3-15-719/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Q.N Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja E.D Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-719 Haldusasi Capital Transfer Estonia OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 22.01.2015 korralduse nr 12.2-3/24854-11 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – Capital Transfer Estonia OÜ, seaduslik esindaja Y Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja JR Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27.04.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Capital Transfer Estonia OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus Jätta Capital Transfer Estonia OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

27. aprilli 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-719 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliameti (MTA) 22.01.2015 korraldusega nr 12.2-3/24854-11 kohustati Capital Transfer Estonia OÜ seaduslikku esindajat maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg 1 ja § 62 lg 1 alusel ilmuma kolmanda isikuna 02.02.2015 kell 15.00 maksuhalduri ametiruumidesse ning esitama dokumendid ja selgitused pildimees OÜ töötajatele tehtud väljamaksete kohta. 2. Capital Transfer Estonia OÜ esitas MTA 22.01.2015 korraldusele nr 12.2-3/24854-11 vaide, mis jäeti MTA 18.02.2015 vaideotsusega nr 6-1/2598-2 rahuldamata, sest vaidlustatud korraldus ei riku MKS § 64 lg-st 1 tulenevat õigust teavet mitte anda, isegi juhul kui vaide esitajal selline õigus asjaolusid arvestades oleks. Vaideotsuses lisatakse, et saades MKS § 61 alusel antud korralduse ning leides, et tal on MKS § 64 alusel õigus

3-15-719 keelduda selles korralduses nõutud teabe andmisest, täidabki isik korralduse selliselt, et teatab maksuhaldurile korralduses näidatud tähtpäevaks teabe andmisest keeldumisest ning toob välja keeldumise alused. Vaideorgani hinnangul ei ole oma vaikimisõiguse teostamiseks vaja maksuhalduri korralduse vaidlustamine. 3. Capital Transfer Estonia OÜ esitas 22.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 22.01.2015 korralduse nr 12.2-3/24854-11 tühistamiseks. 4. Tallinna Halduskohtu 27.04.2015 määrusega tagastati Capital Transfer Estonia OÜ kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus MTA 22.01.2015 korralduse nr 12.2-3/24854-11 vaidlustamiseks. Halduskohus leidis, et vaidlustatud korraldus ei ole õigusvastane ega riku Capital Tranfer Estonia OÜ õigusi. MTA-l on MKS §-de 61 ja 62 alusel õigus nõuda kolmandatelt isikutelt maksumenetluses vajalikku teavet ja dokumente. Kolmandal isikul on kohustus andmed esitada, välja arvatud juhul, kui tal on seadusest tulenev õigus andmete esitamisest keelduda (MKS §

61 lg 1 teine lause). Kui Capital Transfer Estonia OÜ leiab, et tal on mõni MKS § 64 lg-s

1 toodud alustest andmete esitamisest keelduda, tuleb tal sellest maksuhaldurit teavitada, selleks ei pea ta vaidlustama MTA korraldust dokumentide ja teabe esitamiseks. Andmete esitamisest keeldumise aluse olemasolu ei muuda MTA korraldust õigusvastaseks. Capital Transfer Estonia OÜ õigusi saab rikkuda haldusakt, millega rakendatakse tema suhtes vaikimisõiguse kasutamisele vaatamata sunniraha.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Capital Transfer Estonia OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.04.2015 määrus. MTA on korduvates kohtuvaidlustes väitnud, et maksumenetluses ei ole isikul, sh kolmandal isikul vaikimisõigust, vaid on ainult kaasaaitamiskohustus. Selle vastuolu ning õigusselgusetuse olemasolu soovib Capital Transfer Estonia OÜ põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses kontrollida, milleks annab võimaluse individuaalkaebuse esitamine halduskohtule. MTA on korduvalt asunud seisukohale, et soovides tugineda MKS § 64 lg 1 p-s 6 sätestatud õigusele peab isik põhjendama, kuidas need dokumendid või ütlused võivad konkreetset isikut süüstada. Tallinna Halduskohus on vaidlustatud määruses asunud seisukohale, et piisab maksuhalduri teavitamisest. Ühelt poolt Capital Transfer Estonia OÜ nõustub halduskohtuga, et niimoodi peaks õigusriigis olema, kuid senine kohtupraktika on vastupidine. Reguleerimata on, millal ja millises vormis tuleb sellest maksuhaldurit teavitada. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditest lähtudes on Eestis läbi viidav maksumenetlus reeglina kriminaalõigusliku iseloomuga, milles tuleb tagada isiku kaitseõigus. Sellist õigust vaidlusalune korraldus Capital Transfer Estonia OÜ-le ei anna. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) rikkumise tuvastamiseks ei ole oluline mitte see, kas sunniviisiliselt saadud informatsiooni hilisemalt isiku vastu süüteomenetluses kasutati, ega isegi mitte see, kas isiku vastu üldse süüteomenetlus algatati. Kohtuasjas Shannon vs Ühendkuningriik on EIK asunud seisukohale, et ainuüksi finantsinspektorilt (Eesti Vabariigi õigusruumis vastab sellele kvalifikatsioonile maksuhaldur) küsimuste saamine ja nendele vastamine olukorras, kus isik ei saa välistada enda suhtes kriminaalmenetluse algatamist, riivatakse EIÕK art 6 lg-tes 1 ja 2 sätestatud õigusi. 2(4)

3-15-719 Käesoleval juhul ei ole küll alustatud paralleelset süüteomenetlust samade asjaolude uurimise eesmärgil, mis on uurimise esemeks maksumenetluses. EIK on kohtuasjas Serves vs. Prantsusmaa leidnud, et kui isiku suhtes ei ole veel süüteomenetlust algatatud, kuid tal on alust „karta“ sellise menetluse alustamist tema vastu, siis on isikul õigus keelduda vastamast küsimustele. Capital Transfer Estonia OÜ-l on piisavalt kogemusi, mis annavad aluse väita, et kõik nn „maksuhaldurile“ esitatud dokumendid ja antud ütlused antakse üle uurimisasutusele ning neid kasutatakse isiku vastu kriminaalmenetluses. Seetõttu on oluline, et vaidlusaluse korralduse osas saabuks õigusselgus, kas ja millisel määral peab MTA, kes on ka uurimisasutus, tagama isikule kaitseõiguse ning kui isikul ei ole maksumenetluses kaasaaitamiskohustust, siis kas MTA-l on õigus sunniraha rakendamise hoiatust oma haldusakti lisada.

6. MTA palub jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses ei ole toodud ühtegi seisukohta, millest nähtuks, et Tallinna Halduskohtu määrus ei oleks õiguspärane. Määruskaebuses ei ole ümber lükatud halduskohtu järeldusi kaebeõiguse puudumise osas. Haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata vastavalt selle andmise hetkel kehtinud õigusele ja faktilisele olukorrale. Korralduse andmise hetkel ei ole maksuhaldurile teada, milliseid seadusest tulenevaid õigusi soovib haldusakti adressaat kasutada. Asjaolu, et haldusakti adressaat kasutab või soovib kasutada õigust teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda, ei muuda korraldust õigusvastaseks. Capital Transfer Estonia OÜ ei ole esitanud ühtegi muud tõendit, mis võimaldaks asuda seisukohale, et vaidlusalune korraldus on õigusvastane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.04.2015 määrus muutmata. Halduskohtu määrus on õiguspärane ja põhjendatud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks selle põhjendusi HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2 alusel korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Maksumenetluse väliselt isikult (kolmandalt isikult) maksumenetluses teabe nõudmise korraldus on halduskohtus vaidlustatav ning sellega võidakse adressaadi õigusi rikkuda sama moodi, nagu korraldusega, mis on adresseeritud kontrollitavale maksukohustuslasele. Nii võib anda alust korralduse tühistamiseks teabe nõudmise eelduste puudumine, asjakohatu teabe nõudmine, ebaproportsionaalselt suure hulga dokumentide esitamise kohustus või kohustus täita nõue ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul, samuti nõue ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse, kui teabe küsimise eesmärk on samavõrd saavutatav ka kirjalikult teabe esitamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2011 määrus asjas nr 3-3-1-98-10). Selliseid väiteid ei ole kaebaja esitanud, vaid vaidlustab korraldust üksnes seetõttu, et peab teabe andmise kohustust vastuolus olevaks tema õigusega keelduda teabe andmisest MKS §

64 lg 1 alusel. Kuna teabe andmisest keeldumise õiguse olemasolu ei muuda teabe andmise korraldust õigusvastaseks, oli kaebuse tagastamine kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu – ka eeldades kaebuse faktiliste väidete tõendatust, eelkõige teabe andmise korral sellega kaebaja poolt süüteo ülestunnistamist ja seda tõendavate dokumentide esitamist – õiguspärane. 9. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et maksumenetluses teabe andmise korralduse õigusvastasust ei too kaasa kohustatud isiku õigus keelduda teabe andmisest maksukorralduse seaduses sätestatud alusel (vt nt Tallinna Halduskohtu 25.02.2011 otsus asjas nr 3-10-3398 ja 3(4)

3-15-719 26.05.2011 otsus asjas nr 3-11-453). MTA korralduse õiguspärasuse hindamisel ei ole seepärast tähtis, kas kaebaja keeldumine MKS § 64 lg 1 alusel peab olema põhjendatud või mitte ning kaebaja poolt sellise keeldumise põhjendamise nõue oleks kooskõlas EIÕK art-ga

7 või mitte. 10. Korralduses sisalduv sunniraha määramise hoiatus on suunatud korralduse täitmise tagamisele ja lubatav ka juhul, kui kaebaja õigus teabe ja dokumentide esitamisest on põhjendatud. Sunniraha määramise nõue on lubamatu, kui kaebaja võib õiguspäraselt teabe ja dokumentide esitamisest keelduda. Ka sellest õigusest tuleb maksuhaldurit teavitada ning kas korralduse täitmise või selle täitmist välistava õiguspärase aluse olemasolust teavitamise korral sunniraha määrata ei saa. Kui kaebaja jätab MTA korraldusele reageerimata, näitamata tõendite ja teabe esitamisest keeldumise aluse olemasolu, ei saa sunniraha määramist pidada õigusvastaseks. 11. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, esitades korralduse täitmiseks sunnivahendi keelamise nõude või vaidlustada sunnivahendi määramise korraldust. Neid nõudeid ei ole kaebaja esitanud ning olukorras, kus kaebaja ei ole põhistanud, et tema suhtes võidakse algatada süüteomenetlust, ei too halduskohtu poolt selliste nõuete esitamise võimalusele tähelepanu juhtimata jätmine kaasa ka kohtumääruse tühistamist. Kaebajal on võimalik neid nõudeid veel esitada. 12. Seda, kas keeldumine korralduses näidatud teabe ja dokumentide esitamisest peab olema põhjendatud või mitte, on ringkonnakohus senises praktikas (Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2011 otsus asjas nr 3-10-3398, p 13 edasiste viidetega) juba selgitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Q.N Kask Villem Lapimaa E.D Pikamäe

4(4)