4-15-1811/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H TU O TS U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2015 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-1811 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga ABAKUMOVA Asja läbivaatamise kuupäev 27.05.2015 Väärteoasi J.Y väärteoasi Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi Kaebuse esitaja J.Y sünd. 20.11.1983, isikukood 38311203715xxx Koht e menetleja uvälis

esindaja Dxxx Nxxx Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ix Rxxx 02.03.2015 xx

otsus väärteoasjas nr.2330,15,000820 J.Y karistamise osas Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1200 (üks tuhat kakssada) eurot ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 4 (neli) kuud – tühistada osaliselt rahatrahvi suuruse osas.

Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel mõista J.Y-le karistuseks rahatrahv 170 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 680 (kuussada kaheksakümmend) eurot.

Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 02.03.2015 otsus väärteoasjas nr.2330,15,000820 muutmata.

2 J.Y

kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v lik tutvuda alates 03.07.2015. õima

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Axxx Bxxx

koostas 03.02.2015 väärteoprotokolli nr. AB 1373288 J.Y kohta selles, et viimane xxx mitte vähem, kui 0,65 mg). Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0027.

Juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus J.Y Liiklusseaduse §69 lg.3 sätteid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ix Rxxx 02.03.2015 xx

otsusega väärteoasjas nr.2330,15,000820 määrati J.Y-le Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 300 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1200 € ja Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud.

J.Y esitas 17.03.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei juhtinud selle xxx Kaebuse esitajale jäi arusaamatuks, miks kohtuvälise menetleja esindaja võttis arvesse ainult politseiametnike ütlused ja mitte temapoolsete tunnistajate ütlusi.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja J.Y oma kaebuse ja selles toodud väidete juurde. Kaebuse esitaja kinnitas, et tema autot ei juhtinud, autot juhtis Exxx Mxxx, kaebuse esitaja istus tagaistmel juhi taga, paremal taga istus Gxxx xxx

Tagaistmel oli veel mingi kilepakk. Kui auto peatus, väljus kaebuse esitaja kohe autost, et võtta pakiruumist oma rahakott, kuna kartis, et auto teisaldatakse ja rahakott võib autosse jääda se esitaja kinnitas, et sel õhtul oli temal seljas must jope . Kaebu ja jalas mustad püksid, ühel kaasreisijatest hall pusa punase kapuutsiga ja teisel sinine kombinesoon.

Kohtuvälise menetleja esindaja Dxxxi Nxxx palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja tehtud otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et

3 menetlusaluse isiku süü on täielikult tõendatud. Menetlusaluse isiku poolsete tunnistajate ja isiku enda vahelised ütlused on vastuolus, segased, ebatäpsed ja ebakindlad. Menetlusaluse isiku poolsed tunnistajad ei mäleta enamus asju, kuid mäletavad kindlalt, et roolis oli Exxx Mxxx ja menetlusalune isik istus tagaistmel.

Tunnistajate Mxxx vahel vastuolus selles osas, kes kus istus. Samas ütlused on oma on piirivalvurite ütlused selged ja täpsed ning ei ole vastuolus, neis on välja toodud ka peensused, k.a. jäljed lumel. Riietuse järgi ei olnud tol õhtul autos olijaid võimalik segi ajada, kuna riietused olid väga erinevad ja selle kohta on tehtud ka

värvilised fotod. Alkoholsisaldus menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli suur, kriminaaljoobe lähedal. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et karistus on menetlusalusele isikule määratud õiglane, kuna tal on 10 kehtivat karistust, suurem osa neist liiklusalased, k.a. karistus kriminaalkorras.

Tunnistaja Exxx Mxxx

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta tunneb J.Y , sõbrad nad ei ole, kuid vihavaenu nende vahel ka ei ole. Tunnistaja kinnitas, et peatumise momendil oli auto roolis tema, J.Y ja Gxxxi Mxxxt istusid mõlemad tagaistmel. Kui nad nägid piirivalve patrulli, siis peatasid ise auto, piirivalvurid neid ei peatanud. Auto peatas ta seepärast, et kartis, kuna oli alkoholijoobes ja ilma juhtimisõiguseta. J.Y istus juhi taga, Gxxx Mxxx misel tunnistaja autost ei taga paremal, juhi kõrval ei istunud keegi. Auto peatu väljunud, istus juhiistmel edasi, J.Y väljus autost. Piirivalvurid hakkasid esimesena rääkima J.Y-ga.

Tunnistaja Gxxx Mxxx st

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta tunneb menetlusalu isikut, nende vahel xxx Mxxx mingit vihavaenu ei ole. Tol õhtul oli auto roolis E

, tunnistaja istus taga koos J.Y-ga . ExxxMxxx peatas auto, kuna tal hakkas vist alkoholist halb. Piirivalvurid hakkasid esimesena r xxx xxx ääkima E Mu läbi avatud autoakna, siis istus vend kõrvalistmele ümber, tal kästi tagasi istuda. Kui auto peatus, läks menetlusalune isik välja rahakoti järele. Sel päeval oli lumi maas.

Tunnistaja Rxxx xxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalust isikut ta ei

tunne. Tunnistaja oli juhtivpiirivalvurina patrullis koos Axxx Txxx, juhtis

patrull xxx xxx, mis peatus ja sõidukit lähedal nägid nad koos paarimehega sõiduautot

mille juhiistmelt väljus kohe tumedas riides isik, kes läks pakiruumi juurde. Isik väitis, et tema ei olnud roolis, aga lumel oli näha, et autost oli väljunud vaid üks isik ja juhiistmelt, lumel olid näha ainult ühed jäljed. See, et menetlusalune isik istus tagaistmel, oli võimatu, kuna tagaistmel oli mingi vaat, koormakate ja kilerull. Autos oli kaks reisijat, üks istus esiistmel ja teine tema taga paremal pool. J.Y istus vahepeal tagaistmele, aga selleks, et sinna istuda, hakkasid nad ruumi tegema ja tõstsid osa asju ette juhi kõrvale istmele. Piirivalvurid kutsusid kohale politsei, kes võttis enda autosse menetlusaluse isiku ja piirivalvurite autosse paigutati vennad Mxxxd. Exxx Mxx

väitis tee peal kogu aeg, et tema oli roolis, aga kuna temal on invaliidsus, siis temale midagi selle eest ei tehta. Sõiduautot oli piirivalvuritele kogu aeg hästi näha, lülitatud prožektor. Hästi oli näha, kes kuna nende autol oli sisse

väljus juhikohalt. Lisaks olid neil kolmel isikul seljas erinevad riided.

Tunnistaja Axxx Txx

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalust isikut ta ei tunne. Tol õhtul oli ta vanempiirivalvurina patrullis koos Rxxx Lxxxa, tema istus

juhi kõrval. märkasid nad sõitvat autot, e pani põlema prožektori. Sel xxx xxxn Lxxx hetkel jäi auto seisma. Peatumise järel väljus sõidukist üks isik, kes läks pakiruumi juurde. Värskel lumel olid hästi näha ühed jäljed, mis tulid juhi kohalt ja läksid

4 pakiruumi juurde, rohkem jälgi auto juures ei olnud. Sõidukis oli veel kaks isikut. Tunnistaja läks menetlusaluse isiku juurde ja tundis vestluse käigus alkoholilõhna, mistõttu kontrollis joovet indikaatorvahendiga. J.Y väitis, et tema autot ei juhtinud, vaid väljus juhi taga olevast uksest. Tunnistaja avas selle ukse, kuid tagaistmel olid esemed ja puhtfüüsiliselt ei oleks inimene sinna istuma mahtunud. Teised isikud autost ei väljunud. Kui tuli politseipatrull, võttis ta kaasa menetlusaluse isiku, teised isikud jäid piirivalvurite autosse, kus Exxx Mxx teatas korduvalt, et roolis oli tema ja kuna tal on invaliidsus, saab ta väiksema trahvi kui J.Y . Tunnistaja kinnitas, et kuna tema patrullautot ei juhtinud, siis jälgis ta kogu aeg sõiduautot a see ei kadunud tal vaateväljast. Seetõttu saab ta kinnitada, et isik, xxx

kes suundus pakiruumi juurde, väljus just juhikohalt. Lisaks sellele olid kolme isiku riided väga erinevad. Juhi kohalt väljus tumedates riietes isik. Politseid oodates tõstis J.Y A

udi tagaistmelt asju ümber, et sinna istuda.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et menetlusaluse isiku taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks ei

ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 –

0,74 milligrammi.

Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, kas ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 03.02.2015 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1373288 ja vaidlustatavast 02.03.2015 otsusest väärteoasjas nr.2330,15,000820, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §69 lg.3.

Liiklusseaduse §69 lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras.

5

Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et isiku alkoholijoovet tõendusliku xxx alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST nr. ARAF-0027 ja alkomeetri näit oli 0,65 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näitu tutvustati menetlusalusele isikule allkirja vastu, menetlusalune isik oli näiduga nõus ning vereproovi uuringut ei soovinud. Enne mõlemat toimingut alkoholijoobe tuvastamisel oli menetlusalusele isikule allkirja vastu selgitatud toimingute põhjust ja eesmärki ning õigusi.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul kindlaks tehtud seadusekohaselt.

Menetlusalune isik on oma kaebuses ja maakohtu istungil väitnud, et tema ei xxxx, vaid väljus auto peatumisel tagauksest ja läks pakiruumi juurde rahakotti võtma. Menetlusalune isik seletas, et seda asjaolu kinnitavad tunnistajate Exxx Mxxx ja

Gxxx Mxxx

ütlused.

Tunnistajate Exx Mxxx ja Gxxx Mxxx

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et nad kinnitavad menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et roolis oli Exxx Mxxxt ja mitte

menetlusalune isik. Maakohus ei pea nimetatud tunnistajate ütlusi õigeteks ja usaldust väärivateks. Nimetatud ütlused on vastuolus tunnistajate Rxxx Lxx ja Axxx

Txxxx Exxxd Mxxx ja xxxx Mxxxa ja Gxxxi Mxxx ütlustega ning tunnistajate a näol on tegemist menetlusaluse isiku heade tuttavatega, kellega koos tarvitati ka alkoholi, siis on ilmselgelt tegemist olukorraga, kus head tuttavad püüavad aidata menetlusalusel isikul pääseda vastutusest ja karistusest, andes selleks valeütlusi. Seda asjaolu toetavad ka tunnistajate xxxxxxe ja Axxx Txxx d selle kohta, et

ütluse EdxxMxxx kinnitas neile korduvalt, et kuna temal on invaliidsus, siis öeldes, et tema oli roolis, saab ta väiksema rahatrahvi kui menetlusalune isik või jääb üldse karistuseta.

Tunnistajate Rxx Lxxxja Aixxxx Txxx

ütlusi peab maakohus antud väärteoasjas õigeteks, usaldust väärivateks ja asjakohasteks. Tegemist on Politseija

Piirivalveameti ametnikega, kes menetlusalust isikut ei tunne ja mingeid suhteid nende vahel ei ole. Eriti oluliseks ja tähelepanu väärivateks peab maakohus eelnimetatud tunnistajate ütlusi selles osas, et mõlemad tunnistajad nägid menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukit pidevalt peale peatumist, see sõiduk ei kadunud nende vaateväljast kordagi ning nad nägid, kuidas tumedas riietuses isik väljus sõidukist üksinda, juhi kohalt ja suundus pakiruumi juurde. Sama isiku juurde suundus ka politseiametnik vestlema, tegemist oli menetlusaluse isikuga. Samuti peab maakohus oluliseks politseiametnike ütlusi selle kohta, et auto juures olid värskel lumel vaid ühed jalajäljed, mis suundusid juhi kohalt pakiruumi juurde, rohkem jälgi auto ümbruses ei olnud. Tegemist on kvalifitseeritud ja kogenud piirivalvuritega, kelle puhul maakohus usaldab nende tähelepanuvõimet. Lisaks auto tuledele valgustas kohta ja tegevust patrullauto prožektor. Samuti peab maakohus oluliseks tunnistajate

6 ütlusi sõiduautos viibinud isikute riietuse kohta ning selle kohta, et sõiduauto tagaistmele ei olnud võimalik enne sinna ruumi tegemist ja asjade ümbertõstmist istuda. Nimetatud ütlusi toetavad ka kirjalike tõenditena väärteoprotokolli lisaks olev fototabel, kus on värvilistelt fotodelt selgelt näha ja eristatav, missugune riietus oli kõigil kolmel sõiduautos viibinud isikul. Tumedas riietuses on vaid menetlusalune isik.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et J.Y on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §69 lg.3. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega

tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit ja seda alkoholijoobe seisundis, siis selles osas kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis

käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv maksimaalses võimalikus määras, s.o. 300 trahviühiku

ulatuses. Samas on tegemist kõige leebema karistuse liigiga antud sätte järgi. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusel isikul on 10 kehtivat karistust, neist 9 väärteokaristust, millest omakorda 5 liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Kõik varasemate väärtegude eest määratud rahatrahvid on Karistusregistri väljavõtte kohaselt tasumata, vastupidiseid andmeid ei ole menetlusalune isik maakohtule esitanud. Seega saab teha järelduse, et varasemalt määratud väiksemad rahatrahvid ei avalda menetlusalusele isikule mingit mõju, ta jätab need tasumata ning jätkab süütegude toimepanemist. Samas peab menetlusalune isik talle määratavat karistust tajuma ning aduma toimepandud süüteo tõsidust. Menetlusalusel isikul oli tuvastatud alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,65 mg, see on kõrge näit ja ligidal kriminaalkuriteole. Asudes juhtima sõidukit alkoholijoobes, seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskematest liiklusalastest väärtegudest. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat.

7 Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus etteantud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele

isikule

määranud

karistuse

maksimaalmääras. Kuigi väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

– on võimalik saavutada rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine ei ole

põhjendatud, kuid rahatrahvi määr on käesolevas väärteoasjas ilmselgelt põhjendamata.

Nagu nähtub vaidlustatavast 02.03.2015 otsusest, on kohtuväline menetleja karistuse

määramist põhjendanud üleüldiste väidetega alkoholijoobes juhi poolt tekitatavate ohtudega. Selline põhjendus sobib igasugusesse otsusesse. Vaidlustatavas otsuses ei ole ühtegi põhjendust põhikaristuse suuruse määramise osas konkreetsele menetlusalusele isikule ja sellest otsusest ei nähtu, missugustel kaalutlustel on just konkreetsele menetlusalusele isikule vajalik määrata maksimaalse suurusega rahatrahv. Laused, mis on kohtuvälise menetleja otsuses seotud konkreetse menetlusaluse isikuga, puudutavad vaid lisakaristuse kohaldamise põhjendatust.

Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas väärteoasjas seaduslik alus olemas. Kohtuvälise nähtu

menetleja otsusest b, et karistust kergendavaid asjaolusid ei olnud

. Ka maakohus ei tuvastanud väärteoasja menetlemisel karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas tühistada. Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus otsus rahatrahvi suuruse osas ja vähendada rahatrahvi suurust. Arvestades toimepandud väärtegu, selle ohtlikkust ning menetlusalust isikut, ei pea maakohus siiski põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Maakohus peab põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmist määra veidi ületavana, s.o. 170 trahviühiku ulatuses.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja seda õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohaga, et vaid põhikaristuse määramine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Lisakaristus on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema mitteosalemine liikluses. Maakohus nõustub ka lisakaristuse kohaldamise tähtajaga.

8

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise ja selle tähtaja osas jätta muutmata.

Kaebuse väidetele tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kohta vastas maakohus juba käesolevas kohtuotsuses ülalpool.

Kuna menetlusalune isik taotles kaebuses väärteomenetluse lõpetamist ja maakohus selleks aluseid ei tuvastanud, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtun