2-15-2501/28 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-2501

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Marian Priks Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2015. a; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-2501 Tsiviilasi K.M.’i hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 192/2013/217 ja 192/2010/1012 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/võlgnik: K.M. (ik xxxxxxxxxxx; eluk x; x) Hageja esindaja: adv V. M. (x) Kostjad/sissenõudjad: X AS (rk xxxxxxxx; asuk x; e-post x) OÜ X (rk xxxxxxxx; asuk x; e-post x) Kohtutäitur: A. K. (asuk x; e-post x) Menetlus Kirjalik menetlus Hagi õigeksvõtul põhinev otsus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.M. hagi X AS ja OÜ X vastu ning tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr 192/2013/217 ja 192/2010/1012.

2. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud: Menetluskulud jätta hageja kanda. Riigilõiv ning riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Otsuse täiendamine Kohus täiendab kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostjad on oma vastustes võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega tuleb käesoleval juhul jätta menetluskulud hageja enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus märgib, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskuluks oli riigilõiv (vabastatud tasumisest) ja esindajatasu (määratud advokaat). TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Käesolevalt hageja vabastati 27.03.2015. a määrusega riigilõivu tasumisest summas 350 eurot. Samuti on hagejale 26.06.2014.a määrusega antud riigi õigusabi ilma tagasimaksekohustuseta. Otsus tehti hageja kasuks, kuid hagi kohese õigeksvõtu tõttu ei saa menetluskulusid jätta kostjate kanda. Antud asjaoludel leiab kohus, et põhjendatud on jätta hagejale antud menetlusabi kulud (riigilõiv ning riigi õigusabi tasu) riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Priks kohtunik