1-13-2735/462 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2735 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 1. juuni 2015 määrus, millega Aleksandr Konev jäeti elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksandr Konev, määruskaebus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu 1. juuni 2015 määrus muutmata 2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 16. aprilli 2014 otsusega tunnistati Aleksandr Konev süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi ja teda karistati 4 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 7- 9 oktoober 2012 ning loeti, et karistust jääb kanda 4 aastat 3 kuud ja 27 päeva, algusega 1. märts 2013. Karistuse kandmise lõpptähtaeg on 28. juuni 2017.

2. Viru Maakohtu 1. juuni 2015 määrusega jäeti A. Konev elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 A. Konevit on kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. A. Konev kannab käesoleval ajal karistust KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi, s.o esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest. Väärib märkimist, et ka enne seda on A. Konevit karistatud esimese astme varavastase kuriteo, s.o röövimise eest KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Nimetatud kuritegu toime pannes oli kinnipeetav alkoholijoobes, mistõttu ei ole välistatud, et alkoholi tarvitamine võib esile kutsuda kuritegelikku käitumist. Kinnipeetav on narkootikumide juhutarvitaja, mis samuti pole vähetähtis isiku edasise kuritegeliku käitumise prognoosimise seisukohalt. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ning kuriteod on läinud järjest raskemaks. 2.2 Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Konevil 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. 2.3 Arvestades A. Konevi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei vastaks käesoleval ajal A. Konevi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Kohtul puudus kindlus, et kinnipeetav ennetähtaegse vabastamise korral kaasosaliste (arvestades asjaolu, et viimane kuritegu on toime pandud isikute grupi poolt) või teiste kriminaalkorras karistatud tuttavatega edaspidi ei suhtle ning et majanduslike raskuste ilmnemisel majandusliku kasu saamise eesmärgil uusi kuritegusid toime ei pane. 2.4 Kinnipeetava puhul on Viru Vangla andmetel korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 32%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%, mis ei ole sugugi madal risk. Kohus leidis, et antud juhul ei saa kindel olla selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske oluliselt maandada. 2.5 Positiivseks on A. Konevi puhul see, et tal on vabaduses kindel alaline elukoht, garanteeritud töökoht ning teda nii materiaalselt kui ka moraalselt toetavad lähedased - ema ja isa. Samas oli A. Konevil kindel elukoht ning moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond (sh elukaaslane) ka enne kuriteo toimepanemist, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Konev, kes taotleb vaidlustatava määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 3.1 A. Konev palub arvestada, et ta vabaduses olles kahe aasta vältel alkoholi üldse ei tarvitanud ning täitis kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi hästi. 3.2 Kohus arvestas ka kahte distsiplinaarkaristust, mille osas A. Konev selgitab, et need on määratud selle eest, et ta kandis sektsioonis oma särki ja mängis doominot. Samas puuduvad tal distsiplinaarkaristused, mis oleksid seotud vangla administratsioonile vastuhakkamisega.

3.3 A. Konev selgitab, et on vanadest sõpradest ammu loobunud. Juhul, kui talle vanglasse helistataks või kirjutatakse, see registreeritakse. Seega peaks olema näha, et A. Konevi suhtlusringkonda kuuluvad vaid pereliikmed ja seaduskuulekad sõbrad lapsepõlvest. 3.4 A. Konev on nüüd 30-aastasena oma elu üle järele mõelnud. Ta on valmis muutuma ja on kindel, et muudab oma eluviisi kardinaalselt. Ta on leidnud töökoha XXX OÜ-s ja töökohta pakutakse talle juba praegu. Keegi ei tea, mis juhtub kahe aasta pärast, kui A. Konev kannab karistuse lõpuni. A. Konev avaldab kahtlust, et selleks ajaks ei pruugi tal töökohta olla, ent töökoht tagaks talle võimaluse alustada seaduskuulekat elu. 3.5 A. Konev on juba alustanud seaduskuuleka elu elamisega. Selleks õpib ta eesti keelt ja parandab end iga päev.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga A. Konevi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega. 4.1 A. Konev on määruskaebuses positiivsete asjaoludena välja toonud selle, et ta kahe aasta vältel kriminaalhooldusel olles alkoholi üldse ei tarvitanud, on loobunud vanadest sõpradest ja valmis seaduskuulekaks eluks. Ta on põhjendanud ka distsiplinaarrikkumisi ning lubanud asuda tööle. 4.2 Apellatsioonikohus leiab sellele vaatamata, et maakohtu määrus A. Konevi vabastamata jätmise kohta muutmisele ei kuulu. Seejuures ei saa ka ringkonnakohus mööda vaadata asjaolust, et A. Konev kannab karistust narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isikuna, kes on varem toime pannud narkootiliste ainetega seotud kuriteo. A. Konevit on kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral – neist kahel viimasel korral I astme kuritegude eest. Väär on A. Konevi väide, et tal puuduvad karistused, mis oleksid seotud vangla administratsioonile vastuhakkamisega. Nimelt on A. Konevit distsiplinaarkorras lisaks keelatud esemete hoidmisele karistatud ka vanglaametniku seadusliku korralduse eiramises. Ehkki A. Konevile on garanteeritud töökoht OÜ-s XXX , nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et tema varasemad töökohad on olnud lühiajalised. A. Konev saab küll aru töötamise vajalikkusest, kuid väljendab vastumeelsust väikese palgaga töötamisel, kulutades raha mõtlematult ja enamasti hetkeolu tagamiseks (peod, narkootikumid, alkohol). Varasemalt on A. Konevile antud võimalus kanda oma karistust vabaduses, ent ta ei ole katseaega edukalt läbinud ning karistused on pööratud täitmisele. 5. Eeltoodut arvestades jagab apellatsioonikohus maakohtu seisukohta, et A. Konevi vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamine ei vastaks ühiskonna õiglustundele ega karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Seetõttu tuleb juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 1. juuni 2015.a määrus muutmata ning A. Konevi määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau