4-15-4080/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-4080

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.juulil 2015, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-4080 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

E.N-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 25.05.2015 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,15,007206 Kvalifikatsioon: LS § 221 lg 1 Toimepanemise aeg ja koht: 25.05.2015 kell 22:40 Telliskivi tn ja Ristiku tn ristmikul Kaebuse esitaja E.N (isikukood XXX, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: XXX AS) Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Kesklinna Politseijaoskond RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna

Politseijaoskonna 25.05.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,15,007206.

2. Mõista E.N-ile LS § 221 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku

ulatuses, s.o 40 (nelikümmend) eurot.

3. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 25.05.2015 kiirmenetluse otsuses

väärteoasjas nr 2316,15,007206 märgitud Rahandusministeeriumi arvele:

EE891010220034796011 SEB pangas, EE93221023778606 Swedbank pangas,

arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele

EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220142856759 rahatrahv, väärteoasi nr 4-15-4080, E.N.. ja selgitus

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise

2

soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik 27.05.2015 laekus Harju Maakohtule E.N-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 25.05.2015 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2316,15,007206. E.N palub oma kaebuses kergendada talle määratud karistust. Kaebuse esitaja selgitab, et aeg oli hiline, tänav tühi, soovis säästa autot järsu pidurdamise eest, tunnistab oma süüd ning kahetseb.

Kohtuväline menetleja on esitanud Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes , milles on seisukohal, et väärtegu on kaebaja poolt toimepandud ning tõendatud. LS § 7 lg 1 p 3 sätestab, et kollane foorituli keelab liikuda, peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu, kui tuli süttib hetkel, mil

juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Riigikohus on öelnud, et juht sõidukiiruse valikul peab arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida

juht pidi ette aimama. Seega paneb seadus juhile kohustuse kohandada oma sõiduki kiirus selliseks, et tal oleks võimalik peatuda teel oleva etteaimatava takistuse, sh liiklust reguleeriva

foori ees. Arvestades asjaolu, et antud rikkumine toimus Tallinnas, kus peamiselt ongi fooridega reguleeritud ristmikud, oleks kaebajal olnud piisava hoolsuse tõttu võimalik peatuda

varem, kuid selle asemel otsustas ta eirata liiklusseadust alustades ristmiku ületamist foori

keelava kollase tulega, kuigi peatumine ettenähtud kohas oleks olnud võimalik ilma

liiklusohtlikku olukorda tekitamata. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata.

17.06.2015 esitas E.N kohtule taotluse (tl 9-10), milles taotleb väärteoasja nr 4-15-

4080 läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 12-13).

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud E.N-i kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

25.05.2015 koostatud kiirmenetluse otsuse kohaselt (VT tl 1-2) 25.05.2015 kell 22:40 juhtis E.N mootorsõidukit Subaru Impreza reg märk xxx ning ületas ristmiku keelava kollase

fooritulega. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 58 lg 3 ning pani toime LS § 221 lg 1 kvalifitseeritava rikkumise. Kiirmenetluse otsusel on E.N-i allkiri V™S § 19 ja § 55 sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT tl 2), et ületas ristmiku kollase tulega, kuna märkas, et fooris roheline tuli vilgub ning arvas, et jõuab ristmiku ületada. S § 7 lg 1 p 3 fooritulede tähenduses märgitud, et kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust

ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.

3 LS § 58 lg 3 kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. LS § 221 lg 1 kohaselt juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Kiirmenetluse otsusega nr 2316,15,007206 tunnistati E.N süüdi LS § 221 lg 1 järgi ja karistati KarS § 56 lg 1 juhindudes rahatrahviga 60 eurot. Kohus on seisukohal, et E.N-i käiumine LS § 221 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri teatisest (VT tl 5) E.N-i kohta nähtub, et isikul puuduvad karistused. Kaebusest selgub, et E.N

mõistab oma rikkumist ning kahetseb puhtsüdamlikult, nendel asjaoludel peab kohus

võimalikuks määratud karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja E.N-ile LS § 221 lg 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 (nelikümmend) eurot.

Leo Kunman Kohtunik