3-15-952/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-952 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 01.07.2015, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Velum Service OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 23.01.2015 korralduse nr 12.2-3/029972-1 tühistamiseks Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Velum Service OÜ; Maksuja Tolliamet Resolutsioon Jätta Velum Service OÜ kaebus haldusasjas 3-15-952 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 31.07.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Maksuja Tolliamet on teinud korralduse 23.01.2015 nr 12.2-3/029972-1, millega on kohustatud Velum Service OÜ-d dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks. Korraldusega on teavitatud, et alustatakse kontrolli Velum Service OÜ-s , mis hõlmab Velum Service OÜ käibe-, tulu-, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuseja kohustusliku kogumispensionimakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist perioodil november 2014.

Korraldusest tulenevalt on maksuhaldur kohustanud esitama kirjalikku teavet Velum Service OÜ poolt koostatud arvete kohta, mis puudutab kaupade ja teenuste müüki; küsitud on teavet pangakontode, kassadokumentide kohta ja on palutud esitada pearaamatu kõikide kontode väljavõtted ja töötajatega sõlmitud töölepingud. Nimetatud teavet ja dokumente on palutud esitada hiljemalt 03.02.2015. Velum Service OÜ on esitanud korraldusele vaide ning vaideotsusega 13.03.2015 nr 6-1/2626- 2 on jäetud vaie rahuldamata.

2

Kaebaja on pöördunud Tartu Halduskohtu poole Maksuja Tolliameti 23.01.2015 korralduse nr 12.2-3/029972-1 tühistamiseks ning kohtumäärusega 27.04.2015 on kohus kaebuse menetluse võtnud.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kaebusega on leitud, et maksuhaldur on õigusvastaselt käitunud, kuna puudub õigus esitada koormava sisuga haldusakte olukorras, kus haldusaktide täitmine võib kaasa tuua isiku Põhiseaduse § 22 sätestatud vaikimisõiguse ja enese mittesüüstamise privileegi rikkumise. Kaebuses on märgitud, et kui äriühing otsustab alluda maksuõiguslikule kaasaaitamiskohutusele ja esitab kõik nõutud dokumendid, on äriühingu juhatuse liige olukorras, kus tema suhtes võib kriminaalmenetluse algatamine olla reaalselt võimalik.

Kaebuses on märgitud, et sanktsioonide ähvardusel teabe nõudmine on põhiõiguste rikkumine.

Kaebusega taotletakse tagada kaebajale põhiõiguslik kaitse ning kontrollida maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 vastavust Põhiseadusele koostoimes karistusseadustiku (KarS) § 389! , selle vastavust Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile artikkel 13 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 47. Kaebaja teeb viiteid Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele (EIK) ja leiab, et kohus peaks nendest juhinduma. Kaebaja taotleb täielikult tühistada Maksuja Tolliameti 23.01.2015 otsuse nr 12.2-3/029972-1 ja taotleb jätta kohtukulud vastustaja kanda.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskuld kaebaja enda kanda.

Vastustaja leiab, et vaatamata asjaolule, et Teet Raatsini suhtes on käimas kriminaalmenetlus, ei seondu kriminaalasi nr 1-13-6111 kuidagi käesoleva vaidlusega. Maksuhaldur märgib, et isikul ei ole õigust keelduda maksumenetluses enese mittesüüstamise privileegile tuginedes ütluste andmisest ainult oletuse põhjal, et neid ütlusi või andmeid võib kasutada tema vastu tulevikus mõnes algatatavas kriminaalmenetluses või väärteomenetluses. Vastustaja märgib, et kaebuses ei ole välja toodud põhjust, mis annaks aluse ja õiguse tugineda MKS § 64 lg 1 punktis 6 sätestatule.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

2.Asja materjalide kohaselt on maksuhaldur kohustanud 23.01.2015 korraldusega nr 12.2- 3/029972-1 Velum Service OÜ-d dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks. Korraldusega on teavitatud, et alustatakse kontrolli Velum Service OÜ-s , mis hõlmab Velum Service OÜ käibe-, tulu-, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuseja kohustusliku kogumispensionimakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist perioodil november 2014. Korraldusega on formuleeritud Velum Service OÜ-le vastamiseks küsimused Velum Service OÜ poolt KMD INF A ja B-osas deklareeritud andmete kohta ning küsitud dokumente maksustamisperioodi november 2014 kohta. Korraldus kuulus täitmisele 03.02.2015.

3

Korralduses on välja toodud korralduse täitmata jätmise tagajärjed ja korralduse vaidlustamise võimalused. Maksuja Tolliamet on märkinud, et korraldusega pandud kohustuste täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha. Kaebaja on esitanud vaide maksuhalduri 23.01.2015 korraldusele 12.2-3/029972-1, kuid vaideotsusega 13.03.2015 nr 6-1/2626-2 on jäetud vaie rahuldamata.

3. Kaebuse esitaja ei ole korraldust täitnud ning esitas käesolevas asjas maksuhalduri 23.01.2015 korralduse nr 12.2-3/029972-1 peale kaebuse ning taotleb korralduse tühistamist. Kaebuse kohaselt peab kaebaja koormava sisuga haldusakte põhiõigusi rikkuvaks ning vaikimisõiguse ja enese mittesüüstamise privileegi rikkuvaks.

4.Maksuhaldur on märkinud, et vaatamata asjaolule, et osaühingu juhatuse liikme Teet Raatsini suhtes on käimas kriminaalasi, ei seondu nimetatud kriminaalasi kuidagi praegusel juhul asjassepuutuva äriühinguga ega ka sama kontrollperioodiga. Kohus nõustub maksuhalduriga, et isikul ei ole õigust keelduda teabe andmisest üksnes põhjusel, et kunagi kasutatakse seda teavet tema vastu mõnes teises menetluses. Kohtupraktika kohaselt võib isik keelduda teabe andmisest ja tõendite andmisest kui need süüstavad teda või tema lähedasi, kuid enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele dokumentide nõudele ja ega keela kaasaaitamiskohustust.

5.MKS § 56 sätestab maksukohustuslasele kaasaaitamiskohustuse, mille kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teavitama kõik talle teadaolevad asjaolud ning maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel.

6.Kohus märgib, et eelnimetatud säte on kooskõlas põhiõigustega, ka Põhiseaduse § 22-ga, mille kohaselt ei tohi kedagi käsitleda kuriteos enne kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ja Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni § 13, mille kohaselt on isikul õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimude ees. Samuti ei ole eelnimetatud sättel vastuolu Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, mille kohaselt on igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus ning igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud.

7. Kohus märgib, et maksuhaldur peab täitma kõiki talle ülesandeks pandud kohustusi pädevuse piires ning peab viima menetlust läbi võimalikult kiirelt ja efektiivselt ning järgima selleks halduse põhimõtteid ning tagama ka maksumenetlusosaliste õigusliku kaitse. Kui maksukohustuslane ei täida talle pandud kaasaaitamiskohustust tulenevalt MKS § 56 - see on talle teadaolevate asjaolude kohta teabe andmine, on maksuhaldur sunnitud tõe väljaselgitamiseks lähtuma uurimispõhimõttest ning kohustatud koguma tõendeid ise, mis võib olla ajanõudvam.

Kohus märgib, et maksukohustuslane on kohustatud aitama kaasa maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisele. Maksukohustuslane esitab maksudeklaratsioone ja muid tõendeid, säilitab dokumente ja ei tohi maksuhaldurit menetlustoimingute läbiviimisel takistada. Mida enam maksukohustuslane kaasaaitamiskohustust rikub, seda suurem on koormus maksuhalduril, et tagada tõe väljaselgitamine.

8.Kaebaja seisukoht, et enese mittesüüstamise privileeg välistab kaebaja kaasaaitamiskohustuse maksumenetluses, on ekslik. EIK on selgitanud, et enese mittesüüstamise õigust ei saa tõlgendada kui üldist immuunsust maksuhalduri toimingute suhtes sooviga vältida isiku suhtes läbiviidavat uurimist maksumenetluses ( EIK 10.09.2002.a otsus asjas Allen vs Ühendkuningriik).

4

9. Käesoleva asja lahendamisel ei pea kohus vajalikuks käsitleda kaebaja poolt viidatud EIK lahendeid, kuna need ei seostu käesoleva vaidlusega, asjassepuutumatud on ka kaebaja väited vaikimisõiguse kasutamisest ja enese mittesüüstamise privileegi rikkumisest. Kohus ei pea vajalikuks hinnata menetlusosaliste väiteid, millel pole asja otsustamise seisukohast tähtsust.

10.Kaevatav korraldus on motiveeritud, üheselt selge ja mõistetav, välja on toodud nii korralduse aluseks olevad faktilised kui juriidilised alused, haldusakt vastab vorminõuetele ning on antud selleks pädeva ametiisiku poolt kooskõlas kehtiva õigusega ja selle tühistamiseks puudub alus.

11.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

12.Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik