3-14-51101/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51101 Haldusasi S N i kaebus 8256 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Tallinna Vanglas mittenõuetekohastes tingimustes kinnipidamise eest perioodidel 21.09.2009–13.04.2010, 06.05.2011–02.12.2011 ja 09.12.2011–29.02.2012 Menetlusosalised Kaebaja – S N Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.04.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus S N i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta S N i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.04.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-51101 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S N viibis ajavahemikel 21.09.2009–13.04.2010, 06.05.2011–02.12.2011 ja 09.12.2011– 29.02.2012 Tallinna Vanglas. S. N esitas 14.01.2014 vanglale taotluse (dateeritud 13.01.2014) mittevaralise kahju 8256 euro hüvitamiseks lähtuvalt asjaoludest, et eelnimetatud ajal oli kambri põrandapinda alla 3 m2, vangla rikkus hügieenistandardeid ja ventilatsioon oli puudulik. 14.02.2014 kirjaga nr 5-18/14/1312-3 andis vangla S. N ile tähtaja kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 25.02.2014 esitas S. N täiendatud taotluse koos taotluse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega.

2. S N esitas 09.06.2014 halduskohtule kaebuse (muudetud 17.07.2014 ja täpsustatud 12.02.2015), milles palus mõista vanglalt välja mittevaralise kahju summas 8256 eurot.

Kaebaja palus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Tervislik olukord (radikuliit, kopsupõletiku kahtlus jne) ja tervise taastumisele kulunud aeg ei võimaldanud kaebajal

3-14-51101

2(5) esitada õigeaegselt kahjunõuet perioodi 21.09.2009–12.04.2010 osas. Kaebajal puudus juurdepääs informatsioonile (arvuti ja ajakirjandus euronõuete kohta). Tallinna Vangla kahju hüvitamise taotlust ei lahendanud ja vastust kaebajale ei esitanud. Kaebaja sai õiguste rikkumisest ning sellega kaebajale kahju tekitamisest teada 14.01.2014, s.o esmasel pöördumisel vastustaja poole.

3. Tallinna Vangla oli seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2). Kaebaja esitas kahjunõude vastustajale 14.01.2014. Kahjunõudes esinenud puudused kõrvaldas kaebaja 25.02.2014 vastusega. Seega oli kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg 26.04.2014 ja kaebajal tuli kaebus kohtule esitada hiljemalt 26.05.2014. Kaebaja on kohtu poole kaebusega pöördunud aga alles 09.06.2014. 09.06.2014 esitatud kaebusest nähtub, et kaebaja oli teadlik, et peab pöörduma kohtu poole, kui haldusorgan ei lahenda tema kahjunõuet kahe kuu jooksul arvates selle saamisest. Ka ajavahemiku 21.09.2009–13.04.2010 osas on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega (RVastS § 17 lg 3). Kaebaja väidetava kahju tekkimine ei saa olla tuvastatav läbi teise isiku kaebuses tehtava kohtuotsuse (nt Tunis vs Eesti), vaid see kahju pidi olema taotluse esitajale tuntav vahetult Tallinna Vanglas viibimise ajal. Kuna kaebaja vabanes Tallinna Vanglast 13.04.2010, pidi hiljemalt sellest alates olema kaebajale teada mittevaralise kahju tekkimine ning seetõttu hakkas kulgema ka kahju hüvitamise nõude esitamise kolmeaastane tähtaeg.

4. Tallinna Halduskohus jättis 07.04.2015 määrusega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ajavahemiku 21.09.2009–13.04.2010 osas rahuldamata (p 1), rahuldas vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks seoses kaebetähtaja rikkumisega ja lõpetas haldusasja menetluse (p 2) ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Arvestades, et 25.02.2014 esitas kaebaja vastustajale kahju hüvitamise täiendatud taotluse koos taotluse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega (tl 17-18), tuli vastustajal lahendada kaebaja kahju hüvitamise taotlus hiljemalt 25.04.2014. Vastustaja ei lahendanud kaebaja taotlust tähtaegselt, samuti ei teinud mingeid toiminguid, millest tulenevalt oleks pikenenud RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaeg. Seega hakkas alates 25.04.2014 kulgema RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg ning kaebus tuli kohtule esitada hiljemalt 26.05.2014. Kaebuse esitaja pöördus kohtusse aga 09.06.2014, rikkudes seaduses sätestatud kaebetähtaega.

Kuna kaebaja pöördus enne halduskohtule kaebuse esitamist taotlusega kahju hüvitamiseks haldusorgani poole vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 8 ja HKMS § 47 lg-le 1, ei ole kohtusse pöördumise tähtaja arvutamisel kohaldatav RVastS § 17 lg 3 ega HKMS § 46 lg 4, vaid RVastS § 18 lg 2 ja HKMS § 47 lg 2. Kuivõrd kaebaja kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust ei esitanud, vaatamata sellele, et kohus vastavale vajadusele korduvalt kaebaja tähelepanu juhtis (vt 14.10.2014, 25.11.2014, 22.01.2015 määrused), puudub kohtul võimalus ka analüüsida, kas kaebuse esitajal võisid esineda mõjuvad põhjused kaebuse hilinenult kohtule esitamiseks ja sellest tulenevalt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Perioodi 21.09.2009–13.04.2010 osas on kaebus esitatud RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 rikkumisega, sõltumata kaebuse kohtule esitamise kaebetähtaja (RVastS § 18 lg 2) rikkumisest, ning vastav kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu. Kaebaja viibis vanglas ja pidi talle vanglas viibimisega tekkivatest tagajärgedest, sh ruumikitsikusest ja kehvadest olmetingimustest teada saama juba vanglas viibimise ajal. Ka kahju tekitajas ei saanud kaebajal kahtlust tekkida. Seetõttu on taotlusega vangla poole pöördumiseks antud juhul rakendatav 3-aastane tähtaeg. Kuna kaebaja vabanes Tallinna Vanglast 13.04.2010, pidi

3-14-51101

3(5) hiljemalt nimetatud kuupäevast alates olema kaebajale teada ka mittevaralise kahju lõplik suurus ning seetõttu hakkas kulgema ka kahju hüvitamise nõude esitamise 3-aastane tähtaeg. Seega tulnuks kaebajal eeltoodud perioodi osas esitada kahjunõue vastustajale hiljemalt 13.04.2013, kuid seda on tehtud alles 14.01.2014. Kui tingimused vanglas olid sedavõrd häirivad ja alandavad, nagu väidab kaebaja, ei saa tõsiseltvõetavaks pidada kaebaja väidet, et ta pidas temale riigi poolt tekitatud kannatusi vangistuse loomulikuks osaks, kuna vangla töötajad seda nii kaebajale väitsid. Samuti ei saa kaebuse tähtaja ennistamise aluseks olla asjaolu, et kaebajal kui õigusalaselt kogenematult isikul puudus väidetavalt info rikkumiste kohta ja juurdepääs dokumentidele ja seadustele. Õigusaktidele on vanglas juurdepääs. Seejuures on kinnipeetavatele võimaldatud õigusaktidele juurdepääs elektrooniliselt (VangS § 311). Kaebaja on ka ise kinnitanud, et Tallinna Vanglas viibides ei selgitanud ta välja vaidlustamise korda. Arvestades, et kaebaja vabanes Tallinna Vanglast 13.04.2010, ei saanud tal olla kuidagi takistatud vajalike regulatsioonidega tutvumine, samuti vajadusel professionaalse õigusabi kasutamine.

Kaebaja ei täpsustanud oma väiteid kaebuse esitamist väidetavalt takistanud tervisliku olukorra (radikuliit, kopsupõletiku kahtlus jne) ja tervise taastumisele kulunud aja kohta ega esitanud ühtki tõendit.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. S N palub määruskaebuses halduskohtu 07.04.2015 määrus tühistada ja saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, jättes analüüsimata ja arvestamata kaebaja argumendid ja tõendid. Kaebaja ei saanud Tartu Vanglas viibitud ajavahemikul kuni 27.01.2015 kätte 14.10.2014, 25.11.2014 ja 22.01.2015 kohtumäärusi. Halduskohus ei ole kohaldanud HKMS § 121 lg 1 punkti 4 kohustuslikust kohtueelsest korrast kinni pidamata jätmise kohta. Halduskohus on kohtueelse menetluse läbimist kontrollinud vaid formaalselt. Kohus ei või piirduda formaalse kontrolliga (EIK 29.05.2012 otsus asjas nr 16563/08 Julin vs Eesti, p 177). Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et vastustaja viivitas kaebaja taotluse läbivaatamisega tahtlikult. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et vastustaja nagu ka riik peavad tagama, et isikut ei peetaks kinni inimväärikust mitteaustavates tingimustes, et meetme rakendamise viis ega meetod ei põhjustaks isikule kannatusi või raskusi, mis ületaksid kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme, ning et kinnipeetava tervis ja heaolu oleksid piisavalt kindlustatud.

Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud kaebetähtaja jooksul. Kaebaja sai ajavahemikel 21.09.2009–13.04.2010, 06.05.2011–02.12.2011 ja 09.12.2011– 29.02.2012 toime pandud rikkumisest ja sellega kahju tekitamisest teada 14.01.2014, esmasel pöördumisel vastustaja poole.

6. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Kaebaja kirjavahetuse kaardilt nähtub, et kaebaja sai Tartu Vanglas 20.10.2014 kätte halduskohtu 14.10.2014 määruse ja kaebajale saadeti halduskohtust dokumente ka 28.11.2014 ja 30.11.2014. Kaebaja väited kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta on asjakohatud. Vastustaja ei lahendanud kaebaja taotlust haldussuutmatuse tõttu tähtaegselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-51101

4(5)

7. Ringkonnakohus märgib esmalt, et halduskohus võttis 07.04.2015 määruse resolutsiooni ps 1 põhjendamatult seisukoha perioodi 21.09.2009-13.04.2010 osas kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise kohta. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kuna S. N oli vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamise ajal kinnipeetav, nägi VangS § 11 lg 8 kahjunõude osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude. Kahjunõude tähtaegsust kontrollitakse ja tähtaja ennistamise üle otsustatakse eelnimetatud menetluse raames. Kohtumenetluses omab vanglale esitatud kahjunõude tähtaegsus tähendust üksnes HKMS §

121 lg 1 p 4 kontekstis, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohustuslik kohtueelne menetlus on muu hulgas läbitud siis, kui kahjunõue on vanglale esitatud tähtaegselt. Tähtaja põhjendamatu rikkumise korral tagastab halduskohus kaebuse, mitte ei jäta tähtaega ennistamata.

Pärast kohustuslikku kohtueelset menetlust halduskohtule esitatava kahjunõude tähtaegsust kontrollib kohus vaid RVastS § 18 lg 2 mõttes, s.o kas kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise või taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral on kohtusse pöördutud 30 päeva jooksul. Eeltoodu ei ole aga käesolevas asjas määruskaebuse rahuldamise aluseks.

8. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna vastustaja jättis kaebaja poolt 25.02.2014 esitatud taotluse tähtaegselt (s.o kahe kuu jooksul) lahendamata, oleks tulnud kaebusega halduskohtusse pöörduda hiljemalt 26.05.2014. Kaebus esitati 09.06.2014.

Õige ei ole määruskaebuse väide, et kaebaja ei ole halduskohtu 14.10.2014, 25.11.2014 ja 22.01.2015 määrusi kätte saanud. Halduskohtu 14.10.2014 määruse sai kaebaja kätte 20.10.2014, maksis ära kohtumääruses nõutud riigilõivu, kuid ei täitnud määrust osas, millega talle anti võimalus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Halduskohtu 25.11.2014 määruse sai kaebaja kätte 28.11.2014 ning vastas sellele 01.12.2014, esitades taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Samas ei käsitlenud vastus RVastS § 18 lg 2 tähtaja rikkumist. Halduskohtu 22.01.2015 määruse sai kaebaja kätte tuvastamata ajal, kuid vastas sellele 12.02.2015, esitades tähtaja ennistamise taotlusena pealkirjastatud vastuse, mille sisust nähtub aga kaebaja seisukoht, et kaebus on esitatud kooskõlas HKMS § 46 lg-ga 4 ning kaebuse esitamise 3-aastast tähtaega ei ole rikutud, sest õiguste rikkumisest sai kaebaja teada 14.01.2014 vangla poole pöördumisel.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on selgitamiskohustust piisavalt rakendanud ning avaldanud kolmel korral oma selget seisukohta, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega on rikutud. Halduskohus on andnud kaebajale võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlemiseks, kuid vaatamata tähtaja ennistamise taotlustena pealkirjastatud avalduste esitamisele, ei ole kaebaja üheski menetlusdokumendis taotlenud RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja ennistamist ega selgitanud, miks tal ei olnud võimalik kohtusse pöörduda hiljemalt 26.05.2014. HKMS § 46 lg-le 4 tuginemine ei ole asjakohane, sest esitades kahju hüvitamise taotluse esmalt haldusorganile, reguleerib edasist kohtusse pöördumise tähtaega RVastS § 18 lg 2. HKMS § 46 lg 6 kohaselt võib seadusega sätestada sama paragrahvi lõigetest 1-5 erinevaid kaebetähtaegu.

9. Kuna kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud ega tähtaja möödalaskmise asjaolusid välja toonud, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas kaebetähtaja rikkumine võis olla õigustatud. Halduskohus on seega menetluse õigesti lõpetanud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

3-14-51101

5(5) Kaire Pikamäe Ruth Plaks Virgo Saarmets