1-15-5278/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-15-5278

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

26.juuni 2015.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Allar Nisu

Kriminaalasi E.B süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav E.B , IK XXX; sünniaeg: 29.septembril 1981.a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud,

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada E.B KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks seitse (7) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 21-22.juuni 2015.a, E.B s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista kuus (6) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust E.B-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 24.märtsi 2014.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-14-2612 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o nelja (4) kuu kahekümne kaheksa (28) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üksteist (11) kuud kakskümmend kuus (26) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § E.B-le

69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kolmsada viiskümmend kuus (356) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha kahe (2) aasta pikkuse tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle E.B pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna E.B Tartu (asukoht: Tartu, Tiigi 78) talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksaks (8) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti E.B

elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 142 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks kuuluv sõiduk VW E.B-le Passat registreerimismärgiga XXX (VIN kood XXX) ning teha Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina

E.B-le kuuluv sõiduk VW Passat registreerimismärgiga XXX (VIN kood XXX), mis asub omaniku juures.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha E.B-lt kolmsada (300) eurot ja kaitsjatasu ükssada kolmkümmend (130) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et E.B on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700047906. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

E.B süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, juhtis 21.juunil 2015.a kella 10.07 paiku Tartumaal Nõo-Kambja maantee 10. kilomeetril sõiduautot VW Passat (reg nr XXX). E.B väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi vähemalt 0,88 mg ühe liitri kohta.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani E.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 21.juuni 2015.a - 22.juuni 2015.a (2 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on lõplikuks karistuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust 24.märtsi 2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2612 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra, mistõttu mõista liitkaristuseks 11 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 356 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata E.B-le üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel on E.B üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas;

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Lisaks nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristuseks KarS § 50 lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist 8 kuuks. KrMS § 142 lõike 1 alusel taotleb prokurör kohtult E.B-le kuuluva mootorsõiduki VW Passat (VIN-kood: XXX) registreerimismärgiga XXX arestimist konfiskeerimise tagamiseks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida E.B-le kuuluv mootorsõiduk VW Passat (VIN-kood: XXX) registreerimismärgiga XXX kui kuriteo toimepanemise vahend.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

E.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad.

Kokkuleppes taotleb prokurör

KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida E.B-le kuuluv mootorsõiduk VW Passat (VIN-kood: XXX) registreerimismärgiga XXX ning konfiskeerimise tagamiseks nimetatud sõiduk KrMS § 142 lg

1 alusel ka arestida. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärgiks tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine, kusjuures vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-37-

07 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Samuti on kolleegium märkinud, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab liiklejate elu, tervist ja vara ning sellisele omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ja võtma tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab süüdlase uute samalaadsete tegude toimepanemist ning omab seega märkimisväärset preventiivset toimet, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks.

Samas aga saab mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kohtus on tõendamist leidnud E.B poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Käesolev kuritegu on toime pandud talle varasemalt kohtuotsusega mõistetud katseajal.

Ka varasemalt on teda samasuguste kuritegude toimepanemise eest karistatud, neist üks karistust on käesoleval ajal ka kehtiv. Samuti on teda mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades karistatud väärteokorras, milline karistatus on küll käesolevaks ajaks kustunud. Karistusregistri järgi arhiveeritud karistusi ei ole küll alust võtta arvesse isikule karistuse mõistmisel, kuid samas ei saa neid kõrvale jätta süüdistatavat iseloomustava materjalina tema edaspidise potentsiaalse ohtlikkuse hindamisel. Mootorsõiduki joobes juhtimisega toimepandud kuriteo eest on talle viimati mõistetud tingimisi katseajaga vangistus, samuti lisakaristus, kuid on ilmne, et selline karistus ning ka varasemad, talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ei ole.

Karistustest hoolimata on E.B mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis jätkanud. Kuriteo toimepanemiseks kasutas E.B korduvalt Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel talle endale kuuluvat mootorsõidukit VW Passat registreermismärgiga XXX. Sõiduki kasutajaks on andmetesse märgitud ka A.K.. Eeltoodust nähtub, et E.B on varem korduvalt toime pannud süütegusid, mis on seotud alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimisega ning ka käesolevalt tuleb teda karistada mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuriteo toimepanemisel kasutas E.B temale kuuluvat sama mootorsõidukit, mida tuleb käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina.

Kriminaalasja materjalid viitavad, et E.B, olles alkoholijoobes, võib saada ohuks kogu ühiskonnale, pannes mootorsõidukit omades toime järjekordse raske liiklusrikkumise. Seega leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks on põhjendatud kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina temale kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Tagamaks seejuures mootorsõiduki säilimine kohtuotsuse jõustumiseni ja seejärel konfiskeerimiseni on põhjendatud ka nimetatud mootorsõiduki arestimine.

Menetluskuludena kuulub E.B-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Tegemist on isikuga, kes praktiliselt üksinda kasvatab enda alaealist last kuna abikaasa on invaliidistunud ja vajab ise abi. Samuti suurenesid menetluskulud süüdistatava tahtest mitteolenevalt seoses kriminaalasja tagastamisega prokuratuuri. Seega on alust arvata, et täielik menetluskulude tasumine võib E.B-le käia üle jõu. Samuti on põhjendatud määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Kohtunik Anneli Tanum