2-15-8619/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2015 Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-15-8619 Tsiviilasi

A S hagi J S vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A S, xxx Kostja J S, xxx

Kohtuistungi aeg 01.juuli 2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi. 2. Lahutada A S (isikukood xxx) ja J S (isikukood xxx) abielu, mis on registreeritud xxx. aastal * Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud kanne nr.*. 3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. 4. Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jääb tasutud riigilõiv summas 100 eurot.

2

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

08.06.2015. a esitas hageja A S Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagi J S'a vastu abielu lahutamise nõudes. 09.06.2015 kohtumäärusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 18.06.2015 kuulas kohus ära kostja menetluskonverentsil. 02.07.2015 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus

Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte * * Perekonnaseisuosakonnas. Abielu sõlmimise kohta on koostatud abielukanne nr *.

Poolte abielulised suhted on lõppenud 15 aastat tagasi. Perekonnaseisuasutuses ei saanud pooled abielu lahutada, kuna kostja keeldus perekonnaseisuasutusse minemast.

01.07.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja palus poolte abielu lahutada.

Kostja seisukoht

Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, kuid kohus on kostja isiklikult ära kuulanud menetluskonverentsil. Kostja kinnitas, et ta on nõus poolte abielu lahutamisega, kuid hageja ei ole tema poole sellise nõudega pöördunud. Seetõttu ei ole pooled abielu lahutanud ka perekonnaseisuametis. Kostja kinnitas, et poolte abielulised suhted on lõppenud 15 aastat tagasi.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * ning selle kohta on koostatud kanne nr * /tl 8/. Poolte abielu on sõlmitud * Perekonnaseisuosakonnas. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

3

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud 15 aastat tagasi. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled ei ole koos elanud 15 aastat ja kumbki pool abielulisi suhteid taastada ei soovi, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik