2-14-31361/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Tsiviilasi nr 2-14-31361

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots

Määruse tegemise aeg ja koht 01.juuli 2015 Pärnu

Tsiviilasja number 2-14-31361

Tsiviilasi K.J.`e hagi J.T. vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Avalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K.J., elukoht Xxxxxxxxxxx , sead.esindaja K.P., epost xxxxxxxxxxx Kostja J.T., elukoht Xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.J.`e hagi J.T. vastu elatise väljamõistmiseks läbi vaatamata.

2. Saata käesolev määrus hageja esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused 07.10.2014 esitas hageja K.J. keda esindab seaduslik esindaja K.P. Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.T. vastu elatise väljamõistmiseks alates 07.10.2014 177.50 eurot kuus. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite. Kohus võttis 12.11.2014.a. määrusega hagiavalduse menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale. Kostja esitas 11.02.2015 vastuse hagile. Peale kohtunõude esitamist pooltele (kostja vastuväitest avaldusele tulenes, et elatis on kohtuotsusega välja mõistetud, kuid kostja vaatamata kohtu nõudele vastavat

Tsiviilasi nr 2-14-31361

otsust kohtule ei esitanud) esitas kostja 20.03.2015.a. kohtule Pärnu Maakohtu otsuse tsiviilasjas 2-50/2001 16.05.2001.a., millega on J.T.`lt välja mõistnud igakuine elatis K.J.`e ülalpidamiseks

400 krooni kuus alates 23.01.2001.a. kuni xxxxxxxxxxx.a. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, et elatis on juba kohtuotsusega välja mõistetud. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus ( hagiavaldus) on esitatud elatise väljamõistmiseks alusel, et kostja elatist ei maksa. Maksekäsu kiirmenetluse avaldust ei saa esitada elatise suurendamise nõudes. Elatise suuruse muutmist saab nõuda ainult hagimenetluses – alus TsMS §497. Kohus ei saa teistkordselt elatist lapse kasuks välja mõista. Küll aga saab hageja esitada kohtule hagiavalduse elatise suuruse muutmiseks. TsMS § 459 lg 2 järgi saab varasema otsusega väljamõistetud elatise suurust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Perekonnaseadusest ega tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene õigust nõuda juba väljamõistetud elatise suuruse muutmist tagasiulatuvalt. Seega saab hageja esitada kohtule elatise suurendamise hagi ja nõuda kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamist alates hagi esitamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt jäetakse hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks, kuid asjas on selgunud, et Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-50/2001 on elatis J.T.lt hageja kasuks juba välja mõistetud. Kohtule esitatud elatise nõude hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki ja elatist teistkordselt välja mõista.

Eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS § 423 lg 2 p 2 jätab kohus käesoleva määrusega hagi läbi vaatamata. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 426 lg 1).

Vastavalt TsMS § 168 lg 2 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kuid kohtule teadaolevalt asjas kulusid (vähemalt riigi poolt) kantud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik