3-15-892/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-892 Haldusasi VB kaebus kohtu tegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 713 196 eurot Menetlusosalised Kaebaja - VB Eeldatav vastustaja - Justiitsministeerium Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.05.2015 ja 26.06.2015 määrused Menetluse alus ringkonnakohtus VB 23.06.2015 ja 28.06.2015 määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta VB 28.06.2015 määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.06.2015 määruse haldusasjas nr 3-15-892 resolutsiooni p 1 muutmata. 2. Rahuldada VB 23.06.2015 määruskaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu 22.05.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-892 ja saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (RÕS § 15 lg 8; HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus jättis 25.10.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-17325 (tl 31-36) rahuldamata MB hagi VB vastu GB 08.06.2009 koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Sama otsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata ka VB vastuhagi MP vastu GB 01.10.2004 testamendi järgi toimunud pärandi vastuvõtmise kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.03.2012 otsusega samas tsiviilasjas (tl 37-42) Harju Maakohtu 25.10.2011 otsuse, rahuldas MP hagi GB 08.06.2009 koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks ja tunnistas testamendi tühiseks. Ringkonnakohus märkis otsust põhjendades (p-d 27-28), et eksperdid on testamendi koopia pinnal andnud testamendi käekirjalisele tekstile tõenäoliselt jaatava hinnangu, kuid testamendil oleva allkirja ehtsusele ei ole eksperdid tes-

3-15-892 2(4) tamendi originaali puudumise tõttu olnud võimelised hinnangut andma. See tähendab, et puudub vajalik tõend selle kohta, et pärandaja on testamendile alla kirjutanud. Kuna pole võimalik tuvastada, kas testamendi koopial olev allkiri on kirjutatud pärandaja poolt, ei saa testamendi koopiaga lugeda tõendatuks, et pärandaja on teinud väidetud tahteavalduse. Testamendi originaal on maakohtu menetluses tsiviilasjale lisatud pärimistoimikust tuvastamata põhjusel kaduma läinud. Pärimine koduse testamendi alusel on välistatud, kui testament ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Pärimisseaduses sätestatud kohustuslike vorminõuete tõttu ei ole pärandaja poolt koduse testamendi tegemise tõendamine võimalik muude tõenditega, kui üksnes seaduse nõuetele vastava testamendi endaga. Riigikohus jättis 21.06.2012 määrusega (tl 43) VB kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 2. Põhja Ringkonnaprokuratuur alustas 09.04.2012 VB kuriteoteate alusel menetlust kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX karistusseadustiku (KarS) § 346 tunnustel (dokumendi hävitamine, vargus või peitmine) seoses VB poolt notarile esitatud GB testamendi originaali kadumisega pärimistoimikust. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 29.10.2013 määrusega lõpetati prokuröri loal kriminaalmenetlus kuriteo toime pannud isiku tuvastamatuse tõttu. Määruse kohaselt ei ole kriminaalasja kohtueelses menetluses tehtud kindlaks isikut, kes nimetatud kuriteo toime pani, kuriteo avastamiseks on läbi viidud kõik vajalikud menetlustoimingud ning puudub informatsioon, mille alusel oleks võimalik koguda lisatõendeid. 3. Justiitsministeerium jättis 09.03.2015 vastuskirjaga (tl 17) VB kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastusest nähtuvalt esitas VB 31.12.2014 Justiitsministeeriumile taotluse riigi poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 713 196 eurot. VB leidis, et ta on kaotanud õiguse oma isa pärandile riigi süül, kuna kohtutöötajate tegevuse tõttu sai võimalikuks pärimistoimikust koduse testamendi originaali kõrvaldamine, mistõttu kohus ei saanud teostada ekspertiisi originaaldokumendi alusel ega tunnistada VB pärijaks. Justiitsministeerium leidis, et kohtu poolt õigusemõistmiseks on lisaks vaidluste lahendamisele ning isikute süüküsimuse otsustamisele ka kõigi seadustega kohtu pädevusse antud küsimuste lahendamine kohtumenetluses. Kuivõrd kohtuasja tõendite hoidmine ja pooltel tõendite esitamise võimaldamine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga kohtule antud pädevus ning seega osa õigusemõistmisest, siis on tegemist õigusemõistmisel tekitatud kahjuga, mille hüvitamist reguleerib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1. Seadusandja on ette näinud piirangu õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamisele – vajaliku eeldusena peab olema tuvastatud kohtuniku poolt kohtumenetluse käigus kuriteo toimepanemine. Kuivõrd praegusel juhul ei ole kriminaalmenetluse käigus tuvastatud kuriteo toimepanemist kohtuniku ega ühegi teise kohtutöötaja poolt, siis puudub kohustuslik eeldus riigivastutuse kohaldamiseks ja kahju hüvitamiseks. Lisaks leidis Justiitsministeerium, et isegi kui mitte lähtuda RVastS §-s 15 märgitud erikoosseisust, ei ole täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud riigivastutuse üldkoosseisu kohustuslikud eeldused. Pärandist ilmajäämise näol on eelduslikult kahju tekkinud, kuid taotleja käsitlusega, et kahju on tekitanud kohtu õigusvastane tegevus, Justiitsministeerium ei nõustunud, leides, et millegagi ei ole tõendatud, et testamendi originaal on kaduma läinud just kohtu tegevuse tõttu. Testamendi kadumist kohtus ei tuvastatud ka kriminaalmenetluse käigus. Kuna tuvastatud ei ole kohtu õigusvastane tegevus, puudub riigi poolt kahju hüvitamiseks nõutav teine eeldus – avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Samuti ei saa tõsikindlalt väita, et testamendi originaali olemasolu korral oleks ringkonnakohus lugenud testamendi kehtivaks. Seega ei ole tuvastatud põhjuslik seos kohtu võimaliku õigusvastase tegevuse ja taotleja pärandist ilmajäämise vahel. Järelikult puudub ka kahju hüvitamiseks nõutav kolmas eeldus – põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja tekkinud kahju vahel.

3-15-892 3(4) 4. VB esitas 08.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigi poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 713 196 eurot. Tsiviilasja läbivaatamise käigus lisas Harju Maakohus asjale tõendina pärimistoimiku, milles asus koduse testamendi originaal. Kohus otsustas teostada käekirjaekspertiisi, kuid selle jaoks dokumentide koostamisel avastas, et pärimistoimikus puudub dokumendi originaal. Kellegi poolt kõrvaldatud testamendi tõttu jäi kaebaja ilma õigusest pärida oma isa vara. Dokumendi säilimise tagamata jätmisega on kaebajale põhjustatud olulist kahju. Kohtu töötajate toimingud on õigusvastased, sest nende tegevus või tegevusetus viis dokumendi kadumisele. Toimikus asunud testament oli asitõendiks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 285), mida kohus peab hoidma nii, et asitõend ja selle tõenduslikud omadused säiliksid (TsMS § 287 lg 4). Kohus ei täitnud dokumendi säilitamise nõudeid, samuti ei teatanud kuriteost prokuratuurile ega politseile. Kohtu töötajate ebaõigete toimingute tõttu sai võimalikuks toimikust tõendite kõrvaldamine, millest tulenevalt ei saanud kohus teostada ekspertiisi originaaldokumendi alusel ja oli sunnitud kaebajat pärijaks mitte tunnistama. Kahju suuruseks on pärandvara (elamumaa, maja, raha pangas ja aktsiad) väärtus ning tsiviilasja kohtukulud. 5. Tallinna Halduskohus tagastas 22.05.2015 määrusega VB kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 23.09.2013 määruses nr 3-13-900, et hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kuna käesoleval juhul ei ole kriminaalmenetluse käigus tuvastatud kuriteo toimepanemist ei kohtuniku ega ühegi kohtutöötaja poolt, siis puudub RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud kohustuslik eeldus riigivastutuse kohaldamiseks. 6. VB esitas 23.06.2015 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 22.05.2015 määruse peale, taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 7. Tallinna Halduskohus jättis 26.06.2015 määrusega VB riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), vabastas VB määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas määruskaebuse lahendamiseks ringkonnakohtule (resolutsiooni p-d 2-5). Kaebaja taotlus määruskaebuse esitamiseks riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseisvalt suutnud esitada kohtule kaebuse, milles on toodud nii faktilised asjaolud kui ka õigusnormid, millele kaebaja on tuginenud. Määruskaebemenetlus ei ole õiguslikult keerukam. Kaebaja on suutnud määruskaebuse iseseisvalt koostada ja kohus saab aru, mis on määruskaebuse eesmärk ja kaebaja tahe. Seega on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi ning puudub vajadus riigi õigusabi määramiseks. 8. VB esitas 28.06.2015 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 26.06.2015 määruse peale. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse 28.06.2015 rahuldamata ja edastas selle 29.06.2015 lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. VB ei nõustu 23.06.2015 määruskaebuses kaebuse tagastamisega ja leiab, et kaebus tuleb võtta menetlusse.

3-15-892 4(4) 10. VB ei nõustu 28.06.2015 määruskaebuses halduskohtu seisukohaga, et kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma, leides, et tema 23.06.2015 määruskaebus ei vasta HKMS nõuetele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 26.06.2015 määruse seisukoha ja põhjendustega selle kohta, et kaebaja ei vaja ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu 22.05.2015 määruse peale määruskaebuse esitamiseks riigi õigusabi. Kaebaja 23.06.2015 määruskaebuse eesmärk on kohtule arusaadav. Määruskaebemenetluses on vaidluse all üksnes õigusküsimus, mille ringkonnakohus saab lahendada ka riigi õigusabi osutaja õiguslike põhjendusteta. Seetõttu jääb Tallinna Halduskohtu 26.06.2015 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. 12. Halduskohus leidis 22.05.2015 määruses, et kuna kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud kuriteo toimepanemist kohtuniku ega ühegi kohtutöötaja poolt, siis on kaebaja kaebeõigus RVastS § 15 lg-st 1 tulenevalt välistatud. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kohus on kohaldanud RVastS § 15 lg-t 1 ebaõigesti. 13. RVastS § 15 lg 1 kohaselt on kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise eelduseks tõepoolest kohtuniku poolt kohtumenetluse käigus kuriteo toimepanemine. RVastS § 15 lg 4 näeb ette, et sama paragrahvi lg 1 ei välista avaliku võimu kandja vastutust, kui kohtunik on kahju tekitanud õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega. RVastS §-st 15 tuleneva riigivastutuse piirangu eesmärk on tagada kohtuniku sõltumatus õigusemõistmisel ning välistada olukord, kus kohtuniku menetlusvea, seaduse ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise, tõendite ebaõige hindamise jmt õigusemõistmisega seotud tegevusega kaasneks riigivastutus ka siis, kui kohtunik ei ole kohtumenetluse käigus toime pannud kuritegu. Kohtuniku vead kohtuasja lahendamisel tuleb kõrvaldada menetlusseadustikes ettenähtud edasikaebeõiguse realiseerimise teel. RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud piirangu puudumine tähendaks seda, et kohtulahendite, mille vaidlustamine kohtumenetluse seadustikes ettenähtud korras ei ole olnud kõrgemates kohtuastmetes edukas või mis on jäänud edasi kaebamata, õiguspärasus alluks lõpptulemusena halduskohtu kontrollile. Kohtumenetluse käigus kohtule menetlusosalise esitatud või kohtu kogutud ja toimikusse lisatud tõendi säilimise tagamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul õigusemõistmine ega ka õigusemõistmisega seotud tegevus RVastS § 15 tähenduses ning kohtumenetluse ajal algdokumendi kadumisega tekitatud kahju hüvitamisele RVastS § 15 lg-st 1 tulenev riigivastutuse piirang (kohtuniku kuriteos süüdimõistva otsuse olemasolu eeldus) ei laiene. 14. Seetõttu tuleb halduskohtu 22.05.2015 määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Seisukoha kujundamine küsimuses, kas RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud riigivastutuse eeldused on praegusel juhul täidetud, eeldab ringkonnakohtu arvates asja sisulist läbivaatamist. Halduskohtu 26.06.2015 määrusega ja käesoleva määrusega on otsustatud keelduda kaebajale riigi õigusabi andmisest halduskohtu 23.06.2015 määruse peale määruskaebuse esitamiseks. See ei takista kaebajal taotleda halduskohtult uuesti riigi õigusabi andmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets