1-13-8765/69 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1.juuli 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-8765

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. mai 2015

määrus süüdimõistetu Aleksei Milohhovi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

süüdimõistetu Aleksei Milohhovi (Milohhov)

lepinguline kaitsja Artur Pärnoja, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 25. mai 2015 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Aleksei Milohhovi lepingulise kaitsja Artur Pärnoja

määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 09.10.2013 otsusega tunnistati Aleksei Milohhov süüdi KarS § 330 järgi ja

mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.10.2010 otsusega

mõistetud karistuse, s.o. 9 aastat vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 2 kuud

vangistust.

1.1. Viru Maakohtu 07.01.2015 määrusega vähendati A. Milohhovile Viru Maakohtu

09.10.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8765 mõistetud karistust 2 kuu võrra ja loeti

lõplikuks karistuseks 9 aastat vangistust.

1.2. Karistusaja algus 06.01.2008 ja karistusaja lõpp 06.01.2017 (tulenevalt Viru Maakohtu

07.01.2015 määrusest).

Maakohtu määrus

2. Viru Maakohtu 25.05.2015 määrusega jäeti A. Milohhov vangistusest tingimisi

ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Maakohus leidis, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole

süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute

süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest ja isik

on viibinud kahel korral kriminaalhooldusel, pannes katseajal toime uue kuriteo. Isiku

kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks – isik pani varasemalt toime varavastase ja

üldohtliku süüteo, millele järgnes varavastane ja isikuvastane kuritegu. See kõik iseloomustab

asjaolu, et A. Milohhov, hoolimata varasemast karistusest, ei hooli ühiskonnas kehtivatest

käitumisreeglitest. Maakohus oli veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks

isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et ta hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses läbinud riigikeele A2 taseme õpingud,

sotsiaalprogrammid Agressiivsuse Asendamise treening, Eluviisitreening, Tervisegrupi ja

osaleb majandustöödel.

2.2. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik kannab liitkaristust

tapmise ja röövimise ja avaliku korra rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga),

korduvaid karistusi, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest

vabastamine õigustatud. Maakohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kellel on

käesoleval hetkel kaks kehtivat kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt määratud kahel

korral kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks

madal. Maakohus ei nõustu Viru Vangla iseloomustuses toodud asjaoludega, mille kohaselt

oleks süüdimõistetu puhul uue kuriteo toimepanemise risk madal. Ta on oma kriminaalset

käitumist jätkanud ka olenemata asjaolust, et oli vanglakaristuse kandmisest tingimuslikult

vabastatud. Võttes arvesse isiku varasemat käitumist, leiab maakohus, et kriminaalhooldus ei

osutaks isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seda enam, et isik on ka katseajal toime

pannud uue kuriteo.

2.3. Maakohus ei ole veendunud, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama,

sest selline võimalus oli talle juba antud. Ometigi jätkas isik kuritegelikku eluviisi ja

kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega talle oli antud võimalus viibida

vabaduses reaalse vangistuse asemel. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna

õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse

mõistmise üldiste eesmärkidega. Isiku eriliselt küüniline käitumine (tapmine, rööv ja avaliku

korra raske rikkumine vägivallaga) näitavad, et isik ei aktsepteeri ühiskonnas tunnustatud

käitumisreegleid. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.01.2017, ärakandmiseks on veel natuke

alla kahe aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Maakohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks

maakohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam

uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt

ennatlik. Samas on isikul sellel ajal võimalik teha korrektuure oma käitumises.

2.4. Maakohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel. Kuna see tingimus ei ole täidetud (isikul on kolm kehtivat

distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida

üldkehtivaid reegleid (vangla siseeeskirjad). Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et

süüdimõistetu ei ole olnud nõus alluma vanglateenistujate seaduslikele korraldustele ja on

omanud vanglas keelatud esemeid. Samuti iseloomustab vangla süüdimõistetu käitumist

aspektist, millest tulenevalt tunnistab küll süüdimõistetu oma vigu, kuid ei hinda neid

objektiivselt ega näe nende lahendamise teid. Seega on maakohus seisukohal, et isik, kes pani

toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus

ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega

isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Määruskaebus

3. Viru Maakohtu 25.05.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A.

Milohhovi lepinguline kaitsja Artur Pärnoja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning

uue määruse tegemist, millega vabastataks A. Milohhov tingimisi enne tähtaega.

Määruskaebuses väljatoodud seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.

3.1. Maakohus ei võtnud arvesse kõiki A. Milohhovi elus ja käitumises viimasel ajal

toimunud positiivseid muutusi. Määrust tehes ei ole maakohus piisavalt arvestanud vangla

arvamust ning teisi esitatud ja kohtuistungil avaldatud tõendid. A. Milohhovil on garanteeritud

elu- ja töökoht ja lähedaste toetus. Süüdimõistetu läbis edukalt sotsiaalprogrammi

Eluviisitreening ja Agressiivsuse Asendamise treening ning terviseprogrammi. Programmi

jooksul oli aktiivne ja avatud. Tundis end programmis vabalt ning oli huvitatud koostööst.

Perioodil 15.08.2012 - 20.12.2012 läbis riigikeele õppe A2 taseme kursuse. Samuti osaleb ta

tööhõives majandustöödel. See kõik näitab tema positiivseteid muutusi ning võib loota, et ta

on motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt käituma. Maakohus rõhutab, et eelnimetatud

asjaolud ei anna alust A. Milohhovi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna ta oma

toimepandud teoga on riivanud raskelt ühiskonna õiglus- ja õigustunnet ning arvestades

kuriteo toimepanemise asjaolusid maakohus on seisukohal, et A. Milohhovi tingimisi

vabastamine ei ole võimalik. Vastupidi kaitsja, vanglaasutus ja kriminaalhooldaja leiavad, et

võttes arvesse A. Milohhovi isikuomadusi, käitumist vangistuses ning võimalusi vabanemisel,

kaaluvad need üle tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud ning selle, et A. Milohhovil on

kandmata karistust ca 1 aasta ja 6 kuud.

3.2. A. Milohhovi puhul on olemas nii formaalne kui ka materiaalne alus vangistusest

ennetähtaega vabastamiseks. A. Milohhov suhtes kohaldatud karistus on juba täitnud

käesolevaks ajaks KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki. Kaitsja arvates A. Milohhovi

poolt toimepandud kuritegude asjaolud ei ole nii rasked, et ei võimalda süüdimõistetu

vabanemist enne karistuse ärakandmist. Kuriteo raskusega on seadusandja arvestanud

ennetähtaegse vabanemise võimaldamise reguleerimisel. A. Milohhovi süü suurusega oli

kohus KarS § 56 kohaselt isiku süüdimõistmisel juba arvestanud. Kaitsja arvates ei saa neid

kohus korduvalt kasutada vangistusest enne tähtaega mitte vabastamise põhjendamisel.

3.3. Lisaks märgib kaitsja, et distsiplinaarkaristuste olemasolu või puudumine ei võimalda

teha ühest järeldust selle kohta, kuidas isik kavatseb käituda vabaduses A. Milohhovil on kaks

kehtivad distsiplinaarkaristust. Kaitsja arvab, et see rikkumine ei ole tõsine. Sellegi poolest,

vaatamata olemasolevale distsiplinaarkaristusele, Viru Vangla toetab kinnipeetava

A. Milohhovi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ei võimalda üksnes asjaolu, et A.

Milohhov on vanglas korduvalt saanud distsiplinaarkorras karistada, teha järeldust tema

kaheldava õiguskuulekuse ja allumisvõime kohta juhul, kui A. Milohhovi allutatakse

kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

3.4. Kaitsja leiab, et A. Milohhov kahetseb siiralt toimepandut ja soovib karistusest

vabastamise korral elada seaduskuulekalt. Arvestades eeltoodut ja seda, et tegemist on noore

inimesega, kes vähemalt püüab end parandada, leiab kaitsja, et A. Milohhov väärib võimalust

vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. A. Milohhovi käitumine näitab, et ta tahab

muuta oma elu ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Selleks tuleb talle võimalus

anda, sest vanglas pikka aega viibimine teeb ühiskonda tagasituleku aina raskemaks.

Määruskaebuses tuuakse välja, et isikul on vabanedes olemas garanteeritud elu- kui ka

töökoht ning süüdimõistetul diagnoositud kroonilise haiguse ravi ei võimaldata ning

vabaduses oleksid paremad võimalused ravi saamiseks. Vabastades kinnipeetava vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kaitsja hinnangul

süüdimõistetut uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute

seadusrikkumiste toimepanekust. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu

korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et

A. Milohhovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab

omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu A. Milohhovi kaitsja määruskaebus ei

anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Milohhovi ennetähtaegseks vangistusest

vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta A. Milohhov enne tähtaega

vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule,

mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud.

6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et A. Milohhovil on vabanedes kindel elu- ja

töökoht, tal on perekond, ta on osalenud tööhõives ja sotsiaalprogrammides ning omandanud

riigikeele A2 tasemel. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis,

mistõttu ringkonnakohus leiab, et A. Milohhovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja on ennatlik. Ringkonnakohus märgib,

et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist vangistuses, enne

vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et

käesoleval ajal suudaks A. Milohhov vabaduses käituda õiguskuulekalt. Süüdimõistetut on

korduvalt kriminaalkorras karistatud. Süüdimõistetu toimepandud kuritegude dünaamika on

muutunud raskemaks, sh käesoleval hetkel kannab A. Milohhov liitkaristust muuhulgas

tapmise eest. Süüdimõistetu on vägivaldne ning võib konfliktsituatsioonis oma tahtmise

saamiseks kasutada vägivalda. Süüdimõistetu on varasemalt omanud legaalset sissetulekut,

kuid tulenevalt alkoholiprobleemidest ei ole osanud ta majanduslikult käituda ning on toime

pannud kuriteo. Ringkonnakohus leiab, et kuigi süüdimõistetul on garanteeritud töökoht, siis

tema majandusliku toimetuleku oskuse nõrkus ja alkoholisõltuvus põhjustavad reaalset ohtu,

et süüdimõistetu hakkab toime panema uusi kuritegusid.

7.1. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt süüdimõistetu kaitsjale, et käesoleval aja ei esine

aluseid andmaks A. Milohhovile veel ühte võimalust kanda karistust vabaduses.

Kriminaalhoolduse ja täiendavate kohustuse abiga ei ole võimalik A. Milohhovit käesoleval

ajal suunata õiguskuuleka käitumise suunas. Süüdimõistetu suhtes on varasemalt rakendatud

kriminaalhooldust, kuid see on ebaõnnestunud. Vangla iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu

tunnistab oma probleeme, kuid ei näe nende lahendamiseks teid. Seetõttu võib eeldada, et

A. Milohhov ei saa sisuliselt oma probleemidest aru. Tegemist on asjaoludega, mida ei ole

võimalik maandada kriminaalhooldusega, kuna isikul endal puudub teadvustatud reaalne

tegevusplaan.

7.2. Ringkonnakohus ei ole ka veendunud, et A. Milohhov on teinud varasematest karistustest

vajalikud järeldused ning tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemisel asub

seaduskuulekale teele. Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses

on üheks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks. Süüdimõistetu kaitsja

määruskaebuses avaldatud seisukohale, nagu süüdimõistetul oleks vaja veel ühte võimalust

ning vajalik oleks toetada isiku resotsialseerimist, räägivad vastu A. Milohhovi vangistuses

viibimise ajal määratud distsiplinaarkaristused. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse,

peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste

toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole

reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud

kohustusi. Süüdimõistetu käitumisest on võimalik näha, et ta ei väärtusta ühiskonnas

toimivaid reegleid ja norme ning on otsinud oma käitumise põhjendamiseks üksnes

ennastõigustavaid asjaolusid. Seejuures on süüdimõistetule määratud distsiplinaarkaristused

2015. aastal. Ehk vaatamata eesseisvatele võimalustele taotleda tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest vabastamist, ei ole pidanud süüdimõistetu vajalikuks käituda isegi mitte sel

perioodil vangistuses seaduskuulekalt.

Kohtukolleegiumil puudub alus kahelda, et süüdimõistetule ei tagata vangistuses vajalikku

ravi. Sellele viitab VangS § 53 lg 2, mille kohaselt kinnipeetav, kes vajab ravi, mille

andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi

osutaja juurde.

8. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A. Milohhovi puhul ei esine selliseid

veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset

vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viidata ka määruskaebuses. Isiku tingimisi

enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine

kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.

Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele

tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab

vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks A.

Milohhovi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 25. mai 2015 määrus muutmata, A. Milohhov vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas