1-14-9674/49 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

2. juulil 2015

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-9674 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 2.07.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.E tingimisi enne ´i tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.E isikukood XXX xxx Kaitsja

Sergei Polišev Juhindudes kohus KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. A.E

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi taotlus A.E ´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu m 96,0 eurot. ääramiseks summas

Välja mõista A.E´ilt kriminaalmenetluse kulud 96,0 eurot kaitsjatasu.

Juri Massalov´il tasuda kaitsjatasu alates kohtumääruse jõustumise

6 kuulise tähtaja jooksul tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003

Maksekorraldusele märkida ja selgitus „A.E viitenumber 99915700001159 1-14- 9674

menetluskulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.E tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

A.E Viru Maakohtu 9.01.2015 otsusega K tunnistati süüdi arS § 121 lg 1 ja § 274 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 07.07.2009 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 10 kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistus mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise

. algus 29.12.2014 27.10.2015 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses A.E kohta koostatud iseloomus t vabanemise tusest nähtub, e korral asub elama xxx. . A.E on enamasti Kinnipeetaval on põhiharidus ja metallitöö eriala ametlikult töötanud, kuid töökohti. Aastatel 2010 – töötas AS on olnud ka mitteametlikke 2013 xxx Vabanemisjärgne tööko vabanemisjärgselt kohe tööd ei leia, on ht puudub, kuid juhul, kui isik

ema nõus majanduslikult toetama. Viimast kuritegu toime pannes ei ole A.E alkoholi oli alkoholijoobes. Enda sõnul tarvitamisest tingitud probleeme. Juhutarvitaja, sõltuvust ei ole diagnoositud. Kolmel korral karistatud NPAL § 15 alusel. Tulenevalt karistusaja pikkusest ei ole kinnipeetavale vanglas individuaalset täitmiskava koostatud. Käitumine vanglas on olnud hea, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas kannab karistust esimest korda. Uue mittevägivaldse oimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta joo kuriteo t ksul on 45%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 40%. Vangla toetab

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx. Tegemist 1-toalis korter ajal elab e üüri iga, kus käesoleval kinnipeetava vend. Korteri omanik, A.E xx andis kirjaliku Sa nõusoleku, et kinnipeetav asub võimaliku vabanemise korral elama nimetatud korterisse. Juhul kui kinnipeetav vabaneb ennetähtaegselt elama üksinda. , siis asub ta antud aadressile Vanem vend kolib välja. Juhul kui A.E kohe tööd, on ema nõus ei leia vabanedes maks munaalkulud. toetama, ma korteri üüri ning kom Ema on nõus kinnipeetavat majanduslikult käesoleval ajal maksab poja kohtukulusid. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Isik on 2-l korral kriminaalkorras karistatud isikuvastaste kuritegude eest. Kriminaalhooldusel ei ole viibinud. Esimes ni katseajal toime el korral määrati katseaeg KarS § 73 alusel, kuid isik pa uue kuriteo. S viimast kuritegu toime pannes üüdistusaktist nähtub, et kinnipeetav oli alkoholijoobes. Samuti on 3-l korral karistatud

15 alusel. Ka varasemast kohtueelsest NPALS § ettekandest nähtub, et isik on tarvitanud nii alkoholi, kui narkootikume.

Prokurör Margit Luga andis kirjaliku arvamuse ja toetab A.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja toetab kinnipeetava tao

tlust ja taotleb kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. A.E

taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et A.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

A.E on 2 korda kriminaalkorras karistatud (kehalise ja väärkohtlemise vägivalla kasut teenis ). amine eest võimuesindaja suhtes tusülesannete täitmisel Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Varasemalt A.E oli karistatud tingimisi vangistusega, mis ei olnud tulemuslik kuna isik pani katseajal toime uue, tahtliku kuriteo.

Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna A.E on näidanud oma varasema käitumisega, et tingimisi vangistus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (on karistatud NPALS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist A.E

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Käitumiskontroll ei hoiaks sest ja tema käitumine kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemi katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse lõpptähtajani on alla nelja kuu, mis ei ole kindlasti mõistetud karistust silmas pidades pikk karistusaeg kusjuures kohus eeltoodud asjaolusid kaalununa ei ole veendunud, et kinnipee

tava karistuse eesmärgid on täielikult täidetud.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu vabastamata temale mõistetud A.E vangistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega.

Loretta Pikma Kohtunik