2-14-52702/54 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-14-52702

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada O S, V M ja O P kompromiss järgnevalt:

1.1. Kanda Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr 2480609 neljandasse jakku O P (ik XXX) kuuluvale korteriomandile aadressil XXX, hüpoteek O S (ik XXX) kasuks summas 19 000 (üheksateist tuhat) eurot.

1.2. Hüpoteegiga tagatakse O S ja tema lapse J M (ik XXX) Viru Maakohtu 06. augusti 2008 otsusest tsiviilasjas nr 2-08-17997 tulenev elatise nõue V M (ik XXX) vastu, samuti muud tekkida võivad nõuded V Mvastu.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-14-52702 menetlus.

3. Jätta O S menetluskulud tema enda kanda.

4. Jätta V M menetluskulud tema enda kanda.

5. Jätta O P menetluskulud tema enda kanda.

6. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. Vabastada O S tsiviilasjas nr 2-14-52702 riigilõivu kokku summas 400 (nelisada) eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

8. Jätta O S riigi õigusabi kulud kokku 847 (kaheksasada nelikümmend seitse) eurot 20 senti Eesti Vabariigi kanda.

Kohtuasja number 2-14-52702 Määruse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2015, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi O S hagi V M ja O P vastu vara tagasivõtmise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg

11. juuni 2015 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: O S (ik XXX) Hageja esindaja: Vandeadvokaat Mati Senkel Kostja I: V M (ik XXX) Kostja II: O P (ik XXX)

2-14-52702

2(5)

9. Jätta rahuldamata O S, V M ja O P taotlus saata kohtumäärus kompromissi kinnitamise kohta kinnistusosakonnale kande tegemiseks.

10. Kohtumääruse täitmise korraldamiseks on O S, V M ja O P õigus esitada käesolev kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemiseks kohtumääruse alusel.

11. Jätta kohtulahendi täitmist tagava vahendina kehtima Viru Maakohtu 06. oktoobri 2014 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-14-52702, O S hagi V M ja O P vastu vara tagasivõtmise nõudes. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi.

Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

2-14-52702

3(5) protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled menetluskulude osas kokku ei leppinud ning seega jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1, lg 2 ja lg 8 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

TsMS § 176 lg 1 ja 2 alusel kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ja arvestades, et menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Seoses kompromissi sõlmimisega taotlevad pooled kooskõlas TsMS § 190 lg 7 poolte menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamist.

Vastavalt TsMS § 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja ning lähtuvalt TsMS § 190 lg 7, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

2-14-52702

4(5) Viru Maakohtu 03. oktoobri 2014 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ja hageja vabastati

350 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel ja 50 euro riigilõivu tasumisest hagi tagamise avalduse esitamisel.

Pooled sõlmisid kompromissi, mille alusel kohus lõpetas tsiviilasja menetluse ning seega kohus vabastab hageja menetluskulude – riigilõivu kokku summas 400 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Viru Maakohtu 22. aprilli 2014 määrusega anti hagejale riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Viru Maakohtu 09. jaanuari 2015 kohtumäärusega määras kohus riigi õigusabi tasu ja kulutuste hüvitiseks kokku 439,20 eurot. Viru Maakohtu 02. juuli 2015 kohtumäärusega määras kohus riigi õigusabi tasu ja kulutuste hüvitiseks kokku 408 eurot.

Kohus jätab hageja riigi õigusabi kulud 847,20 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Kompromissis paluvad pooled esitada kohtumäärus kompromissi kinnitamise kohta kinnistusosakonnale kande tegemiseks.

Kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) § 34 lg 1 alusel on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 34 lg 2-1 esimese lause alusel peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. TsMS § 430 lg 6 alusel asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

Kohus selgitab, et kohus ei edasta ise kohtumääruse kinnistusosakonnale kompromissis sõlmitud kande tegemiseks. Kohtumääruse täitmise korraldamiseks on menetlusosalistel õigus esitada käesolev kohtumäärus koos vastava avaldusega Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemiseks kohtumääruse alusel.

Kohus jätab menetlusosaliste taotluse saata kohtumääruse kompromissi kinnitamise kohta kinnistusosakonnale kande tegemiseks rahuldamata.

Hagi tagamine

Viru Maakohtu 06. oktoobri 2014 kohtumäärusega kanti hagi tagamise abinõudena Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr 2480609 III jakku kostjale II kuuluvale korteriomandile aadressil XXX, käsutamise keelumärge hageja kasuks.

TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

Kohus lõpetas tsiviilasja menetluse kompromissi kinnitamisega, pooled kohtule taotlust hagi tagamise tühistamiseks ei esitanud.

Kompromissi esemeks on kanda kinnistusosakonna kostjale II kuuluvale korteriomandile aadressil XXX, hüpoteek hageja kasuks.

Kohus leiab, et kompromissi täitmise tagamise mõttes tuleb Viru Maakohtu 06. oktoobri 2014 kohtumäärusega kantud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

2-14-52702

5(5) Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik