4-15-3922/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-3922

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.juulil 2015, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-3922 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi I.G kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Lääne-Harju Politseijaoskonna 17.05.2015

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,15,005074 (10220142856759) Kvalifikatsioon: LS § 227 lg 2 Toimepanemise aeg ja koht: 16.05.2015 kell 23:49, Tallinn- Rapla-Türi mnt 15 km, Saku vald, Harju maakond Kaebuse esitaja I.G (isikukood XXX, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: XXX OÜ Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Lääne-Harju Politseijaoskond RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju Politseijaoskonna

17.05.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,15,005074 (10220142856759) muutmata.

2. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Politseija Piirivalveamet Põhja

Prefektuuri Lääne-Harju Politseijaoskonna 17.05.2015 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2317,15,005074 (10220142856759) märgitud

Rahandusministeeriumi arvele: EE891010220034796011 SEB pangas,

EE93221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber ja selgitus 10220142856759 rahatrahv, väärteoasi nr 4-15-3922, I.G.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik 21.05.2015 laekus Harju Maakohtule I.G kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri Lääne-Harju Politseijaoskonna 17.05.2015 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,15,005074 (10220142856759). Kaebuses maakohtule palub I.G tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju

Politseijaoskonna 17.05.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,15,005074 (10220142856759). Taotlust põjendab asjaoluga, et kohtuväline menetleja on rikkunud V™S § 55 lg 1 p 1 nõudeid ning ei ole temale tutvustanud V™S § 19 sätestatud õigusi ja kohustusi.

Kohtuväline menetleja on esitanud Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on arvamusel, et vaidlustatud kiirmenetluse otsuse muutmiseks või tühistamiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud kiirmenetluse otsus muutmata ja tühistamata. Kiirmenetluse otsuse teise lehe pöördelt on näha, et menetlusalusele isikule on õigused ja kohustused tutvustatud ja ta on kinnitanud tutvumist oma allkirjaga. Samas nõustub kolleegium kassaatoriga, et üldjuhul tuleb õigusteja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hertkel tagasi võtta (RKL 3-1-1-6-07 p 6). Kaebaja viited V™S § 69 lg 1 on asjakohatud kuivõrd väärteoasja ei ole menetletud üldmenetluse korras.

Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 1pöördel, 7-8).

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud I.G kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

16.05.2015 koostatud kiirmenetluse otsuse kohaselt (VT tl 1-2) 16.05.2015 kell 23:49 juhtis

I.G Harju maakonnas Saku vallas Tallinn-Rapla-Türi mnt 15.km mootorsõidukit BMW 320D reg märk XXX asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra, sõites kiirusega 118+/-4 km/h. Antud teelõigul oli lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT tl 2), 16.05.2015 juhtis sõidukit BMW XXX, ületas lubatud kiirust. Siiralt kahetseb.

V™S § 56 lg-st 4 tuleneb, et kui menetlusalune isik ei ole ütlusi või allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andnud, ei saa kohaldada kiirmenetlust, vaid tuleb alustada üldmenetlust. Kiirmenetluse otsusel on I.G allkiri V™S § 19 ja § 55 sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumise kohta (VT tl 2pöördel).

Kiirusmõõturi kasutamise protokolli (VT tl 3) kohaselt kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega

Stalker II MDR nr AS004018 taatlustunnistuse nr TTRSS-15/00106. Seade oli töökorras rikkumise tuvastamise ajal. Kõnealust seadet on testitud ka veel 16.05.2015 kell 20:00. Seade on mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav, s.t on olemas kindlus, et mõõtetulemus on õige ning on usaldusväärsed ka seadme kasutamise tulemusel saadud tõendid.

LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 (ükssada) trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2317,15,005074 (10220142856759) tunnistati I.G süüdi LS § 227 lg 2 järgi ja karistati KarS § 56 lg 1 juhindudes rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses s.o 200 eurot. Kohus on seisukohal, et I.G käitumine LS §

227 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega.

Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu.

Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kohus leiab, et I.G-le koostatud Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju Politseijaoskonna 17.05.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,15,005074 (10220142856759) tema karistamise kohta LS § 227 lg 2 on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Mis puutub kaebuse esitaja väidetesse menetlusnormide rikkumise kohta, siis on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole kiirmenetluse otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetlust ning seetõttu puudub alus kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse tühistamiseks V™S §

132 p 3 alusel ja väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.

Leo Kunman Kohtunik