3-15-883/26 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 2. juuli 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-883 Kohtuasi S.S.i kaebus Viru Vanglale avavanglasse paigutamise taotluse uue läbivaatamise kohta ettekirjutuse tegemiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: S.S. Vastustaja: Viru Vangla Vangla, esindaja Eve Kangro

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta S.S.i kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 03.08.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.03.2015 koostas kinnipeetav S.S. (edaspidi kaebaja) Viru Vanglale (edaspidi vastustaja) taotluse (tl 14), milles soovis teada, miks keelduti teda avavanglasse üle viimast. 16.03.2015 vastuses nr 6-10/8902-2 (tl 15) selgitas vangla kaebajale, millisel põhjusel ei pooldatud tema ümberpaigutamist. 19.03.2015 koostatud vaides (tl 16-18) teatas kaebaja, et peab avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumist ebaõigeks ja palus vastav otsus uuesti läbi vaadata. 31.03.2015 koostatud vaideotsesega nr 6-12/54-2 (tl 19-20) jäeti tema vaie rahuldamata.

Veel on toimikusse esitatud koopiad 12.05.2014 kriminaalasjas nr 1-13-6650 tehtud kohtumäärusest ja selle edastamise kohta koostatud e-kirjast (tl 49-52), 19.09.2014 kaebaja poolt allkirjastatud menetlusdokumendist märkega „kar. kandma 13.10.2014“ (tl 53), 14.10.2014 ja 21.10.2014 koostatud sundtoomise ja selle tagasivõtmise taotlustest (tl 54-55) ning Politseija Piirivalveameti 14.05.2015 selgitus sundtoomise teostamise kohta koos patrulllehe koopiaga (tl 65-66).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 05.04.2015 koostatud kaebuses (tl 1-3) palus kaebaja, et kohus vaataks Viru Vangla otsuse uuesti läbi. Ta väitis, et tegemist on ebaõiglase otsusega ja segadusega dokumentides, kuna ta pole olnud tagaotsitav ning on kõigi kutsete peale alati ise ja koheselt kohale tulnud. Seejuures ta selgitas, et sai 19.09.2014 hommikul kutse vanglasse ilmumise kohta küll kätte, kuid ei saanud sellest riigikeele mittevaldamise tõttu aru, samal päeval toimunud kahe asja kohtuistungi lõpus vanglasse mineku aja kohta esitatud küsimusele vastati, et tuleb oodata kutset, 16.10.2014 ütlesid ka tema koju tulnud politseitöötajad, et ta pole tagaotsitav ja käskisid ise kõik välja selgitada ning lisaks ületas ta 19.10.2014 ka kahel korral riigipiiri. 22.04.2015 koostatud täienduses (tl 41) selgitas kaebaja veelkord, et küsis pärast 19.09.2014 kohtuistungit advokaadi ja kohtuniku käest, millal ta peab vanglasse ilmuma ja kuna sai vastuseks, et kohus teatab aja ja koha, ei hakanud kätte saadud dokumente tõlkima. Vastustaja väidet selle kohta, et oli alates 13.10.2014 kuni 20.10.2014 tagaotsitav ei pidanud ta jätkuvalt tõeseks. Lisaks palus ta pöörata tähelepanu asjaolule, et praegu viibivad avavanglas kinnipeetavad, kes olid rohkem kui aasta reaalselt tagaotsitavad ning väitis, et vangla töötajad ei varjagi seda.

3. Vastustaja palus oma kirjalikus vastuses (tl 46-47) kaebus rahuldamata jätta ning märkis, et õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist avavanglaosakonda. Seejuures selgitati, et kaebaja sai 19.09.2014 dokumendi, millega kohustati teda ilmuma karistuse kandmisele 13.10.2014, kuid saabus vanglasse alles 20.10.2014 ning lisati, et kaebaja väide kohtu poolt edastatud dokumendi sisust mitte aru saamise kohta ei ole eluliselt usutav. Veel märgiti, et kuna avavanglaosakonnas viibival kinnipeetaval on võimalus liikuda väljaspool vanglat, ei tohi sinna ümber paigutataval kinnipeetaval olla põgenemiskalduvust, kaebaja suhtes aga puudub veendumus, et ta ei hakka karistuse kandmisest kõrvale hoiduma.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas vajab lahendamist küsimus, kas kaebuse esitajal oli õigus nõuda enda ümberpaigutamist avavanglaosakonda ning vastustajal alus vastav taotlus rahuldada.

5. Kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise üldiseid aluseid käsitleb vangistusseaduse (VangS) § 20. Selle lõikes üks kehtestatu võimaldab kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse, kui individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, tema poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning on piisav alus oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Avavanglasse ümberpaigutamise tingimusi ja menetluslikku korda täpsustab justiitsministri 25.03.2008 määrusega nr 9 kehtestatud „Täitmisplaan“. Selle § 17 lg 2 p 2 näeb muuhulgas ette, et kinnipeetav ei tohi olla põgenemiskalduvustega. Sama määruse § 172 lg-tes 1 ja 2 ning § 17 4 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt algatab ümberpaigutamise menetluse vangla ning kinnipeetavalt küsitakse küll nõusolekut avavanglasse või avavanglaosakonda paigutamise kohta, kuid talle on antud üksnes nõusolekust keeldumise võimalus ega ole ette nähtud õigust ise enda ümberpaigutamist taotleda. Kaebaja selgitustaotlusele 16.03.2015 antud vastusest ja 31.03.2015 koostatud vaideotsusest nähtuvalt ei peetud tema avavanglasosakonda ümberpaigutamist võimalikuks seetõttu, et karistuse kandmisele ilmumisega seonduv ei andnud alust veendumuseks, et ta ei hakka avavanglaosakonnas olles karistusest kõrvale hoiduma ega pane toime uusi õiguserikkumisi.

6. Õigusaktides puuduvad sätted, millised määraksid täpselt ära, millistel alustel saab lugeda, et kinnipeetav on põgenemiskalduvustega või millal on võimalik arvata, et ta ei pane enam toime uusi õiguserikkumisi. Seega ei ole vastavate tingimuste puhul tegemist mõõdetavate tulemuste alusel tehtava otsustusega. Nende täitmise üle otsustajal tuleb kujundada oma arvamus subjektiivsete näitajate ja hinnangute põhjal ning seejuures on tal ka väga suur kaalutlusruum. Kaalutlusõiguse alusel langetatud otsustuse puhul on halduskohtu volitused piiratud. Ta saab halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 3 tulenevalt hinnata vaid seda, kas langetatud otsustuse õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid tal ei ole võimalik hinnata otsuse sisulist otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. Käesoleval juhul nähtub kriminaalasjas nr 1-13-6650 Viru Maakohtus 12.05.2014 tehtud määrusest, et kaebajale 12.09.2013 tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele seetõttu, et ta rikkus korduvalt kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Karistuse kandmisele ilmumise kuupäev tehti talle allkirja vastu teatavaks, kuid tema ettenähtud ajal vanglasse ei ilmunud, mistõttu tuli vanglal esitada politseile sundtoomise taotlus ja politsei pidi patrulli tema elukohta saatmisega seda ka täitma asuma. Niisugused asjaolud on igati kohased, et tekitada kahtlusi nii kaebaja põgenemiskalduvuste kui muude õigusrikkumiste võimalikkusest. Neid kahtlusi ei pruugi ümber lükata see, et lõpuks ilmus ta siiski ise vanglasse, hilisem õiguskuulekas käitumine ega ka väited ilmumise kohustust sisaldava dokumendi sisu mittemõistmisest. Antud juhul ei anna seega miski halduskohtule esitatust alust järeldada, et vastustajal olid üldse olemas piisavad alused kaebaja avavanglaosakonda ümberpaigutamiseks ning ta pidi vastava menetluse ka algatama.

7. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul alust pidada kaebust põhjendatuks ning ta peab jätma selle täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja pole oma menetluskulude kohta taotlust ja kuludokumente esitanud. Seega jäävad nii kaebaja eest tasutud riigilõiv kui vastustaja võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane