3-15-948/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-948 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 01.07.2015, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Velum Service OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 04.02.2015 otsuse nr 12.2-3/027305-4 tühistamiseks. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Velum Service OÜ; Maksuja Tolliamet Resolutsioon Jätta Velum Service OÜ kaebus haldusasjas 3-15-948 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 31.07.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Maksuja Tolliamet on teinud otsuse 04.02.2015 nr 12.2-3/027305-4, millega on tehtud otsus 29.10.2014 korralduse nr 12.2-3/027305-2 täitmise tähtaja ennistamise ja korralduse muutmise kohta. 29.10.2014 korraldusega nr 12.2-3/027305-2 on maksuhaldur kohustanud saatma hiljemalt 05.11.2014 e-posti aadressil või posti aadressil Lõõtsa 8a Tallinnas või tuua lähimasse maksuhalduri kontorisse dokumendid ja kirjalik teave perioodi august 2014 kohta, maksuhaldur on palunud esitada tehingute müügiarved, ostuarved, raamatupidamise pearaamatu kontode väljavõtted ja kassadokumendid. Kuna seisuga 10.11.2014 oli 29.10.2014 korraldus nr 12.2- 3/027305-2 täitmata, väljastas maksuhaldur 10.11.2014 korralduse nr 12.2-3/027305-3 sunniraha tasumiseks. 28.01.2015 on kaebaja esitanud taotluse 29.10.2014 korralduse nr 12.2-3/027305-2 täitmiseks uue tähtaja määramiseks.

2

Käesoleva vaidlustatud otsusega on rahuldatud Velum Service OÜ 28.01.2015 esitatud taotlus ning on ennistatud 29.10.2014 korralduse nr 12.2-3/027305-2 täitmise tähtaeg ja määratud korralduse uueks täitmise tähtajaks 13.02.2015.

Velum Service OÜ on esitanud vaide 04.02.2015 korralduse nr 12.2-3/027305-4 peale. Vaideotsusega 13.03.2015 nr 6-1/2627-2 on jäetud vaie rahuldamata. Vaideotsuses on märgitud, et dokumentide ja teabe nõudmine on vajalik maksude väljaarvutamiseks ja tõe väljaselgitamiseks ning tegemist ei ole isiku suhtes mittesüüstamise privileegi rikkumisega.

Kaebaja on pöördunud halduskohtu poole Maksuja Tolliameti 04.02.2015 otsuse nr 12.2- 3/027305-4 täielikuks tühistamiseks. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 27.04.2015 kaebuse menetlusse võtnud.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kaebaja seisukohalt ei ole maksuhalduril õigus väljastada maksukohustuslasele koormava sisuga haldusakte olukorras, kus selle täitmine võib kaasa tuua isiku Põhiseaduse § 22 sätete rikkumise ja enese mittesüüstamise privileegi rikkumise. Kaebuse kohaselt toimub osaühingu juhatuse liikme Teet Raatsini suhtes kriminaalmenetlus, mille käigus võidakse ära kasutada just neid dokumente ja seletusi, mida isik on olnud sunnitud andma maksumenetluses kaasaaitamiskohustuse raames kaevatava korralduse alusel. Kaebaja on seisukohal, et isikult teabe nõudmine sanktsioonide ähvardusel rikub tema põhiõigusi ja enese mittesüüstamise privileegi.

Kaebuses taotletakse tagada kaebajale põhiõiguslik kaitse ning kontrollida maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 vastavust Põhiseadusele koostoimes karistusseadustiku (KarS) § 389! , selle vastavust Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile artikkel 13 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 47. Kaebaja teeb viiteid Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele (EIK) ja leiab, et kohus peaks nendest juhinduma. Kaebaja taotleb täielikult tühistada Maksuja Tolliameti 04.02.2015 otsuse nr 12.2-3/027305-4 ja taotleb jätta kohtukulud vastustaja kanda.

Vastustaja vastuväited, põhjendused ja taotlused

Vastustaja taotleb jätta kaebus läbi vaatamata kuna kaevatava otsuse vaidlustamine ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele, kuna dokumentide esitamise ja seletuse andmise kohustus tulenes kaebajale 29.10.2014 korraldusest. Kaebaja poolt vaidlustatud korraldus on kaebajale soodne, millega rahuldati kaebaja taotlus ning mille vaidlustamine ei kõrvaldaks 29.10.2014 korraldusega antud kohustust. Vastustaja arvates on kaebus sisuliselt põhistamata ning vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi. Vastustaja märgib, et kui kohus jätkab menetlust , tuleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja taotleb jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus on pidanud võimalikuks käesolevas kohtuasjas teha kohtuotsus ning anda asja kohta sisuline hinnang kaebaja võimalike õiguste rikkumise kohta. Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

3

2.Asja materjalide kohaselt on maksuhaldur kohustanud 29.10.2014 korraldusega nr 12.2- 3/027305-2 Velum Service OÜ-d esitama dokumente ja andma teavet perioodi 2014 august kohta. Korraldus kuulus täitmisele 05.11.2014. Korralduse täitmata jätmise tõttu on maksuhaldur andnud 10.11.2014 sunniraha määramise korralduse nr 12.2-3/027305-3. Velum Service OÜ vaidlustas 29.10.2014 korralduse ja 10.11.2014 korralduse vaidemenetluses, maksuhaldur on vaideotsusega 17.12.2014 jätnud vaide rahuldamata. 28.01.2015 esitas Velum Service OÜ taotluse maksuhalduri 29.10.2014 korralduse täitmiseks uue tähtaja määramiseks.

3.Maksuhaldur on rahuldanud kaebaja taotluse ning 04.02.2015 otsusega nr 12.2-3/027305-4 on ennistatud 29.10.2014 korralduse nr 12.2-3/027305-2 täitmise tähtaja ning määranud 29.10.2014 korralduse nr 12.2-3/27305-2 uueks täitmise tähtajaks 13.02.2015.

4. Kaebuse esitaja on käesolevas asjas maksuhalduri 04.02.2014 otsust nr 12.2-3/027305-4 vaidlustanud ning taotleb selle tühistamist. Kohus märgib, et nõustub siinjuures maksuhalduri seisukohaga, et tegemist on kaebajale soodsa haldusakti andmisega, mis ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Mis puudutab õigust keelduda teabe andmisest, nõustub kohus maksuhalduriga, et see ei ole absoluutne ja iseenesest ei ole väljaspool süüteomenetlust keelatud ka vaikimisest järelduste tegemine. Kohtupraktika kohaselt võib isik keelduda teabe andmisest ja tõendite andmisest kui need süüstavad teda või tema lähedasi, kuid enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele dokumentide nõudele ja ega keela kaasaaitamiskohustust.

5.MKS § 56 sätestab maksukohustuslasele kaasaaitamiskohustuse, mille kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teavitama kõik talle teadaolevad asjaolud ning maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel.

6.Kohus märgib, et eelnimetatud säte on kooskõlas põhiõigustega (ka Põhiseaduse § 22-ga) ja Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni § 13, mille kohaselt on isikul õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimude ees. Samuti ei ole eelnimetatud sättel vastuolu Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, mille kohaselt on igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus ning igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud.

7. Kohus märgib, et maksuhaldur peab täitma kõiki talle ülesandeks pandud kohustusi pädevuse piires ning peab viima menetlust läbi võimalikult kiirelt ja efektiivselt ning järgima selleks halduse põhimõtteid ning tagama ka maksumenetlusosaliste õigusliku kaitse. Kui maksukohustuslane ei täida talle pandud kaasaaitamiskohustust tulenevalt MKS § 56 - see on talle teadaolevate asjaolude kohta teabe andmine, on maksuhaldur sunnitud tõe väljaselgitamiseks lähtuma uurimispõhimõttest ning kohustatud koguma tõendeid ise, mis võib olla ajanõudvam.

Kohus märgib, et maksukohustuslane on kohustatud aitama kaasa maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisele. Maksukohustuslane esitab maksudeklaratsioone ja muid tõendeid, säilitab dokumente ja ei tohi maksuhaldurit menetlustoimingute läbiviimisel takistada. Mida enam maksukohustuslane kaasaaitamiskohustust rikub, seda suurem on koormus maksuhalduril, et tagada tõe väljaselgitamine.

8.Kaebaja seisukoht, et enese mittesüüstamise privileeg välistab kaebaja kaasaaitamiskohustuse maksumenetluses, on ekslik. EIK on selgitanud, et enese mittesüüstamise õigust ei saa

4

tõlgendada kui üldist immuunsust maksuhalduri toimingute suhtes sooviga vältida isiku suhtes läbiviidavat uurimist maksumenetluses ( EIK 10.09.2002.a otsus asjas Allen vs Ühendkuningriik).

8.Antud juhul on tegemist otsusega, millega on rahuldatud kaebaja taotlus ja antud 29.10.2014 korralduse nr 12.2-3/027305-2 täitmiseks uus tähtaeg, mis kuidagi ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ega kaebaja põhiõigusi. Kaevatav otsus on kaebaja jaoks soodne ning ei oma mingit sunnijõudu ja ei saa olla kaebaja jaoks koormav. 04.02.2015 otsuse nr 12.2- 3/027305-4 otsuse vaidlustamine ei kõrvaldaks 29.10.2014 korraldusega antud kohustust. Käesoleva asja lahendamisel ei pea kohus vajalikuks käsitleda kaebaja poolt viidatud EIK lahendeid, kuna need ei seostu käesoleva vaidlusega , samal põhjusel ei analüüsi kohus kaebaja väidet, mis puudutab kriminaalmenetluse läbiviimise seost käesoleva haldusasjaga. Asjassepuutumatud on ka kaebaja väited vaikimisõiguse kasutamisest ja enese mittesüüstamise privileegi rikkumisest. Kohus ei pea hindama menetlusosaliste väiteid, millel pole asja otsustamise seisukohast tähtsust.

9.Kaevatav otsus on motiveeritud, üheselt selge ja mõistetav, välja on toodud nii otsuse aluseks olevad faktilised kui juriidilised alused, haldusakt vastab vorminõuetele ning on antud selleks pädeva ametiisiku poolt kooskõlas kehtiva õigusega ja selle tühistamiseks puudub alus.

10.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

11.Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik