3-14-51087/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51087 Haldusasi ET kaebus Tallinna Transpordiameti 21.01.2014 viivistasu otsuse nr 0043010509 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – ET Vastustaja – AS Ühisteenused, volitatud esindaja Paavo Paal Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19.12.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus ET apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 16.06.2015 kohtuistungil

RESOLUTSIOON 1. Jätta ET apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-51087 muutmata. 2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 31.07.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-14-51087 2(6) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS Ühisteenused koostas 21.01.2014 kell 21.05 viivistasu otsuse nr 0043010509, mille kohaselt parkis sõiduk FORD registreerimisnumbriga XXXXXX Tallinnas Allika tn 8 vastas parkimistasu maksmata. Viivistasu suuruseks määrati 31 eurot.

ET poolt viivistasu otsusele esitatud vaide jättis Tallinna Transpordiamet 09.05.2014 rahuldamata, leides, et sõiduk oli pargitud südalinna avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata.

2. ET esitas 09.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes 21.01.2014 viivistasu otsuse nr 0043010509 tühistamist. Kaebuse põhjendused olid järgmised: 1) viivistasu otsuses märgitud asukoht ei olnud tööpäeviti pärast kella 19 tähistatud tasulise parkimise alana. Liiklusseaduse (LS) § 186 lg 4 ja Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avaliku tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (parkimise kord) § 6 lg 5 kohaselt peab avalik tasuline parkimisala olema liikluskorraldusvahendiga tähistatud. Allika tn 8 vastas selline tähistus puudus; 2) viivistasu suurus on ebaproportsionaalne ja ebaõiglane. LS § 118 lg-te 7 ja 8 mõttest tulenevalt on maksimaalmääras viivistasu kohaldamine õigustatud eelkõige siis, kui parkimistasu maksmisega on viivitatud vähemalt 24 tundi. Kui viivitus on lühem, peab ka viivistasu olema proportsionaalselt väiksem. Allika tn näol on tegemist kõrvaltänavaga, kus liiklusintensiivsus on väike ning väheneb pärast tööpäeva lõppu veelgi. Seega puudub antud asukohas tööpäeviti pärast kella 19 parkimistasul üldse parkimiskorralduslik ja liikluskoormust reguleeriv eesmärk ning parkimistasu ainsaks eesmärgiks on Tallinna linnale raha kogumine. Seega ei ole põhjendatud antud kohas viivistasu määramine maksimaalses määras. Kui parkimise alguskellaaeg on parkimiskellaga tähistatud, on viivistasu otsuse koostajal võimalik otsuse tegemise ajal rikkumise asjaolusid hinnata; 3) parkimise kord on õiguskindluse põhimõtte rikkumise tõttu vastuolus põhiseadusega. Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsuse nr 329 „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ (parkimise arengukava) p 2 kohaselt asub Allika tänav kesklinna, mitte südalinna parkimistsoonis. Parkimise arengukava p 6.1.2 järgi peab parkimiskorraldus olema stabiilne ning kehtestatud tasuline parkimisala peab püsima vähemalt viis aastat, p 6.2.2 sätestab, et arengukava kehtivuse ajal on parkimispiirangute ja kohtade osas otstarbekas säilitada olemasolev olukord. Eelnevat arvestades on igal mõistlikul isikul õigustatud ootus, et parkimise arengukava kehtib vähemalt 2014. a lõpuni ning linn tasulise parkimise ala piire ja ajapiiranguid ei muuda. Asja lahendamisel tuleb parkimise korra § 6 lg 5 jätta põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata osas, milles see näeb ette Allika tn asumise südalinna parkimistsoonis, ning kohaldada selle asemel kuni 31.12.2012 kehtinud Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrust nr 9; 4) parkimise kord on põhiseadusega vastuolus ka ebapiisava etteteatamisaja tõttu. Parkimiskorralduse muutus toimus Tallinna Linnavolikogu 19.12.2013 määrusega nr 59 „Tallinna linna 2014. aasta eelarve“, mis avalikustati 29.12.2013. Muudatused jõustusid 01.01.2014. Seega teavitas linn muudatustest ette üksnes 2 päeva, esitamata ühtegi liiklus- või parkimiskorralduslikku põhjendust; 5) viivistasu otsuses on märgitud vale kellaaeg. Viivistasu otsuse tegemise ajaks on märgitud 21:05:45, kuid otsusele lisatud fotod on tehtud 21:07:15, 21:07:34, 21:07:42, 21:07:51, 21:07:56, 21:08:21 ja 21:08:21. Sealjuures on eelviimaselt fotolt näha, et sõidukil põlevad

3-14-51087 3(6) pidurituled, teistel fotodel on sõiduki tuled kustus. Seega on eelviimane foto tehtud ajal, mil sõiduk alles lõpetas manöövrit ning fotode ajaline järjekord on ebaõige.

3. AS Ühisteenused palus jätta kaebus rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohus jättis 19.12.2014 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) kohus nõustus 09.05.2014 vaideotsuses toodud õiguslike põhjendustega, mille kohaselt oli kaebajal viivistasu tasumise kohustus tulenevalt LS-st ja parkimise korrast ning parkimiskorraldust reguleerib lisaks majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (määrus nr 12); 2) südalinna tasulise parkimise tsooni parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega parkimisalana. Sellesse alasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks on kasutatud mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578a (tasuline parkimine). Määruse nr 12 kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjuala märk 397 (parkimisala lõpp). Seega ei olnud mõjuala sees vajalik iga üksiku tänava või koha tähistamine tasulist parkimist lubava liiklusmärgiga. Kogu Tallinna kesklinn jääb avaliku tasulise parkimise alasse, sh südalinna tsoon, kus asub ka Allika tänav; 3) kaebusest saab järeldada, et kaebaja oli teadlik parkimisest avalikul tasulisel parkimise alal, kuid ei olnud teadlik parkimistasu tasumise kohustusest pärast kella 19. Õige ei ole kaebuse väide, et ala sisse- ja väljasõit oli nõuetekohaselt tähistamata. Nimetatud väite tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. On usutav, et kui linn laiendas tasulise parkimise kestust, siis paigaldati ka sellest teavitavad teadetetahvlid vähemalt ala sisse- ja väljasõidule; 4) viivistasu otsus tehti 23 päeva pärast parkimiskorra muutmist. Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et viivistasu otsus on õigusvastane määruse avaldamise ja kehtima hakkamise vahelise liiga lühikese ajavahemiku tõttu. Teavet, et linn kavandab südalinna tasulise parkimisala muutmist tasuliseks ka pärast kella 19 õhtul, kajastati erinevates meediakanalites juba varakult enne vastava õigusakti avaldamist. Parkimise kohta saab teavet ka Tallinna linna veebilehelt, selleks ettenähtud ööpäevaringselt telefoninumbrilt jm allikatest. Sõidukijuhile on pandud hoolsuskohustus; 5) põhjendamatud on kaebaja väited, et viivistasu suurus on ebaproportsionaalne ja ebaõiglane ning ööpäevaringse parkimistasu kehtestamine ei olnud eesmärgipärane ja kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Parkimistasu on kohalik maks, mis täidab nii fiskaalset kui ka liikluskorralduslikku ülesannet (vt Riigikohtu 30.11.2006 otsus nr 3-3-1- 66-06, p 16). Viivistasu määr on LS alusel kehtestatud parkimistasu korraga ja viivistasu otsuse koostajal puudub õigus kohaldada viivistasu korras kehtestatust erinevat viivistasu määra. Riigikohus on viivistasu määramisel pidanud proportsionaalseks parkimistasu maksmata jätnud isikute ühetaolist kohtlemist ja lihtsustatud menetlust (vt Riigikohtu 18.11.2004 otsus nr 3-4-1-4-01, p 16). Parkimine muudeti südalinnas ööpäevaringselt tasuliseks kesklinna parkimiskorralduse efektiivsemaks muutmiseks ning üheks eesmärgiks oli vältida tänavate kinniparkimist. Kui nn kõrvaltänavatel (nagu Allika tänav) oleks parkimine tasuta, siis ummistuksid need pargitavate sõidukitega. Parkimistasu puhul on lubatud ka fiskaalne eesmärk; 6) parkimise arengukava on üksnes programmiline arengudokument ning ei sätesta subjektiivseid õigusi. Ühestki seadusest ega linna määrusest ei tulenenud, et südalinnas kehtestatud parkimiskord ja parkimistasu püsib muutumatuna. Seega ei ole õiguskindluse põhimõtet rikutud; 7) paljasõnalised on kaebaja väited, et viivistasu otsuses märgitud sõiduk viivistasu otsuses märgitud ajal ei parkinud, vaid lõpetas manöövrit. Fotolt ei ole võimalik tuvastada, kas

3-14-51087 4(6) sõiduki pidurituled põlevad või on tegemist fotoaparaadi tekitatud peegeldusega. Teistelt praktiliselt samal ajal tehtud fotodelt ei ole sõidukis ega selle vahetus läheduses näha mitte kedagi, kuid nähtub, et sõiduk ilmselgelt pargib. Kaebaja ei ole väitnud, et nägi sõiduki parkimisel parkimiskontrolöri. Sõiduki armatuurlauale on paigutatud parkimiskell, millel on parkimise algusajana tähistatud kellaaeg 18.45. Ka kaebaja ise on kaebuses väitnud, et viivistasu otsuse tegemise ajaks oli sõiduk parkinud 2 tundi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. ET palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 19.12.2014 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses korratakse kaebuse väiteid ning rõhutatakse alljärgnevat: 1) põhjendamata on kohtu arvamus, et ta peab usutavaks, et tasulise parkimise kestuse laiendamisel paigaldati sellest teavitavad teadetetahvlid vähemalt ala sisse- ja väljasõidule. Nimetatud asjaolu oleks pidanud tõendama vastustaja. Kaebaja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, s.o märkide puudumist; 2) käesoleva vaidluse puhul on asjakohane Riigikohtu 14.04.2010 otsus nr 3-1-1-28-10. Halduskohus väitis põhjendamatult vastupidist. Nimetatud lahendis leidis Riigikohus, et kohus peab tuvastama liiklusmärkide täpsed asukohad ning andma hinnangu nende mõjuala ulatusele (p 8). Kaebaja rõhutas juba kaebuses, et parkimistasu maksmise kohustus saab tuleneda vaid õiguspärastest liikluskorraldusvahenditest. Halduskohus oleks seega pidanud nõuetekohaste märkide olemasolu kontrollima. Kohatu ja ebaproportsionaalne on halduskohtu viide kaebajal lasuvast hoolsuskohustusest. Ei ole mõistlik, et olukorras, kus läheduses ei asu tasulist parkimist tähistavaid liikluskorraldusvahendeid, peaks iga mootorsõidukiga liikleja asuma enne sõiduki parkimist lehitsema Tallinna linna veebilehte ning helistama infotelefonidele; 3) arusaamatu on, millisel tõendil või asjaolul tugineb kohtu järeldus, et Allika tänaval oleks senise parkimiskorra jätkudes hakanud liiklejad tänavat õhtuti ja öösiti ummistama või kinni parkima. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et parkimiskorra muutmine oli vajalik. Õige ei ole ka halduskohtu seisukoht, et viivistasu otsuse koostajal puudub õigus kohaldada viivistasu ülempiirist väiksemat viivistasu määra. Seadusandja poolt parkimistasule ja parkimise viivistasule ette nähtud liikluskorraldusliku eesmärgi taastamiseks on otstarbekas senist kohtupraktikat muuta; 4) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 lg 3 kohaselt peavad arengukava ja eelarvestrateegia hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat ning vastavalt § 372 lg-tele 5 ja 6 tuleb arengukavade väljatöötamisse kaasata ka avalikkus. Uue kohaliku maksu kehtestamisele või kehtiva maksu määra olulisele tõstmisele peaks eelnema avalik arutelu ning sellest tuleks mõistlikult ette teatada. Antud juhul ei ole mingit avalikku arutelu toimunud ning parkimistasude märkimisväärsest tõusust ei ole mõistlikult ette teatatud. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et kaebajal oli mõistlik aeg parkimiskorra muutustega tutvuda. Halduskohus ei ole selgitanud, millistele tõenditele tugineb tema väide, et parkimiskorra muutustest teavitati varakult meediakanalite kaudu. Arvestada tuleb ka sellega, et parkimiskorda ei muudetud mitte eraldi sellekohase õigusaktiga, vaid vastavad sätted sisaldusid linna 2014. a eelarve rakendussätetes; 5) kohus ei ole selgitanud, milles seisneb Allika tänaval pärast kella 19 parkimise tasuliseks muutmise parkimiskorralduslik eesmärk. Parkimistasul ei saa olla üksnes fiskaalset eesmärki; 6) õige ei ole halduskohtu hinnang, et paljasõnaline on kaebaja väide, et sõiduk viivistasu otsuse koostamise ajal ei parkinud, vaid lõpetas manöövrit. Fotolt on üheselt ja selgelt

3-14-51087 5(6) näha, et sõiduki pidurituled on sisse lülitatud ja põlevad. Kaebaja ei ole kunagi väitnud või omaks võtnud, et viivistasu otsuse tegemise ajaks oli sõiduk parkinud 2 tundi. Kuivõrd fotodelt nähtuvalt on kaebaja oma sõidukist lahkumise kellaajana parkimiskellaga tähistanud 18.45, on kõik parkimiskontrolöri fotod järelikult tehtud sel ajal.

6. AS Ühisteenused palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) põhjendamatu on väide, et viivistasu määramise asukoht ei olnud arusaadavalt liikluskorraldusvahenditega tähistatud. Avaliku tasulise parkimisala piirid on kehtestatud õigustloova aktiga, mis on kehtivas korras avaldatud. Täiendavalt on avaliku tasulise parkimisala sissesõidud nõuetekohaselt tähistatud; 2) alusetu on kaebaja väide, et parkimiskorralduse muudatustel puudub eesmärk. Kaebuses ei ole ära näidanud, kuidas omab nimetatud küsimus käesoleva vaidluse kontekstis tähendust; 3) apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tuleb kaebajalt välja mõista vastustaja esindajakulud. Kaebaja on esitanud seisukohad, mis väljuvad vastustaja igapäevatööst (regulatsiooni põhiseadusvastasusega seotud väited).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda neid. Halduskohtu otsus on piisavalt põhjendatud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Halduskohus pidas põhjendatult usutavaks, et tasulise parkimise ala oli mõjualamärkidega nõuetekohaselt tähistatud. Kaebaja ei ole ise ühelgi hetkel tõsikindlalt väitnud, et mõjuala alguse ja lõpu märgid puudusid. Ka ringkonnakohtu istungil märkis kaebaja, et ta sõitis mitme erineva mõjuala märgi alt läbi. Juba vaidemenetluses seisnes kaebaja etteheide eelkõige selles, et tasuline parkimisala ei ole konkreetses kohas selgelt tähistatud. Ringkonnakohus märgib, et mõjualamärgi alt läbi sõites tuleb eeldada ala kehtimist kuni mõjuala lõpetava märgini. Puudub kohustus paigutada parkimisala sisse täiendavaid tasulist parkimist reguleerivaid liiklusmärke.

9. Usutav ei ole kaebaja väide, et auto parkis vaidlusaluses kohas hoopis kell 18.45. Sellise seisukoha avaldas kaebaja alles apellatsioonimenetluses. Vaides ning halduskohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja parkimise aega vaidlustanud. Fotodelt on selgelt näha, et juhti roolis ei ole. Seega ei saanud tegemist olla ka manöövri lõpetamisega.

10. Käesoleva vaidluse kontekstis ei ole asjakohane parkimise korra vastuolu parkimise arengukavaga. Halduskohus on õigesti leidnud, et arengukavast ei saa tuletada subjektiivset õigust nõuda, et parkimise korda ei muudeta. Oluline ei ole ka see, et uus regulatsioon avalikustati vaid 2 päeva enne jõustumist. Kaebajale vormistati viivistasu otsus alles 21.01.2014. Seega oli kaebajal piisavalt aega, et ennast parkimiskorra muudatustega kurssi viia. Usutav ei ole, et kaebaja ei olnud teadlik meediakajastustest, mis parkimiskorra muutust käsitlesid. Google otsingu kohaselt on teemat käsitletud nt 23.12.2013 Rahvusringhäälingus ning 02.01.2014 Postimehes ja Delfis.

11. Tasu suuruse ebaõigluse ja ebaproportsionaalsuse osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega. Parkimiskorra kujundamisel on kohalikul omavalitsusel suur kaalutlusruum ning käesoleval juhul pole mingit põhjust väita, et linn on oma volitusi ületanud. Tasulise parkimisala piiritlemine on kompleksne küsimus ning seda ei saa lahendada üksikute tänavate liikluskoormuse analüüsimisega.

3-14-51087 6(6)

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja loobus kohtuistungil menetluskulude väljamõistmise taotlusest, mistõttu jäävad ka vastustaja kulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets