1-13-700/65 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

2. juulil 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-700 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 2.07.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid F.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.V isikukood XXX viibib xxx Kaitsja Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. F.V

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus F.V´le riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 48,0 eurot.

Välja mõista F.V´lt menetlusekulud kaitsjatasu. 48,0 eurot

F.V ´l tasuda kaitsjatasu tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise

6 kuulise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „F.V 1-13-700 menetluskulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

F.V tunnistati süüdi Viru Maakohtu 22.04.2013 kohtuotsusega nr 1-13-700 KarS § 275 järgi ning KrMS §

1 alusel karistuseks mõisteti 4

238 lg kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 5.12.2012 kohtuotsusega alusel mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud 1 päev vangistust. Viru Maakohtu 12.01.2015 määrusega vähendati F.V-le mõistetud karistust 4 kuu võrra lugedes lõplikuks karistuseks 5 aastat 1 päev vangistust Tartu MK 05.12.2012 kohtuotsuse alusel. Karistuse kandmise algus

05.12.2012 . ja lõpp 06.12.2017

Kinnipidamisasutuses F.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on 17 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressile xxx. Kinnipeetav xxx. xx omandas põhihariduse vangistuses olles Seejärel õpis Arvestades F.V noorust ja vangistuses viibitud aega, puuduvad tal tööalased kogemused. 01.10.2014-01.01.2015 oli hõivatud majandustöödel töötamisega . Alates 19.02.2015 töötab F.V xxx Positiivseks saab lugeda seda, et vabanedes puuduvad F.V rahalised kohustused riigi ees. F.V sõpruskonda kuuluvad eranditult kriminogeensed isikud. F.V on alustanud alkoholi tarvitamisega varases nooruses. Tunnistab, et tarvitas alkoholi väga sageli. F.V olnud ravil , kus läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening xxx õigusrikkujale kuid on tunnistanud, et sellest ei onud kasu. Seega läbis sotsiaalprogrammi (16.10.13-14.01.14) teistkordselt vangistuses olles individuaalselt. F.V viibib vangistuses olles sõltuvusrehabilitatsiooni eluosakonnas ja osaleb sõltlastele suunatud tugigrupis, mille vähimaks eesmärgiks on mõnuainete tarvitamise üle kontrolli saamine ja suurimaks eesmärgiks lõplik loobumine mõnuainete tarvitamisest. xxxx ". F.V on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Vanglakaristust kannab esimest korda. Enne vangistust oli kohtu poolt määratud kriminaalhoolduse järelevalve alla, kuid F.V sooritas katseajal uue kuriteo ning rikkus talle pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 70%, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 56%. Üldise vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 47%. Vangla ei toeta kinnipeetava

ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et võimalikul vabanemisel asuks F.V elama emale kuuluvasse korterisse xxx. Pere elab kahetoalises korteris, elamistingimused on rahuldavad. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel töökoht. F.V igakuiseks sissetulekuks peale võimalikku vabanemist kuni tööle saamiseni oleks töötu abiraha. Lisaks on ema nõus rahaliselt abistama kuni Henriko leiab töö. Peres on lisaks F.V-le veel kaks last,

kes õpivad ja vajavad materiaalset abi. Pere sissetulekuks on ema Heldin F.V töötasu ning lisaks on kõik lapsed õpingute kõrvalt tööl käinud. Laste isa perekonda püsivalt toetanud ei ole. F.V ei suutnud täita käitumiskontrollinõudeid ja jätkas kuritegelikku elu, mille eest kannab praegu vabaduskaotuslikku karistust.

Nimetatu asjaolu muudab kaheldavaks tema koostöövalmiduse kriminaalhooldusametnikuga ning motiveerituse kontrollnõuete ja katseaja tingimuste täitmisel.

Positiivseks asjaoluks saab F.V puhul lugeda pere poolset tuge ja toetust, mis kergendab kohanemist ja toimetulekut.

Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

F.V taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja

toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist vangistusest.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et F.V a. Kohtu hinnangul tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamat kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt iseloomustusest on F.V poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 70%, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 56%. Üldise vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 47%.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. F.V nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 17 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

F.V on 3 korda kriminaalkorras karistatud (sh ka 1 astme kuritegu) ning vanglakaristust kannab esimest korda.

Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt F.V alhooldusele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik oli määratud krimina jätkas süütegude toimepanemist ega täitnud kontrollnõudeid

.

Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna F.V misega, et kriminaalhooldus ei ole on näidanud oma varasema käitu küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Peale seda kinnipeetava suhtlusringi kuuluvad isikud on kriminaalse taustaga, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju.

Seega võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist F.V kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varasemalt isiku allutamine käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigus kinnipeetava käitumist vabaduses ja vangistuses tada. Arvestades puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine F.V katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist varasemal katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu vabastamata temale mõistetud F.V vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik