelsus selles osas ei anna alust halduskohtu seisu-

kohta ümber hinnata.

24. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esita-

nud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 109 lg 1

alusel tema enda kanda.

25. Kaebajad esitasid ringkonnakohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ja riigi-

lõivu tagastamiseks.

26. EK taotleb enam tasutud 195 euro suuruse riigilõivu tagastamist HKMS § 104 lg 5 alu-

sel, selgitades, et tegemist on riigilõivuga saamata jäänud tulu nõudelt, mida halduskohus ei

võtnud 09.12.2013 määrusega menetlusse. Taotlusele on lisatud 13.02.2014 maksekorraldus

nr 558, millest nähtuvalt on EK tasunud 195 eurot selgitusega „Haldusasi 3-09-544“. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on sama maksekorraldus haldusasjas nr 3-09-544 kaebajate

13.02.2014 esitatud (dateeritud 12.02.2014) menetlusdokumendi lisa.

Ringkonnakohus jätab riigilõivu tagastamise taotluse läbi vaatamata, sest tegemist ei ole prae-

guses haldusasjas, vaid haldusasjas nr 3-09-544 tasutud riigilõivuga. Nimetatud haldusasi

kaebajate varalise kahju nõuetega on jätkuvalt Tallinna Halduskohtu menetluses ning EK-il on

võimalik esitada taotlus asja menetlevale kohtule.

27. Kaebajate apellatsioonimenetluse kuludeks on taotluse kohaselt riigilõivud. Apellat-

sioonimenetluses tasutud riigilõiv jääb kaebajate endi kanda HKMS § 108 lg 1 alusel, sest

ringkonnakohus ei muuda kaebajate kahjuks tehtud halduskohtu otsust.

Lisaks sellele on taotluse kohaselt EK kohtuväliseks menetluskuluks 3341,25 eurot ja VV-l

3206,25 eurot. Kaebajad märgivad, et nad ise ja ka õigusteenuse osutaja ei ole käibemaksuko-

hustuslased. Kulu kandmise tõendamiseks on esitatud OÜ Tööõigusabi 04.06.2014 kviitungid.

3-14-50187

14(14)

Nimetatud kulu jääb kaebajate enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel. Ringkonnakohus märgib,

et see kulu jääks kaebajate enda kanda ka siis, kui kohus teeks otsuse kaebajate kasuks. Te-

gemist ei saa olla menetlusosaliste esindajate kuluga HKMS § 102 lg 1 mõttes, sest kaebajatel

ei ole olnud kohtumenetluses esindajat.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets