1-14-10091/36 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-10091

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprillil 2015. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-14-10091 (kohtueelses menetluses 14230104985,

14230113301 ja 15230101348)

Kohtukoosseis

Kohtunik Velmar Brett

Kohtuistungi sekretär

Leili Merila

Tõlk

Julia Zautina

Kriminaalasi

Viktoria Reet süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Natalja Lebed

Süüdistatav

VIKTORIA

REET,

isikukood:

48004030224,

kodakondsus: Eesti Vabariigi, emakeel: vene keel,

haridus: põhiharidus, ei tööta, elukoht: xxx, kehtivaid

kriminaalkaristusi 3 ja väärteokaristusi 4, kinni peetud

06.03.2014. a – 07.03.2014. a, 03.05.2014. a –

05.05.2014. a, 27.12.2014. a – 28.12.2014. a ja

13.03.2015. a – 14.03.2015. a, alates 14.01.2013. a,

07.03.2014. a, 05.05.2014. a, 28.12.2014. a ja

14.03.2015. a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise

keeld,

alates

28.04.2015.

a

kohaldatud

tõkendit

vahistamine;

Kaitsja

vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, § 274 lg-st 1 ja § 199

lg 1 p-st 1 kohus otsustas:

1. Lõpetada kriminaalmenetlus VIKTORIA REEDA (REET) (i.k. 48004030224)

suhtes 25.07.2012. a episoodi osas seoses teos väärteotunnuste esinemisega KarS

§ 218 lg 1 mõttes (väheväärtusliku asja omastamine).

2. Tunnistada Viktoria Reet 06.03.2014. a, 03.05.2014. a, 27.12.2014. a ja

13.03.2015. a episoodides KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo

1-14-10091

2 (16)

toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

3. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes

vähendatud karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

06.03.2014. a – 07.03.2014. a, 03.05.2014. a – 05.05.2014. a, 27.12.2014. a –

28.12.2014. a ja 13.03.2015. a – 14.03.2015. a, s.o 9 (üheksa) päeva ja lõplikuks

karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

5. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõista Viktoria Reedale liitkaristus,

suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (3 kuud ja 21 päeva

vangistust) Harju Maakohtu 10.12.2013. a kohtuotsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa (2 aastat ja 6 kuud vangistust) võrra, mõistes lõplikuks

liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva

vangistust.

6. Karistusaja algust lugeda alates Viktoria Reeda vahistamisest, s.t alates

28.04.2015. a.

7. Viktoria Reeda suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse

jõustumisel või karistuse ärakandmisel.

8. Rahuldada kannatanu Kaubamaja AS tsiviilhagi täielikult ja mõista Viktoria

Reedalt Kaubamaja AS-i kasuks välja 339,99 eurot. Väljamõistetud summa tuleb

kanda Kaubamaja AS-i arveldusarvele .

9. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Viktoria

Reedalt välja riigituludesse menetluskuludena:

• määratud kaitsja tasu summas 487,20 eurot ja

• sundraha summas 585 eurot

kokku 1072,20 eurot.

10. Võttes aluseks KrMS §-d 423 ja 417 lg 2 tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

11. Asitõendid:

• 03.05.2014. a äravõetud fooliumkott, mis asub hoiul Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn – KarS § 83 lg 1 alusel

konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada;

• rikutud Flare jope, mis on hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas

aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn – KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel võõrandada

tsiviilhagi katteks.

• mobiiltelefon Samsung GT-C6712 IMEI koodiga xxx, mis asub Xxx

vastutaval hoiul – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule Xxx’le.

Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed

kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht).

Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

1-14-10091

3 (16)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

Viktoria Reet olles isikuks, kes on varem toimepannud vargusi, 25.07.2012. a kella 17.00

paiku Tallinnas Pelguranna peatuse juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil võttis maast leitud Xxx kuuluva mobiiltelefoni Samsung GT-C6712 väärtusega

156 eurot koos vutlariga väärtusega 10 eurot, tekitades kannatanule kahju summas 166 eurot.

Samuti tema uuesti 06.03.2014. a kella 11.45 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil võttis kauplusest New-Yorker aadressil Tallinn Narva mnt 1 kuus

vesti kogumaksumusega 179.70 eurot, möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid kuritegu

jäi lõpule viimata kuna peeti turvatöötaja poolt kinni.

Samuti tema uuesti 03.05.2014. a kella 21.00 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil

võttis Henner & Mauritz OÜ-l kuuluvast kauplusest H&M aadressil Tallinn Narva mnt 1

ühte pluusi (62089) väärtusega 17.95 eurot, ühte komplekti (95278) väärtusega 9.95 eurot,

kahte dressi pluusi (56772) koguväärtusega 19.90 eurot, ühte pluusi (88803) väärtusega 7.95

eurot, ühte paari teksapükse (61639) väärtusega 19.95 eurot, ühte paari teksapükse (57623)

väärtusega 14.95 eurot, kahte pluusi (78068) väärtusega 19.90 eurot, ühte pluusi (86950)

väärtusega 9.95, ühte paari pükse (37404) väärtusega 9.95 eurot, ühte pluusi (8187)

väärtusega 7.95 eurot, ühte pluusi (78068) väärtusega 9.95 eurot ja ühte komplekti (95278)

väärtusega 9.95 eurot koguväärtusega 158.30 eurot, möödus kassadest kauba eest tasumata,

kuid ta peeti turvatöötaja poolt kinni.

Viktoria Reet olles isikuks, kes on varem toimepannud vargusi, uuesti 27.12.2014. a kella

14.40 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Kaubamaja AS-le kuuluvast

kauplusest aadressil Tallinn Viru Väljak 4 Flare jopet maksumusega 339.99 eurot ning Derhy

kasukat maksumusega 339.99 eurot, kõik kokku maksumusega 679.98 eurot, möödus

kassadest kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna peeti turvatöötaja poolt

kinni.

Viktoria Reet isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, s.o

03.05.2014. a, mille osas on talle esitatud süüdistus 28.11.2014. a, ja 27.12.2014. a, mille osas

on talle esitatud süüdistus 20.02.2014. a, uuesti 13.03.2015. a kella 17.42 paiku viibides

Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas ja Prisma Peremarket AS-le kuuluvas kaupluses Rocca al

Mare Prisma, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalis

kogumaksumusega 247,93 eurot:

- komplekt „Lego City“ 4x4 mootoriga mootor maksumusega 29,99 eurot;

- komplekt „Lego City“ buldooser maksumusega 31,99 eurot;

- EAH nukk „Massata“ maksumusega 35,99 eurot;

- MH nukk „Vahetus“ maksumusega 31,99 eurot;

- EAH nukk „Vahetus“ maksumusega 45,99 eurot;

- nukk „Frozen uisutaja“ maksumusega 25,99 eurot;

- EAH nukk „Kevadine“ maksumusega 45,99 eurot.

Peitis kauba kaasas olnud käekottidesse ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid

1-14-10091

4 (16)

tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse

turvatöötaja poolt.

Seega Viktoria Reet pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, mis on toime pannud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU PÕHJENDUSED

05.02.2015. a, 23.03.2015. a ja 28.04.2015. a toimusid käesolevas kriminaalasjas

kohtuistungid. Kuivõrd kohus lahendab Viktoria Reeda kriminaalasja lühimenetluses, võib

kohus kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 233 lg 1 kohaselt tugineda vaid

kriminaaltoimiku materjalidele.

Enne eelmist, s.t Harju Maakohtu 10.12.2013. a kohtuotsuse kuulutamist toime pandud

tegu

28.11.2014. a süüdistusaktis on prokurör esitanud Viktoria Reedale süüdistuse mh selles, et

Viktoria Reet olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, 25.07.2012. a kella 17.00

paiku Tallinnas Pelguranna peatuse juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil võttis maast leitud Xxxle kuuluva mobiiltelefoni Samsung GT-C6712 väärtusega

156 eurot koos vutlariga väärtusega 10 eurot, tekitades kannatanule kahju summas 166 eurot

(I kd lk 144). Lühidalt on Viktoria Reedale 25.07.2012. a episoodis esitatud süüdistus

lõpuleviidud varguse toimepanemises (vt ka I kd lk 143 pöördel, p 14). Kohus ei nõustu

prokuröri kvalifitseeringuga Viktoria Reeda 25.07.2012. a teos osas ning leiab, et tegemist on

omastamisega mitte vargusega.

KarS § 199 lg 1 sätestab varguse mõiste, mille kohaselt on vargusega tegemist siis, kui

võetakse ära võõras vallasasi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Varguse objektiivse

koosseisu üks elemente ehk äravõtmine eeldab mh senise ehk võõra valduse murdmine (vt

selle kohta ka õiguskirjandusest: J. Sootak. Varavastased süüteod, lk 23-24, 42-43, 53-59).

Kohtu hinnangul välistab varguse objektiivse koosseisu selle elemendi ainuüksi esitatud

süüdistuse sõnastus. Nimelt on süüdistuses kasutatud väljendit Tallinnas Pelguranna peatuse

juures /…/ võttis maast leitud Xxxle kuuluva mobiiltelefoni. Seega ei ole süüdistuses ära

toodud seda, kuidas Viktoria Reet murdis Xxxvalduse viimase telefonile. Vastupidi,

süüdistuses on otsesõnu märgitud, et Viktoria Reet leidis mobiiltelefoni bussipeatuse juurest

maast. Asjaolu, et Viktoria Reet ei murdnud Xxx valdust mobiiltelefonile, kinnitavad ka nii

kannatanu Xxxkui ka Viktoria Reeda ütlused. Nimelt on kannatanu Xxxandnud ütlusi (I kd lk

5), milles ta kirjeldab, et 25.07.2012. a kelle 20 paiku avastas kodus Xxxaadressil, et ta

käekotis ei ole mobiiltelefoni. Viimast korda kasutas kannatanu telefoni kella 17 paiku

viibides Pelguranna peatuses ja seejärel sõitis nr 40 bussiga Viru Keskuseni, kus istus ümber

bussile nr 35. Viktoria Reeda ütlustest (I kd lk 36) nähtub, et 25.07.2012. a peale lõunat sõitis

ta Viru Keskusest nr 40 bussiga Kopli suunas ja väljus Randla peatuses. Bussist väljudes nägi

ta, et bussi jooksid kaks neiut ja neil kukkus mingi ese kõnniteele. Viktoria Reet mõtles, et see

on rahakott ning läks ja vaatas – selgus, et tegemist oli mobiiltelefoniga, mis oli valget värvi

vutlaris. Kuigi kannatanu on kindel, et telefoni ta ära ei kaotanud, vaid see varastati, siis kohtu

hinnangul ei ole see tõendamist leidnud. Esmalt seetõttu, et nii kannatanu kui Viktoria Reet

kinnitavad, et Viktoria Reet vastas mobiilile. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes on kellegi

mobiiltelefoni varastanud (nt käekotist), hakkaks telefonile vastama. Tavapäraselt lülitatakse

telefon hoopis välja. Samuti kinnitavad Viktoria Reeda ütlused, et kannatanul kogemata

kukkus telefon bussile kiirustades maha. Sealjuures on ka prokurör süüdistust esitades

1-14-10091

5 (16)

lähtunud asjaolust, et telefon oli Pelguranna peatuses maas ja Viktoria Reet leidis selle, mitte

ei võtnud kannatanu käekotist ära bussis viibides. Samuti on Viktoria Reet selgitanud, et

alguses mõtles ta telefoni omanikule tagastada, aga kuna temaga telefonis ebaviisakalt

suheldi, siis otsustas ta selle pandimajja viia (I kd lk 36).

Kuivõrd eeltoodu kinnitab, et Viktoria Reet ei ole murdnud võõrast valdust, siis ei ole

täidetud ka üks varguse objektiivse koosseisu tunnustest ja Viktoria Reeda tegu ei saa

kvalifitseerida vargusena.

See aga ei tähenda, et Viktoria Reet tuleks 25.07.2012. a episoodis õigeks mõista. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on kordivalt rõhutanud, et juhul, mil kohus loeb kohtuliku arutamise

tulemina välistatuks süüdistatava süüditunnistamise talle süüdistusakti järgi inkrimineeritud

karistusseaduse sätte järgi, ei saa automaatselt järgneda süüdistatava õigeksmõistmist, vaid

kohus peab nõupidamistoas oma algatusel kontrollima, kas süüdistatava käitumine vastab

mõnele muule karistusseaduse normile, mille järgi oleks võimalik see ümber kvalifitseerida

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-73-13 p-i 9 ja nr 3-1-1-95-12 p-i

14.2). Seega peab kohus tuvastama, kas Viktoria Reeda tegu võib vastata mõnele muule

süüteo koosseisule.

Kohus on eelnevalt juba märkinud, et Viktoria Reeda tegevus tuleb kvalifitseerida

omastamisena ning põhjendab seda järgnevalt.

KarS § 201 lg 1 sätestab omastamise mõiste, mille kohaselt on valduses oleva võõra

vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku

kasuks pööramine karistatav omastamisena. Seega esimeseks omastamise objektiivse

koosseisu tunnuseks on võõras vallasasi või vara. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et

telefon kui vallasasi, mille Viktoria Reet leidis ja hiljem pandimajja viis, kuulus Xxx ehk oli

Viktoria Reeda jaoks võõras vallasasi. Omastamise objektiivse koosseisu teise elemendina

tuleb tuvastada, kas see ese oli Viktoria Reeda valduses või temale usaldatud. Antud juhul on

kohus eelnevalt varguse objektiivse koosseisu analüüsi juures põhjalikult selgitanud seda, et

Xxx telefon oli Viktoria Reeda valduses ning ühtlasi seda, kuidas see oli Viktoria Reeda

valdusse sattunud. Omastamise objektiivse koosseisu viimane element on enda kasuks

pööramine. Antud juhul on ka see tingimus täidetud, kuivõrd nii Viktoria Reeda ütlustest (I kd

lk 36) kui ka tunnistaja Xxx ütlustest (I kd lk 17-18) ja pandilepingust (I kd lk 19) selgub, et

Viktoria Reet viis leitud mobiiltelefoni 25.07.2012. a selle tagastamise asemel hoopis

Puhangu tänaval asuvasse pandimajja ning esitles end telefoni omanikuna ja sai telefoni

pantimise eest 40 eurot.

Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Viktoria Reet on täitnud KarS § 201 lg-s 1 sätestatud

omastamise objektiivse koosseisu. Samas sätestab KarS § 218 lg 1, et varavastane süütegu

väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, on väärtegu. Kehtiv KarS-i

redaktsiooni § 218 lg 4 ja teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 218 lg 2 kohaselt loetakse

väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline

väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Kehtiva KarS § 44 lg 2 kohaselt on

miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 44 lg 2

kohaselt oli miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot. Seega loeti teo toimepanemise ajal

väheväärtuslikuks asja, mille väärtus on alla 64 euro ning käesoleval ajal asja, mille väärtus

on alla 200 euro. Kuivõrd väheväärtusliku asja väärtuse määratletus paneb paika kriminaal- ja

väärteovastutuse vahelise piiri, siis kohtu hinnangul tuleb antud juhul tuginedes KarS § 5 lg 2

esimesele lausele (Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil

leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest

jõustunud otsusega karistatud.) pidada väheväärtuslikuks asju, mille väärtus jääb alla 200

euro. Seega, kuivõrd mobiiltelefon oli koos vutlariga väärt kokku 166 eurot (I kd lk 5, 6, 14)

1-14-10091

6 (16)

ehk alla 200 euro, vastab antud Viktoria Reeda tegu KarS § 218 lg 1 tunnustele kui

varavastane (omastamise) väärtegu väheväärtusliku asja vastu.

KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestab, et kriminaalmenetlust ei alustata, kui puudub

kriminaalmenetluse alus. KrMS § 274 lg 1 kohaselt kui kohus tuvastab KrMS § 199 lõike 1

punktis 1 nimetatud asjaolu, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, lõpetab kohus

kriminaalmenetluse määrusega. Kuivõrd kohus leidis, et Viktoria Reet pani 25.07.2012. a

toime KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteo tunnustele vastava teo, tuleb selles episoodis

Viktoria Reeda suhtes menetlus lõpetada.

Pärast Harju Maakohtu 10.12.2013. a kohtuotsuse kuulutamist toime pandud teod

Lisaks 25.07.2012. a episoodile, mida kohus analüüsis eelnevalt on Viktoria Reedale esitatud

süüdistus kokku neljas varguse katses kuupäevadel 06.03.2014. a, 03.05.2014. a, 27.12.2014.

a ja 13.03.2015. a (I kd lk 144; II kd lk 44 pöördel; III kd lk 73). Kohus leiab, et Viktoria Reet

on nimetatud neljal kuupäeval toime pannud varguse katsed ning tema tegu on kokkuvõttes

kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ehk süstemaatiliselt toimepandud varguste

katsetena. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise

varguse kohta järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm

vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need varguse teod tuleks üksikult subsumeerida KarS §

199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Sealjuures peavad need vargused olema omavahel

seotud, s.t et need üksikud vargused peavad moodustama teatud sisulise süsteemi. Seotud on

teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks

hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või

sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole

oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need

tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad

moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu

kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde.

Kõigi nelja episoodi puhul nähtub kohtule esitatud tõenditest, et Viktoria Reedal ei

õnnestunud süütegu lõpule viia, kuivõrd ta peeti peale kassadest möödumist kinni. Nimelt

nähtub 06.03.2014. a episoodis nii tunnistaja Xxx(I kd lk 79 pöördel) kui Viktoria Reeda (I kd

lk 89) ütlustest, et Viktoria Reedal ei õnnestunud tegu lõpule viia, sest ta peeti turvatöötaja

poolt peale kassade läbimist ja enne kauplusest väljumist kinni. 03.05.2014. a episoodis

kinnitavad nii tunnistaja Xxx(I kd lk 114 pöördel) kui Viktoria Reeda ütlused (I kd lk 120

pöördel), et tegu jäi Viktoria Reedal lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt peale

kauplusest väljumist kinni. Kolmandas episoodis jäi Viktoria Reeda tegu samuti lõpule

viimata, sest nii tunnistaja Xxx(II kd lk 3 pöördel) kui Viktoria Reeda enda ütlustega (II kd lk

11) on tõendatud, et 27.12.2014. a peeti Viktoria Reet peale kaupluste turvaväravate läbimist

kinni. Ka viimane ehk 13.03.2015. a episood jäi lõpule viimata, kuivõrd nii xxx (III kd lk 4

pöördel) ja Nelli Ismerin’i (III kd lk 5 pöördel) kui ka Viktoria Reeda ütluste (III kd lk 13)

kohaselt peeti Viktoria Reet kinni peale kassade läbimist.

Seetõttu analüüsib kohus Viktoria Reeda poolt toimepandud tegu edasi süstemaatilise varguse

katse koosseisu skeemi järgi.

Subjektiivne koosseis

06.03.2014. a episoodi osas nähtub tunnistaja Xxxütlustest (I kd lk 79 pöördel), et ta töötas

sel päeval turvatöötajana Narva mnt 1 Tallinnas asuvas Postimaja Keskuses ning nägi, kuidas

naisterahvas võttis New-Yorker’i kaupluses riiulist kaupa ja pani selle endale kilekotti ning

1-14-10091

7 (16)

liikus seejärel väljapääsu poole kassadest ja turvaväravatest mööda kauba eest maksmata. Kell

11:50 peeti isik kinni, kelleks osutus Viktoria Reet ja kelle juurest leiti 6 vesti koguväärtusega

179,70 eurot. Tunnistaja ütlusi varastada püütud kauba nimetuse ja väärtuse ning kinnipeetud

isiku osas kinnitab ka kriminaalasja toimikus olev õigusvastase teo toimepanemise akt (I kd lk

78). Kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd lk 89) on Viktoria Reet tunnistanud varguse katse

toimepanemises end täielikult süüdi. Viktoria Reet selgitas, et 06.03.2014. a kella 11.45 paiku

sisenes ta New-Yorker’i kauplusse, mis asub Narva mnt-l. Kaupluses võttis riiulilt ja pani

kotti kokku kuus vesti. Pärast seda läks kassast mööda ja jättis kauba eest maksmata.

Kauplusest väljudes pidas turvatöötaja ta kinni ning kontrolli käigus avastas ta kotist need

kuus vesti. Viktoria Reet selgitas, et ta varastas edasimüügiks.

03.05.2014. a episoodi osas nähtub tunnistaja Xxxütlustest (I kd lk 114 pöördel), et

03.05.2014. a kell 21:00 möödus naisterahvas kaupluse H&M kassast ning turvaväravast

tasumata tal kaasas olnud kaupluse kauba (pluusid, komplektid, dressipluusid, teksad, püksid)

eest. Tunnistaja pidas isiku kinni Narva mnt 1 Tallinn aadressil seoses paanikahäirele

reageerimisega. Kinnipeetud isikuks osutus Viktoria Reet. Varastada püütud esemete

tootekoodid ja kogused ning väärtused on täpsemalt ära toodud õigusvastase teo

toimepanemise aktis (I kd lk 112-113), millest nähtub, et kauba koguväärtus oli 158,30 eurot.

Ühtlasi kinnitab akt ka tunnistaja ütlusi, et varguse katses peeti kinni Viktoria Reet.

Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas Viktoria Reet (I kd lk 120 pöördel) ka ise nimetatud

varguse katse toimepanemist. Lisaks selgitas Viktoria Reet, et 03.05.2014. a õhtu poole läks

ta H&M kauplusse, mis asub Narva mnt 1 aadressil. Kaupluses läks teisele korrusele ja võttis

lasteriiete osakonnast riideesemeid ja pani need kilekotti. Esemetel olid küll küljes

turvaelemendid, aga kuna tal oli kotis omakorda fooliumkott, siis ei hakanud turvaväravad ka

häält tegema ning ta liikus esimesele korrusele ning seejärel väljus kauplusest. Fooliumkoti

olemasolu tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 122-123), mille kohaselt oli

fooliumkott mõõtmetega 45x61 cm. Viktoria Reet enda sõnul ei mäleta palju ta esemeid

kokku võttis. Mere pst-l nägi, et turvamees jooksis talle järgi ning ta andis kotis olevad

esemed tagasi. Tahtis need lasteriided varastada nii tuttava lapsele sünnipäevaks kui osa ka

endale jätta.

27.12.2014. a episoodi puhul nähtub tunnistaja Xxxütlustest (II kd lk 3 pöördel), et ta töötas

Gonsiori 2 aadressil Tallinna Kaubamajas operaatorina ning nägi, kuidas üks naisterahvas

27.12.2014. a kell 14:00 võttis halli kapuutsiga ja karvase kraega mantli ja pani selle selga.

Sel hetkel rippus mantlil hinnasilt küljes. Seejärel võttis naisterahvas beežikas-pruuni kasuka

ja jalutas sellega käes saali peal ringi. Vahepeal üritas turvaelementi eemaldada. Kell 14:35

läks naisterahvas riiuli taha ja kui ta sealt välja tuli, siis oli tal suur roheline kilekott käes ja

hall mantel seljas, kuid sellel hinnasilti enam ei paistnud. Kauba eest tasumata möödus ta

kassast kell 14:37 ning ta peeti kell 14:38 kinni. Turvaruumis leiti rohelisest kilekotist

kasukas maksumusega 339,99 eurot ja isikult võeti seljast ära hall mantel, mille taskus oli

hinnasilt maksumusega 339,99 eurot. Kasukas oli korras, aga hall mantel oli rikutud

turvaelemendi eemaldamisel põletamise teel. Kinnipeetud isikuks osutus Viktoria Reet.

Asjaolu, et hall mantel/jope oli rikutud, kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (II kd lk 14-16),

mille kohaselt on jopel parema õmbluse juurest, kus oli turvaelement, määrdunud. Kasuka ja

jope maksumusi ning seda, et jope oli rikutud, kinnitab ka õigusrikkuja kinnipidamise akt (II

kd lk 2 pöördel). Ühtlasi nähtub õigusrikkuja kinnipidamise aktist, et 27.12.2014. a kell 14:40

peeti Tallinna Kaubamajas kinni Viktoria Reet, kelle juurest nimetatud jope ja kasukas ka

leiti. Kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd lk 11) päev hiljem on Viktoria Reet tunnistanud

end täielikult varguse katse toimepanemises süüdi. Viktoria Reet selgitas, et ta sisenes

27.12.2014. a kella 14:30 ajal Tallinna Kaubamajja ja võttis riiulilt ühe jope ja ühe kasuka.

Eemaldas mõlemal turvaelemente ning pani kasuka kilekotti ja jope selga. Pärast seda läks

1-14-10091

8 (16)

kassast maksmata mööda, kuid kaubamajast väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni ja avastas

kontrolli käigus varastatud kauba. Viktoria Reet varastas enda sõnade kohaselt enda jaoks.

13.03.2015. a toimunud episoodi kohta on tunnistaja Xxx(III kd lk 5 pöördel) andnud ütlusi,

et ta oli 13.03.2015. a tööl turvaosakonnas monitoride taga Rocca al Mare Prismas aadressil

Paldiski mnt 102 Tallinn. Kell 17:33 märkas ta mänguasjade osakonnas naisterahvast, kes

võttis 2 pakki Legosid ning liikus seejärel järgmisse vahesse, kus asuvad nukud, aga mis

kaamera vaatevälja ei jää. Mõne aja pärast liigub sama naisterahvas käruga, milles on kotid,

kassasse nr 11 ja mänguasju kärus näha ei ole. Tunnistaja läks isiklikult kontrollima nukkude

vahesse ning nägi seal tühje karpe, milles pidid nukud sees olema. Seejärel andis ta koheselt

isikukirjelduse info edasi isikule, kes oli kassaderivi juures ning kell 17.41 kui naisterahvas

väljus kassadest ja turvaväravatest toodete eest maksmata, palus kassade juures oleval

töökaaslasel ta kinni pidada. Xxx on andnud ütlusi (III kd lk 4 pöördel), et 13.03.2015. a oli ta

tööl Rocca al Mare Prismas aadressil Paldiski mnt 102 Tallinn kassade rivi valves. Kella

17:35 ajal sai ta kaamera operaatorilt naisterahva kirjelduse, kelle ta kell 17:42 peale kassa nr

11 läbimist kinni pidas. Turvaruumist võttis kinnipeetud isik ostukärust välja kaks kilekotti,

milles olid maksmata mänguasjad koguväärtusega 243,93 eurot. Varastatud asjade

maksumusi ja koguseid kirjeldab ka AS Prisma Peremarket esitatud avaldus (III kd lk 2).

Kahtlustatavana ülekuulamisel on Viktoria Reet (III kd lk 13) tunnistanud end kaupluse

varguse katse toimepanemises süüdi. Viktoria Reet selgitas, et ta läks 13.03.2015. a kauplusse

ning võttis sealt kaks Lego karpi ja neli erinevat nukku, mille alguses pani ostukärusse, aga

pärast müügisaalis pani need endal kaasas olnud kotti. Ostukärus oli lisaks veel üks kilekott

ning tema jope. Kaupluse kassast ostis tulemasina ja sigaretid. Legode ja nukkude eest ei

maksnud. Kassast väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni ning turvakontrolli käigus võeti

nukud ja Legod ära. Nukke soovis Viktoria Reet enda sõnade kohaselt varastada edasi

müümiseks ja kingiks ning Legosod võttis kingiks. Ühtlasi kinnitab toimunud varguse katset

ka vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud videot toimunud sündmusest (III kd lk 46-56).

Vaatlusprotokollist on näha esiteks Lego-karpide võtmine, seejärel naisterahva liikumine asju

täis käruga mööda saali ning kassas seismine, kus ta paneb kassalindile ühe paki sigarette

ning veel midagi väiksemõõdulist ning maksab nende eest. Seejärel on näha, et kui

naisterahvas väljub käruga turvaväravatest, siis tulevad tema juurde turvatöötajad.

Eeltoodud nelja episoodi tõendite analüüsist nähtub, et toimunud sündmuste osas, s.t millal,

kus ja mida püüdis Viktoria Reet varastada, ei ole vaidlust, kuivõrd Viktoria Reeda ütlused

kattuvad nii tunnistajate ütluste, asitõendi vaatlusprotokollide kui ka muude tõenditega.

Kohtul pole põhjust arvata, et tegevused, mida Viktoria Reet tegi, oleksid erinenud tema

teoplaanist. Seetõttu leiab kohus kokkuvõtvalt, et Viktoria Reedal oli kõigil neljal korral juba

enne kauplusse sisenemist kavatsus midagi varastada ehk Viktoria Reet tegutses

kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Nimetatud paragrahv sätestab, et isik paneb teo toime

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see

saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta

kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik

tingimus. Kõikide episoodide osas on Viktoria Reet selgitanud, et ta soovis varastatu kas

edasi müüa, et raha saada, kingitusteks ära anda või endale jätta. Kõik sellised teguviisid

väljendavad enda kasuks pööramise eesmärki. Kuigi osade episoodide puhul on Viktoria Reet

väljendanud, et ta soovis varastada edasikinkimiseks või endale, siis kohtul on alust arvata, et

tegelikkuses varastas Viktoria Reet kõikidel juhtudel selleks, et varastatu edasi müüa ja raha

saada. Sealjuures on kohtul alust arvata, et raha soovis Viktoria Reet kasutada narkootikumide

ostmiseks. Esmalt selgitas Viktoria Reet kohtuistungil, et ta varastas seepärast, et maksta oma

narkootikumide võlga (I kd lk 185 pöördel). Teiseks nähtub Viktoria Reeda karistusregistri

väljavõttest (III kd lk 18-19), et tema neljast kehtivast väärteokaristusest kaks on narkootiliste

1-14-10091

9 (16)

ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (edaspidi: NPALS) § 151 eest.

Tavapäraselt mõistetakse isik väärteokorras NPALS § 151 eest süüdi narkootikumide

tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta. Lisaks peab siinkohal märkima, et NPALS § 151

eest on Viktoria Reedale mõistetud väärteokaristusi arhiivi andmete kohaselt ka ajavahemikul

2002. – 2008. a igal aastal korduvalt (III kd lk 21-26). Lisaks on Viktoria Reet juba

04.05.2014. a kahtlustatavana ülekuulamisel märkinud, et ta soovib minna ravile ja on hetkel

Viljandi Haigla rehabilitatsiooni järjekorras (I kd lk 120 pöördel). Täpselt sama rääkis Vikoria

Reet ka ca aasta hiljem toimunud kohtuistungil (I kd lk 185 pöördel, 186 pöördel). Eeltoodust

nähtub, et Viktoria Reedal on tugev narkosõltuvus ning kuivõrd ta on viimasel kahel aastal

töötanud vaid mõned kuud aastas (vt I kd lk 127, 129, 185 pöördel), siis rahapuuduse tõttu

varastaski ta narkootikumide jaoks raha saamiseks.

Lisaks nähtub eelneva nelja episoodi analüüsist ka seda, et Viktoria Reet püüdis enne

kauplusest väljumist võetud kaupa kas ära peita (kilekotti) ja/või nendelt ka turvaelemente

eemaldada. Ühel juhul eemaldas ta kasukalt turvaelemendi ja hinnasildi ning pani kasuka

seejärel selga proovides jätta muljet, et see ongi tema riideese, mitte poele kuuluv kaup.

Sealjuures viitab varguste toimepanemise ettekavatsetusele ka asjaolu, et näiteks ühel korral

varastas Viktoria Reet suurel hulgal lasteriideid (ise täpset arvu ka ei teadnud, palju võttis) ja

pani need tal kaasas olnud suuremõõdulisse (45x61 cm) fooliumkotti. Sealjuures ka

04.05.2014. a ülekuulamisel on Viktoria Reet väljendanud, et esemetelt ei olnud vaja

turvaelemente ära võtta kui panna nad fooliumkotti, sest siis ei hakka turvaväravad häält

tegema (I kd lk 120 pöördel). Ka kasukat ja jopet varastada püüdes oli Viktoria Reet enne

kauplusse minekut n-ö ette valmistatud, kuivõrd ta eemaldas põletamise teel turvaelemendid

nendelt ära ning samas on tema kinnipidamisel tema juurest leitud vastavad abivahendid (II

kd lk 6).

Samuti nähtub varastatud esemetest, et tegemist ei olnud varastamisega enda tarbeks. Esmalt

06.03.2014. a episoodis püüdis Viktoria Reet varastada kuus vesti. Ainuüksi selline kogus

viitab sellele, et varastada soovitakse edasimüügi eesmärgil. 03.05.2014. a episoodi puhul,

kus Viktoria Reet püüdis varastada erinevaid lasteriideid, viitab edasimüümisele samuti

võetud riiete kogus. Sealjuures just valimatult võtmine, millele viitasid ka Viktoria Reeda

enda ütlused, kes ise ka täpselt ei mäleta, mida ta võttis ja kui palju. Kolmandas ehk

27.12.2014. a episoodi puhul ei ole samuti eluliselt usutav, et ühel inimesel on vaja kaht

talvist riideeset enda jaoks ning veel niivõrd kalleid riideesemeid. Ka viimases episoodis ehk

13.03.2015. a toimepandud teo puhul viitab varastatud mänguasjade kogus sellele, et kõik

need olid mõeldud edasimüümiseks.

Viktoria Reet vabanes viimati vanglast 27.04.2012. a (I kd lk 54). Seega vähem kui aasta

suutis ta olla õiguskuulekas ning kuritegusid mitte toime panna. Kuigi Viktoria Reedal ei ole

kehtivaid kriminaalkaristusi varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on teda siiski

karistusregistri arhiivi andmete kohaselt (III kd lk 19) 2003. aastal karistatud korduvalt ja

grupis toimepandud kahe varguse katse toimepanemise eest (I kd lk 47-49). Seega on Viktoria

Reet teadlik, milline tegevus vastab vargusele ja varguse katsele, mistõttu pidi Viktoria Reet

aru saama ka sellest, et kui ta lühikese ajavahemiku jooksul – esmalt 06.03.2014. a ja

03.05.2014. a – ning seejärel vaid ca pool aastat hiljem uuesti lühikese ajavahemiku jooksul

paneb toime veel kaks varguse katset (27.12.2014. a ja 13.03.2015. a), siis võidakse tema

tegevus kvalifitseerida süstemaatiliselt toimepandud varguse katsena. Sellist hoolimata ning

ka hoolimata asjaolust, et talle oli Harju Maakohtu 10.12.2013. a kohtuotsusega määratud

tingimisi katseaeg (III kd lk 17, 27-28), mille kestel uue kuriteo toimepanemine toob

tagajärjena kaasa 2 aasta ja 6 kuu pikkuse karistuse reaalselt täitmisele pööramise, pani

Viktoria Reet katseajal toime koguni neli varguse katset. Sealjuures ületas kahe episoodi

1-14-10091

10 (16)

puhul varastada püütud kauba väärtus 200 eurot, mistõttu oleks nende episoodide puhul

eraldivõetuna tegemist juba kuriteoga.

Objektiivne koosseis

Eelnevalt väljatoodud ja analüüsitud tõenditega on juba tõendamist leidnud, et Viktoria Reet

asus vahetult varguse koosseisu täitmisele. Nimelt püüdis Viktoria Reet erinevate kaupade

puhul murda selle omaniku valdust kaubale ning kehtestada enda valdust võetud kaubale.

Täpsemalt öeldes täitis Viktoria Reet peaaegu kõik teoplaani osad peale uue valduse

kehtestamise, kuivõrd kõik vargused jäid katse staadiumi temast mitteolenevatel põhjustel.

See tähendab, et Viktoria Reet tegi endast kõik oleneva, et kaupa poodidest varastada

(turvaelemente eemaldades, kaupa peites ja fooliumkotti kasutades), kuid vargused jäid lõpule

viimata vaid kaupluste turvatöötajate hea töö ja sekkumise tulemusena. Seetõttu ei olnud

Viktoria Reedal võimalust sündmuskohalt lahkuda ja vabalt vallata ja käsutada (s.t maha

müüa, endale jätta või edasi kinkida) võetud kaupu. Seega on tõendamist leidnud, et Viktoria

Reet pani toime neli varguse katset.

Kohtu hinnangul esines kõigi nelja varguse katse vahel ka süsteemsus. Esmalt on kõik neli

varguse katset toime pandud ühe aasta jooksul – 06.03.2014. a, 03.05.2014. a, 27.12.2014. a

ning 13.03.2015. a. Samuti leidis kohus eelnevalt, et kõik vargused olid kantud eesmärgist

varastatu maha müüa ja raha saada, eelkõige narkootikumide ostmiseks. Lisaks pani Viktoria

Reet kõik vargused toime kauplustest. Varastatu objektiks oli alati kas riideesemed või

lasteriided või mänguasjad. Kõik eelmärgitu kinnitab kohtule, et Viktoria Reeda puhul oli

varastamine kujunenud talle elustiiliks ja elatumisallikaks. Kuivõrd süstemaatilisuse jaoks

piisab ainuüksi kolmest varguse või selle katse episoodist, siis on käesoleval juhul on nelja

varguse katse episoodi tuvastamisega see kriteerium samuti täidetud. Sealjuures vastab neljast

varguse katsest kaks eraldiseisvalt kuriteole ning kaks väärteole, kuivõrd kahes varguse

episoodis jäi varastada püütud kauba väärtus alla 200 euro ning kahes ületas seda summat.

Kokkuvõte

Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel on Viktoria Reet täitnud KarS § 199 lg 2 p 9 - §

25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk süstemaatiliselt toimepandud varguste katsete

kuriteokoosseisu.

Õigusvastasus ja süü

Viktoria Reeda teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

Viktoria Reet oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja

toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning Viktoria Reet on sündinud 1980.

aastal (I kd lk 30, 81, 119, 125-126, 149; II kd lk 4; III kd lk 8, 40). Süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

Seega on Viktoria Reeda tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel

on kohus seisukohal, et Viktoria Reet on pannud toime kuriteo KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2

mõttes ehk süstemaatiliselt varguste katseid.

Karistus

KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik

isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et

käesoleval juhul on Viktoria Reeda suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema

karistusliigi kohaldamine. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Viktoria Reedal ei ole

töökohta (I kd lk 84, 87, 115, 120; III kd lk 9). Kohtuistungil selgitas Viktoria Reet, et

1-14-10091

11 (16)

varguse pani ta toime, sest ta oli narkootikumide eest võlgu (I kd lk 185 pöördel). Lisaks

vastas Viktoria Reet prokuröri küsimisele, et viimati töötas ta 2014. aasta novembris ja palga

sai ta detsembris (I kd lk 185 pöördel). Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt töötas Viktoria

Reet 2013. aastal vaid jaanuari- ja veebruarikuus (I kd lk 129-130). Kohtuistungil Viktoria

Reet väitis, et tal on võimalik koheselt tasuda 200 eurot ja jope eest (339,99 eurot) võib kohe

ära maksta (I kd lk 186 pöördel), kuid kohus ei pea seda eluliselt usutavaks. Seega viimati

töötas Viktoria Reet 2014. aasta novembrikuus ja viimase palga sai ta 2014. aasta

detsembrikuus. Samas oli tal enda sõnul 2000 euro suurune võlg narkootikumide eest (I kd lk

185 pöördel), mistõttu ta varastaski, kuid ta pani varguse katsed toime ka 27.12.2014. a ja

13.03.2015. a. Lisaks on ta näiteks 13.03.2015. a episoodis tunnistanud, et varastas osaliselt

edasimüümiseks ning osaliselt kinkideks (III kd lk 13) ning 27.12.2014. a episoodis, et

varastas enda jaoks (II kd lk 11). Seega kui Viktoria Reedal ei ole materiaalseid vahendeid, et

osta riideid enda tarbeks või kinke teistele ning ühtlasi on ta varastada püüdnud selleks, et

asju edasi müüa ehk varastamise eest raha saada ning viimati oli tal töökoht 2014. aasta

novembrikuus, siis ei ole eluliselt usutav, et tal oleks vahendeid, et tasuda 2015. aastal rahalist

karistust. Lisaks eelnevale nähtub Viktoria Reeda karistusregistrist, et tal on kolm kehtivat

kriminaalkaristust ja neli kehtivat väärteokaristust (III kd lk 17-19). Sealjuures on kõikide

kehtivate väärteokaristuste puhul määratud talle karistuseks rahatrahv vahemikus 16-240

eurot, mis kõik on eranditult tasumata (III kd lk 18-19).

Seega on leebema karistusliigi kohaldamine Viktoria Reeda puhul välistatud ainuüksi

põhjusel, et isik ei ole võimeline sellist karistusliiki kandma. Samuti on leebema karistusliigi

kohaldamine Viktoria Reeda puhul välistatud tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest.

Eeltoodud põhjustel on Viktoria Reeda puhul karistusliigina võimalik kohaldada vaid

vangistust.

Viktoria Reeda süü suurust mõjutab esmalt esemete väärtus, mida ta püüdis varastada.

Esimeses, v.t 06.03.2014. a varguse katse episoodis püüdis Viktoria Reet varastada kaupa

kogumaksumusega 179,70 eurot (I kd lk 77-78, 79 pöördel). Teises, s.t 03.05.2014. a varguse

katse episoodis püüdis Viktoria Reet varastada kaupa koguväärtuses 158,30 eurot (I kd lk

111-113). Kolmandas ehk 27.12.2014. a episoodis püüdis Viktoria Reet varastada kaupa

koguväärtuses 679,98 eurot (II kd lk 2, 3 pöördel). Neljandas varguse katse episoodis

13.03.2015. a püüdis Viktoria Reet varastada kaupa koguväärtuses 247,93 eurot (III kd lk 2-3,

4 pöördel). Seega püüdis Viktoria Reet kokku varastada 1265,91 euro väärtuses kaupa.

Sealjuures kahjustas Viktoria Reet üht jopet, mida ta varastada püüdis, mistõttu kauplus ei saa

seda enam müüa ning esitas kogu jope väärtuse osas ka tsiviilhagi ehk 339,99 euro suuruses

summas (II kd lk 2 pöördel, 16, 22-23). KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju selline, mis

ületab 4000 eurot. KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 kohaselt on väheväärtuslik asi, mille väärtus ei

ületa 200 eurot. Antud juhul nähtub, et kahes varguse katse episoodis ületas kauba väärtus

väheväärtusliku asja väärtust ning kahes episoodis jäi vähesel määral alla väheväärtusliku asja

piirmäära. Seega varastada püütud kauba väärtust arvesse võttes on Viktoria Reeda süü

keskmisest mõnevõrra väiksem. Kohus ei saa arvestada süüd vähendava asjaoluna seda, et

kõik vargused jäid katse staadiumi, sest Viktoria Reet tegi kõik endast oleneva, et ta saaks

kauplustest võetud esemete vargused ka lõpule viia. Kohus ei pea õigeks lugeda isiku süüd

vähendavaks asjaoluks seda, et vargused jäid katse staadiumi olukorras, kus varguseid ei

saanud lõpule viia vaid kaupluste turvatöötajate hea töö tulemusena. Lisaks eeltoodule

arvestab kohus ka asjaoluga, et Viktoria Reet pani varguse katsed süstemaatiliselt toime

kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm, mille puhul on tegemist suurele süüle

viitava asjaoluga. Kohus loeb Viktoria Reeda puhul süüd suurendavaks asjaoluks ka seda, et

ta pani esiteks kõik neli varguse katset toime talle Harju Maakohtu 10.12.2013. a

1-14-10091

12 (16)

kohtuotsusega esimese astme kuriteo eest mõistetud tingimisi karistuse katseajal (III kd lk 27-

28). Sealjuures esimese episoodi pani ta toime kõigest kolm kuud peale katseaja algust.

Viktoria Reeda puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes ehk

puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust osade toimepandud varguste

katsete osas kohtueelses menetluses (I kd lk 120 pöördel; III kd lk 13). Ühtlasi väljendas

Viktoria Reet kahetsust ka kohtuistungil (I kd lk 185 pöördel). Kohtul ei ole alust kahelda

Viktoria Reeda poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS §

58 mõttes Viktoria Reeda teos ei esine.

Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, kuid eelkõige varastada püütud kauba

väärtust, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist,

leiab kohus, et Viktoria Reeda süü on väike, mistõttu võiks temale mõistetav karistus jääda

sanktsiooni alammäära lähedale. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks

sanktsiooni keskmise ehk 1/2 KarS § 199 lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast,

milleks on ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Viktoria Reedal

on kokku kolm kehtivat kriminaalkaristus ja neli kehtivat väärteokaristust. Sealjuures on

viimased kaks karistust olnud raskete esimese astme kuritegude, täpsemalt narkootikumide

suures koguses käitlemise eest. 2008. aastal mõisteti talle koguni 4 aasta ja 3 kuu pikkune

reaalne vanglakaristus (III kd lk 17; I kd lk 50-50 pöördel). Seega on Viktoria Reeda puhul

tegemist isikuga, keda on varasemalt mitmel korral süüdi tunnistatud kuritegude

toimepanemise eest ning ta on kandnud ka pikaaegset vanglakaristust. Samas ei ole Viktoria

Reedal mitte ühtegi kehtivat kriminaal- ega väärteokaristust varavastaste süütegude

toimepanemise eest. Arvestades, et Viktoria Reeda poolt toime pandud kaks varguse katset

(27.12.2014. a ja 13.03.2015. a) oleksid eraldiseisvalt kvalifitseerides juba kuriteod ning

Viktoria Reet pani kokku toime neli varguse katset, kuigi süstemaatilisuse koosseisu

täitmiseks piisab kolmest ning tegemist on siiski isikuga, kes on varasemalt raskete

kuritegude toimepanemise eest karistatud (sh pikaaegse reaalse vanglakaristusega), ei saa

temale mõistetav karistus olla siiski alammääras. Kuivõrd KarS § 199 lg 2 ei sätesta

vangistuse alammäära, siis tuleneb see KarS § 45 lg-st 1, mis sätestab minimaalse

vanglakaristusena 30 päeva ehk 1 kuu vangistust. Samas leiab kohus, et kuivõrd Viktoria

Reedal ei ole kehtivaid karistusi varavastaste süütegude toimepanemise eest (viimati mõisteti

talle varguste toimepanemise eest kriminaalkorras karistus 2003. aastal – III kd lk 19), siis

võib tema karistus jääda sanktsiooni alammäärale väga lähedale.

Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal,

et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei või käesoleval

juhul isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras

võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Võttes

arvesse Viktoria Reeda süü suurust, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus

Viktoria Reedale KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise

eest karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus

mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Viktoria Reedale vähendatud karistuseks 4 (neli) kuud

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg. Viktoria

Reeta on kriminaalmenetluse kestel kahtlustatavana kinni peetud 06.03.2014. a – 07.03.2014.

a, 03.05.2014. a – 05.05.2014. a, 27.12.2014. a – 28.12.2014. a ja 13.03.2015. a – 14.03.2015.

a (I kd lk 84-86, 115-116, 121; II kd lk 7-8; III kd lk 6-7). Seega tuleb Viktoria Reedale

mõistetud karistusest arvata maha eelvangistuses viibitud 9 (üheksa) päeva ning lõplikuks

1-14-10091

13 (16)

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb seega 3 (kolm) kuud ja 21 (kakskümmend üks)

päeva vangistust.

Kuivõrd Viktoria Reet pani käesoleva KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toime talle Harju Maakohtu 10.12.2013. a kohtuotsusega KarS § 74 alusel määratud

katseajal, mis algas 10.12.2013. a (III kd lk 27-28), siis tuleb KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2

alusel mõista Viktoria Reedale liitkaristus suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud

karistust (3 kuud ja 21 päeva vangistust) Harju Maakohtu 10.12.2013. a kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aastat ja 6 kuud vangistust) võrra, mõistes lõplikuks

liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

Kuivõrd kohus mõistab Viktoria Reedale karistuseks reaalse vangistuse ning Viktoria Reeda

suhtes on alates tema viimasest kinnipidamisest ehk 28.04.2015. a kella 09:00-st kohaldatud

ka tõkendit vahistamine (I kd lk 175-177, 180-182), siis tuleb karistusaja algust lugeda alates

Viktoria Reeda vahistamisest ehk alates 28.04.2015. a.

Tõkend

Viktoria Reeda suhtes on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld alates 14.01.2013. a,

07.03.2014. a, 05.05.2014. a, 28.12.2014. a ja 14.03.2015. a (I kd lk 38, 90, 121; II kd lk 12;

III kd lk 15-16). Kohus koostas 17.04.2015. a kohtumääruse, millega kuulutas Viktoria Reeda

tagaotsitavaks ning ühtlasi muutis kergemaliigilise tõkendi, s.t elukohast lahkumise keelu

raskemaliigilise tõkendi, s.t vahistamise vastu (I kd lk 175-177). Viktoria Reet peeti kinni

28.04.2015. a kell 09:00 (I kd lk 180-182).

Viktoria Reeta karistati 10.12.2013. a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1

ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat

vangistust, millest 6 kuud tuli koheselt ära kanda ning ülejäänud 2 aastat ja 6 kuus kuud jäeti

käitumiskontrolliga tingimisi 3 aasta pikkusele katseajale (III kd lk 17, 27-28). Katseaja algust

loeti alates otsuse kuulutamisest ehk 10.12.2013. a (III kd lk 17, 27-28). Seega katseaja lõpp

oleks saabunud alles 09.12.2016. a. Käesoleval juhul on kohus eelnevalt tuvastanud, et

Viktoria Reet pani katseajal (ehk alates 10.12.2013. a) toime kokku neli varguse episoodi

(06.03.2014. a, 03.05.2014. a, 27.12.2014. a ja 13.03.2015. a). Sealjuures peeti ta peale iga

varguse katse episoodi toimepanemist kinni ja peale vabastamist kohaldati tema suhtes

elukohast lahkumise keeldu. Viktoria Reeda suhtes koostati süüdistusakt ja kriminaalasi

saadeti mh 06.03.2014. a ja 03.05.2014. a varguse katsete episoodide osas kohtusse juba

28.11.2014. a (I kd lk 143-144) ning kohtu alla anti Viktoria Reet 13.01.2015. a (I kd lk 145-

146). Hoolimata asjaoludest, et tema kriminaalasi kahes varguse episoodis oli saadetud juba

kohtusse, pani Viktoria Reet ka 27.12.2014. a ja 13.03.2015. a toime uued varguse katsed.

Seega ei ole kergemaliigiline tõkend ehk elukohast lahkumise keeld suutnud ära hoida

Viktoria Reeda poolt uute varguste toimepanemist. Samuti ei ole suutnud Viktoria Reet

hoiduda uue kuriteo toimepanemisest ka katseajal, mil teda ähvardas uue kuriteo

toimepanemise korral eelmise kohtuotsusega mõistetud 2,5 aasta vangistuse reaalselt ära

kandmine. Lisaks on tulnud Viktoria Reeda suhtes kohtueelses menetluses kohaldada

sundtoomist (I kd lk 25-26, 28-29).

Ka kohtumenetluses oli kohtul probleeme Viktoria Reedale kohtukutsete kätte toimetamisega,

samuti jättis Viktoria Reet kohtuistungile mõjuval põhjusel ilmumata, mistõttu kuulutas kohus

Viktoria Reeda tagaotsitavaks ja kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamist. 28.04.2015. a

toimunud kohtuistungil avaldas Viktoria Reet, et ta ei soovi vanglasse minna, sest siis ei ole

tal üldse elu (I kd lk 186 pöördel). Arvestades kõike eeltoodut, aga eelkõige asjaolu, et

Viktoria Reet pani neli varguse katset toime talle määratud katseajal, mil teda ähvardas 2,5

aasta pikkune reaalne vanglakaristus ning kohtumenetlusest on Viktoria Reet samuti kõrvale

1-14-10091

14 (16)

hoidnud ja avaldanud vanglasse minemisel vastumeelsust, siis leiab kohus, et esineb oht, et

kui Viktoria Reeda suhtes tühistada tõkend vahistamine ja asendada see elukohast lahkumise

keeluga, siis võib ta hakata hoidma kõrvale kriminaalkaristuse kandmisele asumisest ehk

mitte vabatahtlikult asuda karistust kandma. Lisaks esineb Viktoria Reeda puhul väga kõrge

oht, et ta jätkab vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. Seega nii õiguskorra

kaitsmise huve kui ka kohtuotsuse täimise tagamist silmas pidades peab kohus antud juhul

vajalikuks jätta tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse

jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni.

Tsiviilhagi

Viktoria Reeda vastu on esitanud Kaubamaja AS tsiviilhagi summas 339,99 eurot, mille

hageja palub kanda Kaubamaja AS arveldusarvele (II kd lk 22-23). Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (edaspidi: TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 28.04.2015. a toimunud

kohtuistungil tunnistas Viktoria Reet Kaubamaja AS-i esitatud hagi summas 339,99 eurot (I

kd lk 185 pöördel-186). Seetõttu tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanu Kaubamaja AS-i

tsiviilhagi esitatud summas rahuldada ning Viktoria Reedalt kannatanu kasuks välja mõista

ilma, et kohus analüüsiks hagi sisuliselt.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud

kaitsjale (vandeadvokaat Leelo Viil’ile) määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja

vajalikus ulatuses ehk antud juhul kokku 487,20 eurot (kohtueelses menetluses 295,20 eurot –

I kd lk 59-61, 70-71, 142; II kd lk 42-43: III kd lk 68-70 ning kohtumenetluses 192 eurot – I

kd lk 154-155, 188-190). Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. KrMS §

179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme

kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a

määrusega nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt kehtestati kuupalga

alammääraks alates 01.01.2015. a 390 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p

9 alusel Viktoria Reedal tasuda ka sundraha summas 585 eurot. Seega kokku peab Viktoria

Reet hüvitama menetluskulud summas 1072,20 eurot.

KrMS §-d 423 ja 417 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

KrMS § 124 lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise

vahend,

kuriteojäljega

asi,

kuriteojäljest

valmistatud

jäljend

või

tõmmis

või

kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme

asjaolude selgitamisel.

28.11.2014. a, 20.02.2015. a ja 14.04.2015. a süüdistusaktides (I kd lk 143 pöördel; II kd lk

44; III kd lk 72) on märgitud asitõenditena, mille suhtes ei ole otsustust kohtueelsemenetluse

kestel tehtud, järgmised esemed:

• CD plaat salvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures;

1-14-10091

15 (16)

• fooliumkott, mis on hoiul Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil

Rahumäe tee 6 Tallinn;

• Flare jope, mis on hoiul Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil

Rahumäe tee 6 Tallinn;

• CD-plaat, mis asub (III) toimiku tagakaanel.

Kohus on seisukohal, et asitõenditega tuleb toimida järgmiselt.

Fooliumkott, mis võeti Viktoria Reedalt tema kinnipidamisel 03.05.2014. a ära, tuleb KarS §

83 lg 1 alusel konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend ning KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel hävitada kui väärtusetu asi.

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et Flare jope on rikutud, kuivõrd see on määrdunud

ümber koha, kus on olnud turvaelement (II kd lk 14, 16). Arvestades, et jope on vaid

määrdunud ning sellele ei ole muid kahjustusi, nt rebendeid vms, mis ei võimaldaks seda

enam eesmärgipäraselt kasutada, siis kuigi arusaadavatel põhjustel Kaubamaja AS ei soovi

sellist toodet enam müüa ning esitas tsiviilhagi (II kd lk 22-23) ja seega toodet tagasi ei soovi,

siis sellest hoolimata on sellele jopel majanduslik väärtus siiski olemas. Seetõttu leiab kohus,

et Flare jopet saab KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel võõrandada ning sellest saadud raha kasutada

tsiviilhagi vähemalt osalisel hüvitamisel.

Lisaks märgib kohus, et kuigi 28.11.2014. a süüdistusakti kohaselt ei olnud asitõendina

nimetatud mobiiltelefoni Samsung GT-C6712 IMEI koodiga xxx, kuivõrd see tagastati

kannatanule (I kd lk 23, 143 pöördel), tuleb antud juhul selle osas siiski seisukoht võtta,

kuivõrd see anti kannatanule vastutavale hoiule kohustusega säilitada ese kuni kohtuotsuse

tegemiseni. Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb nimetatud mobiiltelefon

tagastada selle omanikule ehk Xxx’le ning vabastada viimane vastutava hoiu kohustusest.

28.11.2014. a ja 14.04.2015. a süüdistusaktides asitõenditena nimetatud kahe CD-plaadi osas

(I kd lk 143 pöördel; III kd lk 72) märgib kohus järgmist.

Esmalt, ei sisaldu kriminaalasja materjalide juures 28.11.2014. a süüdistusaktis märgitud CD-

plaati. Samuti ei sisalda kriminaalasja I toimikus materjale, nt vaatlusprotokolli või

üleandmis-vastuvõtmise akti, mis viitaks sellele, et selline CD-plaat üldse olemas oleks olnud.

Seetõttu leiab kohus, et 28.11.2014. a süüdistusaktis on ekslikult märgitud, et kriminaalasja

materjalide juures on ka CD-plaat.

III toimiku tagakaanel asuva CD plaadi osas, mis sisaldab videosalvestust, on kohus

seisukohal, et CD-plaadi näol ei ole tegemist asitõendiga KrMS § 124 lg 1 mõttes, sest

seadusandja käsitleb asitõendina asendamatut objekti (vt KrMS § 124 lg-t 1). CD-plaat, mida

prokurör käsitleb asitõendina on asendatav, sest selle kui füüsilise eseme omadused ei oma

tõenduslikku tähendust. Tõenduslikku tähendust omab sellel (andmekandjal) olev digitaalne

informatsioon, mida on võimalik salvestada erinevatele andmekandjale (näiteks CD, DVD,

kõvaketas, mälukaart), sh korduvalt. Seega ei ole CD-plaat asendamatu objekt.

Eeltoodud põhjustel tuleb CD-plaati, mis sisaldab videosalvestust, pidada KrMS § 63 lg 1

mõttes tõendiliigina filmiks, mille talletamiseks ja vaatamiseks on vaja kasutada

andmekandjat, milleks on tänapäeva tehnoloogia kohaselt sobilik mh ka CD-plaat. Kuivõrd

CD-plaadi näol ei ole tegemist asitõenditega, ei teki ka küsimust, mida sellega ette võtta, sest

kõik kriminaalasjas kogutud tõendid, mis ei ole asitõendid, peavad igal juhul olema

kriminaalasja materjalide juures.

Kohus selgitab lisaks, et näiteks olukorras, kus CD-plaadile on salvestatud elektroonilisel

kujul

dokumente

(näiteks

tekstifaile

või

andmebaase),

tuleks

CD-plaati

pidada

1-14-10091

16 (16)

dokumentaalseks tõendiks, mis on esitatud andmekandjal (ehk CD-plaadil) elektroonsel kujul.

Siiski võib CD-plaat olla ka asitõendiks näiteks olukorras, kus süüdistus on esitatud

piraatkaubanduses KarS § 222 järgi nt seoses piraatkoopiate valmistamisega või on CD-

plaadil füüsiliselt kuriteojäljed näiteks sõrmejäljed või bioloogiline materjal. Antud

kriminaalasjas ei ole aga tegemist selliste olukordadega.

Velmar Brett

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/