3-15-1020/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1020 Haldusasi OT riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja – OT Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28.04.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OT määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OT määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.04.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-1020 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OT esitas 07.03.2015 Justiitsministeeriumile avalduse, milles taotles kahju hüvitamist seoses kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (Riigikohtu menetluses nr X-X-XX-XX) tehtud otsusega. Avalduse kohaselt on Tartu Ringkonnakohus otsuses kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tuvastanud ebaõigesti ühe dokumendi ebausaldusväärsuse. Seeläbi on tekitatud taotlejale varalist kahju 96 000 eurot ja mittevaralist kahju 200 000 eurot. Justiitsministeerium jättis 24.03.2015 vastusega nr 9-2/80-16 OT kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. OT esitas 22.04.2015 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt soovis OT riigi õigusabi halduskohtule kaebuse koostamiseks 96 000 euro suuruse varalise ja

200 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks, samuti taotles OT menetlusabi korras tema vabastamist kaebuselt riigilõivu tasumisest. Taotluse kohaselt taotlejal puudub sissetulek ja raha advokaadi palkamiseks, kes koostaks nõuetekohase kaebuse.

3. Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2015 määrusega OT riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

3-15-1020 2(4) Kavandatav kahjunõude menetlus halduskohtus oleks perspektiivitu (HKMS § 121 lg 2 p 2). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 kohaselt on mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas riigi õigusabi andmise eelduseks tungiv avalik huvi, mida antud juhul ei esine.

Taotluse alusel võib järeldada, et OT hinnangul on talle õigusvastaselt tekitatud kahju kriminaalasja nr X-XX-XXXX (Riigikohtu menetluses nr X-X-XX-XX) menetluses tehtud otsustega. Kaebaja leiab, et Tartu Ringkonnakohtu otsuses on ühe dokumendi ebausaldusväärsus ebaõigesti tuvastatud (kohtud on väidetavalt teadlikult kõrvaldanud OT süüd välistava tõendi). Järelikult taotleb OT kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 alusel. Antud juhul on taotluse esitaja kriminaalasjas nr X-XX-XXXX läbinud siseriikliku kolmeastmelise kohtupidamise korra ning kohtuotsus OT kohta on jõustunud. Järelikult on taotlejal siseriiklikult jäänud veel üksnes võimalus oma õiguste kaitsmiseks Riigikohtus teistmise näol, kuid kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole Riigikohus RÕS § 7 lg 11 alusel korduvalt rahuldanud OT riigi õigusabi taotlust kriminaalasjas nr X-XX-XXXX teistmisavalduse esitamiseks.

RVastS § 15 lg-te 1 ja 31 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või kui Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Asjast nähtuvalt ei ole tegemist kummagi alusega, mis põhjendaks õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist. OT ei ole esitanud ühtegi dokumenti, millega oleks tuvastatud kriminaalasjas nr X- XX-XXXX tehtud lahendite õigusvastasus, rääkimata kohtunike poolt asja menetlemisel kuriteo toimepanemisest. Samuti ei ole kohtule esitatud dokumente, millest nähtuks, et taotleja on läbinud menetluse EIK-s ja et tema individuaalkaebus on rahuldatud. Seega on täitmata RVastS § 15 alusel kahju hüvitamise eeldused. Taotluse esitaja mittenõustumine süüdimõistva kohtuotsusega ei anna alust järeldada, et kohtuotsus oleks õigusvastane või et taotlejale oleks muul viisil õigusvastaselt kahju tekitatud.

Ilmselgelt on ekslik taotluse esitaja seisukoht, et halduskohus tuvastab kahjunõude läbivaatamise käigus kohtuniku tegevuse õigusvastasuse, s.o teo, millel on kuriteo tunnused. Kuriteoteade esitatakse politseile või prokuratuurile, kelle pädevusse kuulub ka vastava aluse esinemisel menetluse algatamine. Justiitsministeeriumi 24.03.2015 vastuse kohaselt on 10.03.2015 Justiitsministeeriumi kirjaga nr 9-2/80-14 edastatud taotleja kuriteoteade väidetava kuriteo toimepanemise kohta kontrollimiseks Riigiprokuratuurile. Seadus ei näe ette kuriteoteate esitamist halduskohtule, seega ei kuulu halduskohtu pädevusse kuriteoteate alusel kriminaalasja algatamine. Samuti ei kuulu halduskohtu pädevusse teiste kohtute jõustunud lahendite õiguspärasuse sisuline kontrollimine.

4. OT palub 13.05.2015 määruskaebuses halduskohtu 28.04.2015 määrus tühistada ning tunnistada põhiseadusvastaseks RVastS § 15 lg 1 ja RÕS § 7 lg 1 p 6 nende vastuolu tõttu põhiseaduse (PS) §-ga 25.

Vastupidiselt PS §-le 25, mis tunnistab põhiõiguseks nõuda ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist, piirab RVastS § 15 lg 1 seda põhiõigust ja lubab isikul nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. PS § 25 sätestab põhiõigusena õiguse nõuda ka moraalse kahju hüvitamist, kuid RÕS § 7 lg 1 p 6 seda

3-15-1020 3(4) alati ei luba. PS § 25 rikkumisele lisaks rikkus Tallinna Halduskohus ühtlasi PS § 3 lg-t 1 ja §

15 lg-t 2.

Ebaõige on halduskohtu väide, et RVastS § 15 lg 1 lubab kahju hüvitamist nõuda üksnes pärast kohtuniku kuriteo tuvastamist kriminaalmenetluses ja muu kohtuniku õigusvastasest tegevusest tekitatud kahju ei kuulugi hüvitamisele ning et halduskohus ei saa hinnata, kas kohtuniku tegu on õigusvastane. Isiku teo õigusvastasuse või õiguspärasuse hindamine on nii tsiviilkui ka halduskohtu ülesanne, sest kõikvõimalike kahjunõuete rahuldamine või mitterahuldamine sõltub sellest, kas kohus hindab isiku tegevuse väidetava kahju tekitamisel õiguspäraseks või õigusvastaseks. PS § 25 ega ükski seadus ei sätesta, et mingite isikute või ametiisikute poolt kahju tekitamise juhtudel ei kuulu nende tegevuse õigusvastasuse või õiguspärasuse hindamine üleüldse kohtute pädevusse.

Isegi siis, kui RVastS § 15 lg 1 ei oleks vastuolus PS §-ga 25, on halduskohtu väide, et RVastS § 15 lg 1 lubab nõuda kahju hüvitamist üksnes pärast kohtuniku kuriteo tuvastamist kriminaalmenetluses, ebaõige. Kuriteo mõiste on defineeritud äärmiselt lihtsalt ja iga justiitssüsteemis töötav isik, kaasa arvatud halduskohtunik, peab olema suuteline vajadusel kontrollima ja aru saama, kas kahju hüvitamist nõudva isiku väited, et tema suhtes on toime pandud õigusvastane tegu, millel on kuriteo tunnused, vastavad tõele või mitte. Asjaolu, et halduskohtu poolt RVastS § 15 lg-le 1 antud tõlgendus on ebaõige, tõendab ka RVastS § 15 lg

1 teksti võrdlus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 366 p 2 tekstiga. RVastS § 15 lg-s 1 kasutatakse sõnastust : „kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo”. Samas KrMS § 366 p 2 sõnastus on järgmine : „Teistmise alused on: kohtuniku kuritegu, mille ta on toime pannud teistetavat kriminaalasja arutades või läbi vaadates ja mis on tuvastatud kohtuotsusega”. Seega kahju hüvitamise puhul, erinevalt teistmisest, ei ole nõutav, et kohtuniku kuritegu oleks tuvastatud kohtuotsusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järelduste ning põhjendustega ning ei pea vajalikuks halduskohtu määruses toodud põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

7. Riigi õigusabi eesmärgiks on tagada vähekindlustatud isikutele tegelik võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole (PS § 15). Kuna riigi õigusabi on ette nähtud avalikest vahenditest, ei pea ega ole ka võimalik seda tagada kõigile soovijatele, vaid riigil on õigus abi saamine seada sõltuvusse teatud tingimuste täitmisest. Selliseks põhjendatud tingimuseks on riigi õigusabi andmise keeld kaebuse koostamiseks, mille menetlemine ei ole tulemuslik. Kehtiva HKMS järgi ei ole võimalik haldusasja menetluse raames asuda sisuliselt hindama kriminaalasjas jõustunud kohtuotsust. Selline olukord ei ole PS-ga vastuolus, vaid tuleneb PS- ga kehtestatud kohtukorralduse põhimõtetest, mille kohaselt halduskohtute ja üldkohtute pädevus on eristatud (PS § 148), samuti on kohtuotsuste vaidlustamiseks kehtestatud eraldi kord: kohtuotsuse õiguspärasust hindavad kõrgema astme kohtud apellatsioonining kassatsioonimenetluses (PS § 149). Asjaolu, et RVastS piirab riigivastutust kohtumenetluse käigus, sh kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamisel, tulenebki põhimõttest, et kohtulahendi vaidlustamiseks on PS-ga ette nähtud eraldi kord, mis tagab, et võimalikud vead kohtulahendis kõrvaldatakse edasikaebemenetluse käigus. See, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX jõustunud lahendit ei saa enam muuta, kuna edasikaebevõimalused on ammendunud ja seaduses sätestatud teistmisalused puuduvad, ei kujuta seega endast PS rikkumist. Kohtute pädevuse eristamisest tulenevalt ei saa halduskohus otsustada kuritegude toimepanemise üle, sõltumata sellest, kui

3-15-1020 4(4) lihtsalt on defineeritud kuriteo mõiste. Õige on ka halduskohtu järeldus, et RVastS § 15 kohaldamine eeldab asja menetlenud kohtuniku suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets