3-14-51757/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51757 Haldusasi I.T. kaebus Tallinna Vangla 11.07.2014 käskkirja nr 906 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja: I.T. Vastustaja: Tallinna Vangla Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik karistas 11.07.2014 käskkirjaga nr 906 vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 ja § 64 lg 4 alusel kinnipeetav I.T.t VangS § 67 p-i 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 4 ööpäevaks. 2. 11.07.2014 esitas I. T. käskkirja nr 906 peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 04.08.2014 tehtud vaideotsusega nr 5-15/14/19809-2 rahuldamata. 3. I. T. esitas 12.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 11.07.2014 käskkirja nr 906 tühistamiseks. 4. Tallinna Halduskohus võttis 27.10.2014 määrusega I. T. kaebuse menetlusse. 5. Koos tühistamiskaebusega esitas kaebaja ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude Tallinna Vangla vastu Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega Rec(2006)2 kinnitatud „Euroopa Vanglareeglistiku“ (Euroopa Vanglareeglistik) IV osa p-ide 54.4; 54.5 ja 54.7 rikkumise eest summas 5000 eurot ja lisaks 100 eurot iga kaebaja poolt käskkirja nr 906 alusel

2 kartseris viibitud päeva eest. Kohus tagastas 16.09.2014 määrusega kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. 6. 03.13.2014 taotles kaebaja kaebuse nõude muutmist selliselt, et seda täiendataks Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudega summas 5400 eurot. 30.01.2015 määrusega jättis kohus kaebuse esitaja taotluse rahuldamata ja määras Tallinna Vangla 11.07.2014 käskkirja nr 906 tühistamiskaebuse kirjalikku menetlusse. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 7. Kaebaja palub tühistada Tallinna Vangla 11.07.2014 käskkiri nr 906 alljärgnevatel põhjustel: 7.1. Kaebaja selgitab, et 11.06.2014 kell 9.35, kui kaebaja tuli jalutuskäigult tagasi, viisid valvurid S. R.ja T. T. kaebaja õppeklassi nr 220, mis asub sektsioonide 1-4 ja 1-5 vahel. Valvurid palusid kaebajal lahti riietuda eesmärgiga teostada läbiotsimine. Kaebaja leiab, et läbiotsimisega seotud intiimset läbivaatust võib teha ainult arst, viidates Euroopa Vanglareeglistiku p-le 54.7. 7.2. Kaebaja lisab, et läbiotsimise juures viibis mitu isikut ja läbiotsimisruumi uks oli lahti, mis võimaldas sektsiooni 1-5 kinnipeetavatel jälgida läbiotsimisprotsessi. Ukse juures viibis kaebaja väidete kohaselt ka naissoost valvur Aita. Sellega on kaebaja arvates rikutud Euroopa Vanglareeglistiku IV osa p-des 54.4 ja 54.5 sätestatut. Kaebaja leiab, et ülevaatusel läbiotsitavaid isikuid ei tohi alandada ja isikud peavad olema üle vaadatud samast soost personali poolt. Kaebaja väidete kohaselt jäeti tema märkused õiguste rikkumise kohta läbiotsimise teostamisel tähelepanuta. VASTUSTAJA SEISUKOHT 8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 8.1. Vastustaja selgitab, et vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes I. T. distsipliinirikkumine selles, et 11.06.2014 kella 09.35 paiku E1 hoone teise korruse ruumis nr 220 ei allunud ta vanglateenistuse ametniku korduvatele seaduslikele korraldustele. Kaebuse esitaja distsipliinirikkumine on fikseeritud esimese üksuse valvuri S.R. 11.06.2014 ettekandes nr 1446. 8.2. Vastustaja selgituste kohaselt on kaebajat 02.07.2014 teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest ning võimaldatud anda omapoolseid selgitusi. Kinnipeetav omapoolseid selgitusi anda ei soovinud. 8.3. Vastustaja lisab, et distsiplinaarmenetluse käigus on menetleja täpsustanud rikkumise juures vahetult viibinud vanglateenistuse ametnike T. T.ja S.R.ga ettekande asjaolusid, mis on fikseeritud 10.07.2014 menetlustoimingu protokollides. Nimetatud protokollidest nähtub, et I. T. läbiotsimine toimus 11.06.2014 E1 hoone teise korruse ruumis nr 220 pärast jalutuskäigult tulekult. Valvur T. T. andis I. T.le korduvalt nii eesti kui ka vene keeles korraldusi täielikuks läbiotsimiseks lahti riietuda, millele aga I. T. ei allunud. Selle asemel tegi I. T. jaki nööbid eest lahti ja tõmbas visuaalseks kontrolliks püksid kehast eemale. Seejärel teostasid vanglaametnikud kinnipeetava I. T. tavalise läbiotsimise, küsides eelnevalt keelatud esemete kohta. 8.4. Vastustaja leiab, et menetluse käigus on tuvastatud, et I. T.le anti võimalus keelatud esemed ära anda ja anti korraldus täielikuks läbiotsimiseks lahti riietuda, kuid kinnipeetav korraldusele ei allunud. 8.5. Vastustaja on seisukohal, et vanglateenistuse ametniku poolt antud korraldus täielikuks läbiotsimiseks lahti riietuda oli seaduslik ning korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele, mistõttu, sõltumata kinnipeetava arusaamast korralduse seaduslikkuse osas, pidi I. T. seda täitma. Kinnipeetaval on kohustus tulenevalt VangS § 67 p-st 1 alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

3 8.6. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, eluja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. VangS § 68 lg-st 4 tulenevalt kehtestab läbiotsimise korra justiitsminister määrusega. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“) § 32 p-i 5 kohaselt on läbiotsimine kohustuslik vanglasisesel saatmisel. 8.7. Vastustaja selgitab, et kinnipeetava läbiotsimine on vanglas julgeoleku tagamise vahend, mille eesmärgiks on leida ja ära võtta keelatud ese või aine. VangS § 68 annab vanglateenistuse ametnikele õiguse läbiotsimise teostamiseks, kuid teatud juhtudel, nt saatmistel, on läbiotsimine tulenevalt eelpool nimetatud määrusest ka kohustuslik. Õigusaktidest ei tulene, millisel konkreetsel viisil tuleb läbiotsimist läbi viia. Seega on vanglateenistuse ametnikul õigus diskretsiooniõigusest tulenevalt otsustada läbiotsimise viis, näiteks see, kas läbiotsimiseks tuleb isikul ka lahti riietuda või toimub läbiotsimine ilma lahti riietumiseta. On paratamatu, et läbiotsimisega, nagu ka vangistuses viibimisega üldiselt, kaasnevad teatud ebamugavused. 8.8. Vastustaja märgib, et kaebaja on meessoost isik ja teda otsisid läbi temaga samast soost vanglateenistuse ametnikud. Vangistusseadus ei sätesta, mitu samast soost isikut võib kinnipeetavat läbi otsida. Seetõttu ei ole keelatud isiku läbiotsimine ka kahe samast soost vanglaametniku juuresolekul. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 17.10.2012 lahendis nr 3-3-1-32-12. 8.9. Vastustaja on seisukohal, et kinnitust ei ole leidnud kaebaja väited, mille kohaselt toimus läbiotsimine avatud uksega ruumis, kus lisaks viibis ka naissoost valvur A.. Vastustaja märgib, et Tallinna Vanglale esitatud vaides väitis kaebaja, et läbiotsimise korraldus anti temale avatud uksega ruumis kahe teenistuja juuresolekul. Vastustaja väidab, et vaidemenetluse käigus tuvastati, et läbiotsimine toimus kahe meessoost vanglateenistuse ametniku juuresolekul ja suletud uksega ruumis. 8.10. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja viidatud Euroopa Vanglareeglistiku p 54.7 ei ole asjakohane, sest ei ole tuvastatud, et vangla oleks soovinud teostada läbiotsimist selliselt, et vajalik oleks olnud teostada ka kehasiseste piirkondade läbivaatust. Vastustaja selgitab, et ka Tallinna Vanglas teostab kehasiseste piirkondade läbivaatust arst. 8.11. Vastustaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes on vangla asunud õiguspäraselt seisukohale, et I. T. on toime pannud distsipliinirikkumise. Vanglaametniku poolt antud seaduslikule korraldusele mitteallumine on tõsine rikkumine, mis sunnib vanglateenistust võtma kasutusele meetmeid, et selliseid rikkumisi tulevikus ära hoida. Distsiplinaarkaristuse määramine on seejuures sobivaks meetmeks, mille eesmärgiks on kinnipeetava kallutamine käituma tulevikus õiguspäraselt. 8.12. Tallinna Vangla on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjaga määratud karistus on proportsionaalne ning vaidlustatud käskkirjas on veenvalt põhjendatud ja piisavalt kaalutud I. T.le rikkumise eest määratud distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 11.07.2014 käskkiri nr 906 on antud kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. 8.13. Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 9. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 9.1. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

4 9.1.1. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik karistas 11.07.2014 käskkirjaga nr 906 (tl 2-3) VangS § 63 lg 1 p 4 ja § 64 lg 4 alusel kaebajat VangS § 67 p-i 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 4 ööpäevaks. Rikkumine seisnes vanglaametniku korduvatele korraldustele mitte allumises. 9.1.2. Kaebaja esitas 11.07.2014 käskkirja nr 906 peale 11.07.2014 vaide nr 5-15/14/19809-1 (tl 75), mille Tallinna Vangla jättis 04.08.2014 tehtud vaideotsusega nr 5-15/14/19809-2 (tl 4) rahuldamata. 9.1.3. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei täitnud 11.06.2014 kella 9.35 paiku E1 hoone teise korruse ruumis nr 220 vanglateenistuse ametnike korraldusi läbiotsmiseks lahti riietumiseks. Kaebaja kinnitab seda ka Tallinna Vanglale esitatud vaides ja kohtule esitatud kaebuses. Seda kinnitavad 11.06.2014 ettekanne nr 1446 (tl 70), 10.07.2014 menetlustoimingu protokollid (tl 71-72) ja distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 68). Kaebaja ei ole korraldustele mitteallumisele vastu vaielnud. 9.2. Kaebaja leiab, et vaidlusalune käskkiri tuleb tühistada, sest temale antud korraldus ei olnud seaduslik. Kaebaja põhjendab oma väidet sellega, et läbiotsimisega rikuti Euroopa Vanglareeglistiku p-e 54.4 ja 54.5. Euroopa Vanglareeglistiku p-i 54.4 kohaselt ei tohi läbiotsimisprotsessiga isikut alandada ja p-i 54.5 kohaselt otsitakse isikud läbi samast soost isikute poolt. Tõendamist ei ole leidnud kaebaja väide, et läbiotsimisprotsessil seisis ukse juures ka naissoost valvur Aita. Seetõttu ei ole alust kaebaja väitel, et rikutud on Euroopa Vanglareeglistiku p-i 54.5. 9.3. Kaebaja ja vastustaja on esitanud vastupidised väited selle kohta, kas ruumi 220 uks oli avatud või suletud. Kaebaja leiab, et alandamine seisnes selles, et uks oli avatud ja seetõttu jälgisid sektsiooni 1-5 kinnipeetavad läbiotsimist. Kohtule saadetud kirjalikus seisukohas asus vastustaja seisukohale, et vaidemenetluses leidis kinnitust, et läbiotsimine toimus suletud uksega ruumis. Vaideotsuses leidis vastustaja, et kinnitust ei leidnud asjaolu, et ruumi 220 uks oli lahti. Seda seisukohta ei ole kaebaja tõenditega suutnud ümber lükata ka kohtumenetluses. Kohus nõustub vastustaja vaideotsuses tehtud järeldustega, et kinnitust ei ole leidnud, et ruumi 220 uks oli lahti. Samuti ole ühegi tõendiga leidnud kinnitust, et läbiotsimist vaatasid pealt teised kinnipeetavad või neil oleks olnud võimalik seda teha. 9.4. Kohus leiab, nõustudes vastustajaga, et kaebaja viidatud Euroopa Vanglareeglistiku p 54.7 ei ole asjakohane, sest kehasiseste piirkondade läbivaatust, mida saab läbi viia vaid arst, ei tehtud ja seda ei väida ka kaebaja. Seega ei olnud vajalik läbiotsmise läbiviimine arsti poolt. Kui kaebaja ei allunud vanglaametnike korraldustele, tehti talle tavapärane läbiotsimine ilma lahti riietumiseta. 9.5. Euroopa vanglareeglistiku p 54.2 kohaselt määratakse läbiotsimise vajadus ja laad kindlaks siseriikliku õigusega. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 68 lg-st 4 tulenevalt kehtestab läbiotsimise korra justiitsminister määrusega. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p-i 5 kohaselt on läbiotsimine kohustuslik vanglasisesel saatmisel. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (Kodukord) p-i 4.6 kohaselt otsitakse kinnipeetav läbi osakonnast väljumisel ja sinna sisenemisel. Vastustaja on õigesti märkinud, et õigusaktidest ei tulene, millisel konkreetsel viisil tuleb läbiotsimist teostada. Seega on vanglateenistuse ametnikul õigus valida läbiotsimise viis. Seega saab vanglaametnik vastavalt olukorrale otsustada, kas läbiotsimiseks tuleb isikul ka lahti riietuda või toimub läbiotsimine lahti riietumata. Kodukorra p 4.6 sätestab, et vajadusel tehakse kinnipeetavale täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega. Vaidlustatud käskkirja kohaselt sooviti kaebaja pärast jalutuskäigult tulekut läbi otsida selleks, et veenduda, et keha välispinnal ei ole keelatud esemeid. Selles osas vaidlust ei ole.

5 9.6. Vanglaametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse ja kinnipeetav on kohustatud täitma vanglaametniku korraldust. Riigikohus leidis 01.03.2007 lahendis, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. (RKHKo 3-3-1- 103-06, p 14) Seega täitmata võib jätta vaid ilmselgelt õigusvastase korralduse kui tühise haldusakti. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebaja mingilgi moel suutnud tõendada, et vanglaametnike poolt talle antud korraldus oleks vastanud tühise haldusakti tunnustele. Järelikult tuli kaebajal need korraldused täita. 9.8. Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et kaebaja rikkus VangS § 67 punkti 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning pani sellega toime distsiplinaarsüüteo. Vanglaametnike korraldused ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. 9.9. Vaidlustatud käskkirjas toob vastustaja välja, et vanglateenistuse ametniku korduvatele seaduslikele korraldustele mitte allumine näitab kaebaja negatiivset suhtumist nii vanglateenistuse ametnikesse kui ka kehtivasse korda ja samuti annab halba eeskuju teistele kinnipeetavatele. Selline tegevus seab ohtu vangla turvalisuse ja julgeoleku, sest raskendab oluliselt distsipliini tagamist. Eeltoodud põhjustel käsitletakse ametniku korduvatele seaduslikele korraldustele mitteallumist raske rikkumisena. Vastustaja märgib käskkirjas, et karistuse määramisel puudusid kergendavad ja raskendavad asjaolud ning toob välja, et arvesse on võetud asjaolu, et kaebajal puudusid käskkirja andmise hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused. Vastustaja käskkirjast nähtuvad vastustaja kaalutlused distsiplinaarkaristuse määramisel. Vastustaja toob välja, et „/…/ noomitus ja isikliku raadio, televiisori või muu elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks oleks antud rikkumise puhul liiga leebeteks karistusteks. Samuti ei oleks lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine mõjuv, kuna kinnipeetaval ei toimu lühija pikaajalised kokkusaamised regulaarselt (2014 ei olnud ühtegi kokkusaamist toimunud). Töölt eemaldamine distsiplinaarkaristusena ei ole aga siinkohal sobilik määrata, kuna kinnipeetav ei tööta vanglas majandustöödel./…/“ Kaebuse esitaja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid ja ka kohtumenetluses ei ilmnenud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla karistusliigi ja määra valiku ning põhjendatuse. Läbiviidud distsiplinaarmenetluse toimingud on kohtu hinnangul fikseeritud ettenähtud korras ega sisalda vigu, mis tingiks käskkirja tühistamise. 9.10. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlustatud haldusaktis on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja rikkus süüliselt VangS § 67 p 1, millest tulenevalt algatas vastustaja tema suhtes distsiplinaarmenetluse ning selle läbiviimise järel karistas kaebajat õiguspäraselt kartserisse paigutamisega 4 ööpäevaks. Kohus on samuti tuvastanud, et otsuse langetamisel ja karistuse määramisel on vastustaja rakendanud kohaselt kaalutlusõigust ja toonud selgelt välja kaalutlused, miks kaebajale määrati käskkirjas toodud karistus. Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud kooskõlas oma volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestanud olulisi asjaolusid ning kaalunud põhjendatud huve. Määratud karistus on proportsionaalne ja vastab rikkumise raskusastmele. Seega on Tallinna Vangla 11.07.2014 käskkiri nr 906 õiguspärane.

6 10. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust oma kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik