1-12-4893/144 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated1-12-4893/144 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1.juuli 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4893 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 1. juuni 2015 määrus N.I-le (N.I) Viru Maakohtu 26. veebruari
2013 otsusega mõistetud karistuse KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu N.I, määruskaebus RESOLUTSIOON
1. Viru Maakohtu 1. juuni 2015 määrus jätta muutmata.
2. Süüdimõistetu N.I määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik 1. N.I tunnistati Viru Maakohtu 26.02.2013 otsusega üldmenetluses süüdi: - KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistati 4 aasta 4 kuu vangistusega, - KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ning karistati 4 aasta vangistusega, - KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistati 1 aasta 6 kuu vangistusega, - KarS § 424 ja karistati 1 aasta vangistusega.
KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti N.I-le liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.03.2011 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 8 kuud vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 11.08.2011 – 12.08.2011, 12.10.2011 – 13.10.2011 ja 26.12.2011 – 27.12.2011, s.o kokku 6 päeva vangistust, karistusaja hulka ja ärakandmisele
kuuluvaks karistuseks mõisteti N.I-le 5 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 10.02.2012.
1.1. Viru Maakohtu 15.12.2014 määrusega vabastati N.I tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 26.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud
karistusaja lõpuni, millest esimeseks 8 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ja
määrati katseajaks KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõuded. Lisaks määrati N.I-le lisakohustused KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7, 8, 9 alusel. 1.2. Viru Maakohtu 09.04.2015 määrusega pikendati N.I-le Viru Maakohtu 15.12.2014 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-12-4893 määratud elektroonilise järelevalve tähtaega 4 kuu võrra, s.o kuni 04.01.2016.
2. 11.05.2015 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande taotlusega pöörata
N.I ärakandmata karistuse osa täitmisele. Arvestades asjaolu, et N.I on kodust lahkunud alates 08.05.2015 teadmata põhjustel ning luba selleks taotlemata, on alust arvata, et ta ei soovi alluda elektroonilise valve tingimustele. 2.1. Viru Maakohtu 14.05.2015 määrusega kuulutati N.I tagaotsitavaks, sest maakohtul oli põhjendatult alust arvata, et kriminaalhooldusalune N.I hoidub kõrvale Viru Maakohtu
15.12.2014 määrusega kohaldatud lisakohustuse täitmisest, mistõttu tuli maakohtu arvates kohtumääruse täitmise tagamiseks kriminaalhooldusalune N.I vahistada. Maakohtul oli piisav alus eeldada, et N.I-le mõistetud karistus pööratakse täitmisele. 2.2. 15.05.2015 peeti N.I kinni XXX , Tallinnas ning süüdimõistetu toimetati XXX.
Maakohtu määrus 3. Viru Maakohtu 01.06.2015 määrusega pöörati KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele N.I-le Viru Maakohtu 26.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 aastat 7 kuud 3 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 15.05.2015.
3.1. Maakohus, olles tutvunud erakorralise ettekandega, kuulanud ära
kriminaalhooldusametniku, N.I , tema kaitsja ja prokuröri, leidis, et erakorralises ettekandes tehtud ettepanek on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. N.I on korduvalt
rikkunud elektroonilise järelevalve tingimusi, on korduvalt valetanud kriminaalhooldusametnikule enda tegemiste ja nõuete täitmise kohta. Ta pole teinud õigeid järeldusi eelmise erakorralise ettekande menetlemisest. Asjaolu, et ta rikkus võru, viskas selle minema ja lahkus omavoliliselt Kunda linnast viitab sellele, et N.I kavatsetult rikkus tema suhtes kehtestatud kontrollnõudeid ja asus karistuse kandmisest kõrvale hoidma. Tema selgitusi pidas maakohus paljasõnalisteks, ennastõigustavaks ja ebausaldusväärseks. Eeltoodust järeldas maakohus, et karistuse eesmärkide saavutamine kriminaalhoolduse ja elektroonilise järelevalve tingimustes pole võimalik, kandmata karistus tuleb pöörata täitmisele.
Määruskaebuse sisu 4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu N.I, kes palub tühistada
maakohtu määruse ning anda süüdimõistetule veel üks võimalus jätkata talle määratud elektroonilist järelevalvet. Määruskaebuses toodud seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad. 4.1. N.I leiab, et maakohus ei ole arvestanud oluliste asjaoludega ning leiab, et tema
ütlused ei ole ennastõigustavad ega tühised. Ta rikkus nõudeid, kuna tal ei olnud muid võimalusi ning ta on selle kohta andnud selgitusi ka maakohtu istungil. Süüdimõistetu lahkus kodust ja rikkus nõudeid, sest püüdis vältida konflikti onuga. Ta ei vastanud telefonile, sest tal ei olnud ühtegi vahendit, millega kriminaalhooldajaga ühendust võtta.
4.2. Teiseks toob N.I välja, et tal ei olnud võimalik ka koju tagasi naasta telefoni järgi, sest ta kartis seal olevat onu. Seega, kui ta poleks lahkunud kodust, oleks tekkinud tüli onuga ja ta oleks kaela saanud kriminaalasja. Kui maakohus oleks küsinud selgitust vanaemalt, siis oleks selge, mis tol õhtul toimus. Kuna ta oli närvis ja ehmunud, siis ta võttis jalavõru ära, viskas selle maja taha ning läks tüdruksõbra juurde. N.I toob välja, et ta on otsinud tööd, olnud töötukassas arvel, läbinud tõstukijuhi koolituse, tal on alaealine laps, keda on vaja üleval
pidada ning tal on ka elukaaslane. Ta on oma ellusuhtumist muutnud ega soovi jätkata kriminaalset elu. N.I on nõus elektroonilise järelevalve kohaldamisega kõige rangematel tingimustel.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning
määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub
maakohtu määruses toodud põhistustega. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist. 6. KarS § 76 lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud
kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
7. Viru Maakohus on õigustatult leidnud, et kuna N.I ei ole järginud talle pandud kontrollnõudeid ja on rikkunud elektroonilise järelevalve nõudeid, tuleb KarS § 76 lg 7 kohaselt
pöörata täitmisele N.I-le mõistetud karistuse ärakandmata osa. Kohtukolleegium on seisukohal, et süüdimõistetu on toonud välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei anna
alust maakohtuga võrreldes teistsugustele seisukohtadele jõudmiseks. N.I oli teadlik temale mõistetud karistuse kohaldamise tingimustest, kuid vaatamata sellele on süüdimõistetu rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Teise astme kohus on seisukohal, et käesoleval ajahetkel
puudub võimalus KarS § 76 lg 7 alusel määrata alternatiivselt süüdimõistetule täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega, sest Viru Maakohtu 09.04.2015 määrusega oli antud N.I-le juba lisavõimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses, kuid süüdimõistetu sellest järeldusi ei teinud. Kaebuse esitaja väitele, et ta on saanud aru oma rikkumisest, räägib vastu
asjaolu, et kriminaalhooldaja erakorralist ettepanekut ei olnud võimalik menetleda ilma süüdimõistetut tagaotsitavaks kuulutamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et edasise kriminaalhoolduse jätkamisel ja elektroonilise järelevalve kohaldamisel ei ole siiski käesoleval juhul võimalik saavutada karistuse eesmärke. 8. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus,
et Viru Maakohtu 01.06.2015 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu N.I määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Aarne Sarjas