3-14-52193/49 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 02.07.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52193 Haldusasi A M i kaebus rahvapensioni määramisel tähtsust omava faktilise asjaolu tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – A M Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20.05.2015 otsus (tervikotsus 26.05.2015) Menetluse alus ringkonnakohtus Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.05.2015 otsuse haldusasjas nr 3-14-52193 resolutsiooni p 3, millega mõisteti Sotsiaalkindlustusametilt A M i kasuks välja riigilõiv

15 eurot.

3. Tagastada A M i eest H-M H i poolt 26.03.2015 haldusasjas nr 3-14-52193 tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot ning kanda see H-M H i (isikukood XXXXXXXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.08.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-14-52193 2(3) § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A M esitas 06.08.2014 Sotsiaalkindlustusameti Pärnu büroole avalduse ja dokumendid rahvapensioni määramiseks. Sotsiaalkindlustusamet peatas 02.09.2014 otsusega nr 50547 A. M i pensioniavalduse menetluse kuni rahvapensioni määramisel tähtsust omava faktilise asjaolu (Eestis elamine vähemalt 5 aastat vahetult enne pensioni taotlemist) tuvastava kohtulahendi saamiseni.

2. A. M esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada tema alalise elukohana vähemalt alates 01.01.2009 Eerma küla, Halinga vald, Pärnumaa.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.05.2015 otsusega haldusasjas nr 3-14-52193 (kirjeldav ja põhjendav osa lisati 26.05.2015) kaebuse ja tuvastas, et A. M on elanud vähemalt alates 01.01.2009 alaliselt Pärnumaal Halinga vallas Eerma külas (p-d 1 ja 2), mõistis Sotsiaalkindlustusametilt A M i kasuks välja riigilõivu 15 eurot (p 3) ning jättis riigi õigusabi tasu Eesti Vabariigi kanda (p 4).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Sotsiaalkindlustusamet palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.05.2015 otsuse resolutsiooni p 3 ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Kaebaja tasutud riigilõivu väljamõistmine Sotsiaalkindlustusametilt on äärmiselt ebaõiglane (HKMS § 108 lg 11), arvestades, et kohtusse pöördumine ei olnud põhjustatud haldusorgani tegevusest või tegevusetusest. Rahvapensioni saamiseks nõutava 5-aastase Eestis elamise fakti kohtus tuvastamise vajaduse põhjustas A. M ise, eirates isikut tõendavate dokumentide seadusest tulenevat Eesti kodaniku dokumendikohustust ja rahvastikuregistri seadusest tulenevat kohustust hoolitseda enda aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris.

5. A. M oma seisukohta apellatsioonkaebusele ringkonnakohtu määratud tähtajaks ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohus leidis 06.03.3015 määruses (tl 80), et kaebaja peab kaebuse esitamisel tasuma riigilõivu, kuna riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-s 8 ega lg 2 p-s 2 sätestatud riigilõivuvabastused kaebusele ei laiene. Selle peale tasus kaebaja 15 eurot riigilõivu, mille halduskohus mõistis oma otsusega kaebaja kasuks välja vastustajalt.

7. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et A. M kaebus ei ole riigilõivuvaba.

8. RLS § 22 lg 1 p 8 kohaselt ei võeta riigilõivu pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamisel. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud pensioni

3-14-52193 3(3) või toetuse taotleja pensionivõi toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas. RLS nende sätete mõte on vabastada riigilõivu tasumisest isik, kes on pöördunud halduskohtusse pensioni saamise eesmärgil.

9. Ringkonnakohus märgib, et formaalselt võttes ei tuvastatagi kohtus pensioniõiguslikku staaži (nagu eeldab RLS § 22 lg 1 p 8 sõnastus), vaid selle aluseks olevaid faktilisi asjaolusid (HKMS § 37 lg 2 p 6; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi lahend asjas nr 3-3-1-31-14, p-d 11-

12 ning Riigikohtu erikogu lahend asjas nr 3-3-4-2-13, p 15). Seetõttu on riigilõivuvabastuse tõlgendamisel kohane lähtuda seaduse eesmärgist. Kaebaja nõudis praeguses asjas pensioni määramiseks vajaliku faktilise asjaolu tuvastamist, kusjuures kaebeõigust vastustaja ega kohus kahtluse alla ei seadnud ning sisulises osas on kaebust rahuldav kohtuotsus tänaseks jõustunud. Kuna kohtusse pöördumine oli kaebaja pensioniõiguste kaitseks vajalik ja lubatav, siis on kaebus riigilõivuvaba. Halduskohus nõudis ekslikult kaebajalt riigilõivu tasumist ning mõistis selle ekslikult välja vastustajalt.

10. Eeltoodu põhjal tuleb Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu 20.05.2015 otsuse p 3 tühistada.

11. Alusetult tasutud riigilõiv kuulub kaebajale RLS § 15 lg 1 p 3 alusel tagastamisele. Halduskohtumenetluses riigi õigusabi korras kaebaja esindajaks olnud advokaat K J i teatel soovib kaebaja riigilõivu tagastamist samale arveldusarvele, kust riigilõiv tasuti (õiend, tl 149). Kaebaja esitatud maksekorralduselt (tl 104) nähtub, et riigilõivu tasus A. M eest 26.03.2015 H-M H (konto nr XXXXXXXXX). RLS § 12 lg 2 kohaselt esitatakse riigilõivu tagastamise taotlus kirjalikult ning taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Advokaadi poolt ringkonnakohtule esitatud teabest piisab riigilõivu tagastamise otsustamiseks. Riigilõivu tasumine on tõendatud ja kontrollitav. Alusetult tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb tagastada ning kanda see H-M H i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX.

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks