2-13-34257/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 1.07.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-34257 Tsiviilasi RO hagi AO vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3478 eurot 80 senti Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.05.2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AO apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja RO (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX X-XX XXXXXXX), esindaja MS Kostja AO (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-X XXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Keelduda AO poolt Harju Maakohtu 19.05.2015 otsusele esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale peale käesoleva määruse jõustumist.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Määruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja asjaolud

1. 19.07.2013 esitas RO (hageja) Harju Maakohtule hagi AO (kostja) vastu elatise saamiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mille konkreetne summa muutuks alati automaatselt kuupalga alammäära muutumisel. Samuti palus hageja elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 19.07.2012. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda ning tunnistada elatise väljamõistmise otsus

2

viivitamata täidetavaks igakuise elatise osas. Hagiavalduse kohaselt on MS-il ja kostjal ühine laps, hageja, sündinud 31.08.2006. MS ja kostja abielu lahutati 7.04.2009 ja hageja jäi MS kasvatada. Kostja tasus elatusraha alla miinimumi.

Harju Maakohtu 24.10.2013 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära suuruses alates 1.10.2013 kuni hageja 18-aastaseks saamiseni või kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning elatis mõisteti kostjalt välja ka tagasiulatuvalt ajavahemiku 19.07.2012- 1.10.2013 eest 361 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.05.2014 otsusega maakohtu 24.10.2013 otsuse ning saatis tsiviilasja maakohtule uueks menetlemiseks.

Asja uuel menetlemisel maakohtus kinnitas hageja, et jääb oma nõude juurde välja mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt, sest kostja ei ole piisaval määral täitnud ülalpidamiskohustust. Hageja palus elatise kostjalt välja mõista miinimumsummas. MS on alates 2.01.2015 töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas, millest tulenevalt on tema majanduslik olukord alates sellest ajast keeruline.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja esialgsete vastuväidete kohaselt ta suuremas summas kui 130 eurot elatist maksma ei ole suuteline. 4.01.2015 avalduses väitis kostja, et ta on alates 9.06.2011 tagasiulatuvalt tunnistatud 40% ulatuses töövõimetuks ja 26.02.2015 avalduses teatas kostja, et on juba 60% ulatuses töövõimetu, millest tulenevalt võiks kohus juhindudes TsMS § 102 lg-st 2 vähendada temalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud alammäära.

Esimese astme kohtu otsus

3. 19.05.2015 otsusega rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjalt välja elatise tema alaealise poja RO ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 19.07.2012-30.04.2015 eest 1723 eurot ja 80 senti ning alates 1.05.2015 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

Arvestades, et hageja palus elatise välja mõista kostjalt alates 19.07.2012 ja hageja esitas elatisehagi kohtusse 19.07.2013 ning elatise miinimumsuuruseks oli vastavalt PKS § 101 lg-le

1 2012.a-l 145 eurot kuus ja 2013.a-l 160 eurot kuus, kuid kostja maksis hageja ülalpidamiseks elatist 2013 ja 2014 jaanuarist kuni oktoobrini 130 eurot kuus (veebruaris 80 eurot kuus), rikkus kostja enne hagi esitamist oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust. 2012 ja 2013 ei olnud kostja ei haige ega töövõimetu, mistõttu ei saanud sel perioodil isegi tõusetuda elatise miinimumist vähem maksmine. Vastavalt Eesti Haigekassa teatisele maksti kostjale töövõimetushüvitist esimest korda perioodi 3.09-23.11.2014 eest ja töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetust hakkas kostja saama Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt 2014 juulist.

Kuivõrd seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui

3

vanemad elavad lahus, puudus vajadus analüüsida hageja kulutusi. Praegusel juhul puudus alus kostjalt elatist välja mõista väiksemas summas kui vastavatel aastatel kehtinud miinimumsumma, sest kostja on saanud palka Politseija Piirivalveametist kuni 30.09.2014, mil talle maksti välja lõpparve 16 571 eurot 44 senti ja Eesti Töötukassa poolt koondamishüvitis 2215 eurot 50 senti ning millest alates saab ta Eesti Töötukassast töötukindlustushüvitist ca 491 eurot 47 senti kuus, perioodil 30.09–5.12.2014 sai kostja Eesti Haigekassalt töövõimetuse hüvitist ca 483 eurot 66 senti kuus ja alates 2014 juulist saab kostja ka Sotsiaalkindlustusametilt töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetusi ca 166 eurot 76 senti kuus. Seega on ümber lükatud kostja väited, milliste kohaselt ei ole ta suuteline maksma elatist oma alaealise lapse ülalpidamiseks isegi miinimummääras. Kostja on oma käitumisega näidanud, et ta on suuteline vähemalt miinimummääras elatist maksma, sest 2014 ongi ta seda teinud. PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest seetõttu, et tal on vaja tasuda eluasemelaenu ja õppelaenu.

Arvestades, et kostja oleks pidanud maksma elatist 2012.a-l 145 eurot kuus, mis on 19.07- 31.12.2012 ehk 5 kuu ja 13 päeva eest 785 eurot 80 senti, kuid maksis 130 eurot kuus ehk 704 eurot 50 senti, kuulus kostjalt perioodi 19.07-31.12.2012 eest väljamõistmisele elatis 81 eurot

30 senti. Arvestades, et kostja oleks pidanud maksma elatist 2013.a-l 160 eurot kuus, ehk 2013 eest 1920 eurot, kuid maksis 1590 eurot, kuulus kostjalt 2013 eest elatist täiendavalt väljamõistmisele 330 eurot. Arvestades, et kostja oleks pidanud maksma elatist 2014.a-l 177 eurot 50 senti kuus ehk 2014 eest 2130 eurot, kuid maksis 1597 eurot 50 senti, kuulus kostjalt 2014 eest elatist täiendavalt väljamõistmisele 532 eurot 50 senti. Arvestades, et kostja oleks pidanud maksma elatist 2015 jaanuari kuni aprilli eest 195 eurot kuus ehk 780 eurot ja kohtul puudusid andmed, et kostja sel perioodil elatist maksnud oleks, on kostja elatise võlg hageja ees 30.04.2015 seisuga 2015 eest 780 eurot. Eeltoodu alusel oli kostjal hageja ees elatise võlg perioodi 19.07.2012-30.04.2015 eest kokku 1723 eurot 80 senti, mis kuulus kostjalt väljamõistmisele. Alates 1.05.2015 tuleb kostjalt elatis välja mõista 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna kohus rahuldas hagi, jäid kõik menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebus

4. 25.06.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada, saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja kajastada jõustunud otsuses vaid TsMS § 462 lg-tes 2 ja

3 toodud andmeid. Maakohus rikkus TsMS § 656 lg 1 p 1, kui ei teavitanud kostjat, millal otsus avalikult teatavaks tehakse. Kohus ei andnud kostjale võimalust täiendavate tõendite esitamiseks elatise tasumise kohta. Kohus ei arvestanud kostja poolt 4.01.2015 esitatud täiendavaid tõendeid 2014 elatise maksmise kohta. Lisaks on kostja 2015 igakuiselt tasunud 120 eurot. Kostja on 60% ulatuses töövõimetu ja seetõttu töötu. Põhjendatud ei ole elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lõike 2¹ alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lõike 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud

4

põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid.

TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud põhinõude osas 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lõike 1 tähenduses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas on maakohus otsuses juba hinnangu andnud ning need ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

Reet Allikvere

Tiit Kollom