3-14-50745/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30.06.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-50745 Haldusasi G.N.i kaebus Tallinna Vangla 25.03.2014 käskkirja nr 418 ja Tallinna Vangla 29.04.2014 vaideotsuse nr 5- 15/14/9756-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – G.N. Vastustaja – Tallinna Vangla Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik karistas 25.03.2014 käskkirjaga nr 418 vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 alusel kinnipeetav G.N.it kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks katseajaga kuus kuud. 2. G. N. esitas käskkirja peale 28.03.2014 vaide, mille Tallinna Vangla jättis 29.04.2014 vaideotsusega rahuldamata. 3. G. N. esitas 07.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 25.03.2014 käskkirja nr 418 ja Tallinna Vangla vaideotsuse nr 5-15/14/9756-2 tühistamiseks. 4. Tallinna Halduskohus võttis 18.06.2014 määrusega G. N.i kaebuse menetlusse. 05.06.2015 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

2 KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 5. Kaebaja palub tühistada Tallinna Vangla 25.03.2014 käskkiri nr 418 alljärgnevatel põhjustel. 5.1. Kaebaja selgitab, et 25.02.2014 valvuri M.G.-E.i poolt kirjutatud ettekande nr 460 alusel alustati kaebaja kohta distsiplinaarmenetlus, kuna kaebaja väidetavalt ei allunud korraldusele öelda oma ees- ja perekonnanimi, valvur andis korralduse eesti keeles, mis ei ole kaebajale arusaadav. 24.03.2011 inspektor-kontaktisikuga K. K. vestluses selgus, et valvur M.G.-E. koos valvur H.R.ga andsid kaebajale korduvalt eesti keeles korraldusi öelda oma ees- ja perekonnanimi. Kaebaja ei saanud aru, mida temalt küsitakse ning palus oma emakeeles (vene keeles) valvuritel öelda, mida kaebajalt soovitakse, mille peale valvurid lõpetasid kambris loendamise ja väljusid kambrist. 5.2. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Tallinna Vangla kodukorra p 4.9.1 kohaselt kantakse kinnipeetava nimesildile järgmised andmed: kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, /…/ riigikeele tase /…/. Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja kohaselt kantakse nimesildile riigikeele tase kuna kinnipeetava keeleoskust on vaja teada selleks, et aru saada, mis keeles temaga suhelda. Näiteks kinnipeetavale antud korralduse mittetäitmise korral on vanglateenistuse ametnikul võimalik anda korraldus kinnipeetava emakeeles, kui kinnipeetava nimesildi järgi eesti keelt ei oska piisavalt, et aru saada. 5.3. Kaebaja leiab, et käskkiri on vastuolus Tallinna Vangla kodukorra p 4.9.1. Nii distsiplinaarmenetluse protokollist, kui käskkirjast on selgunud, et valvurid andsid kaebajale korralduse eesti keeles, keeles mis ei ole kaebajale arusaadav. Riigikeele tasemeks nimesildile on määratud „A“, mis tähendab, et kaebaja ei valda riigikeelt, millest valvur oli teadlik. 5.4. Kaebaja leiab, et kuna kaebaja seletuskirja (21.03.2014) tõlgiti valesti, oli distsiplinaarmenetluse läbiviimine ekslik. Kaebaja ei ole oma seletuskirjas kirjutanud, et valvur M.G.-E. andis korralduse öelda oma ees- ja perekonnanime vene keeles. Valesti tõlkimise tõttu on käskkiri koostatud valesti ja ekslikult, kaebajat süüdi lavastades. 5.5. Tuginedes Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-dele 13 ja 14 ning eeltoodule leiab kaebaja, et Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku Kai Koormi poolt koostatud 25.03.2014 käskkiri nr 418 on õigusvastane ning kuulub tühistamisele. 6. Kaebaja palub tühistada Tallinna Vangla 29.04.2014 vaideotsuse nr 5-15/14/9756-2 alljärgneval põhjusel. 6.1. Kaebaja leiab, et vaideotsust ei saa pidada õiguspäraseks, kuna selle tegemisel on rikutud vaide lahendamise tähtaega. Vastavalt VangS § 11 lg-le 7 vaie lahendatakse 30 päeva jooksul arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vaideotsusest nähtub, et kaebaja edastas vaide 28.03.2014, vaideotsus tehti 29.04.2014. Seega palub kaebaja kohtul tühistada vaideotsuse nr 5-15/14/9756-2. VASTUSTAJA SEISUKOHT 7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata ning põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 7.1. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 25.03.2014 käskkirjaga nr 418 karistati kaebuse esitajat VangS § 67 punkti 1 rikkumise eest 3-ööpäevase kartserikaristusega, mis määrati 6- kuulise katseajaga. Eelmärgitud karistus pöörati täitmisele ning kaebuse esitaja kandis talle määratud karistuse ära ajavahemikul 26.-29.07.2014. Vastustaja märgib, et esimese üksuse valvuri poolt 25.02.2014 koostatud ettekandest nr 460 nähtub, et 25.02.2014 kella 07.35 paiku hommikuse loenduse ajal esimese üksuse teisel korrusel kambris nr 227 ei allunud kinnipeetav G.N. (s.08.09.1983) korraldusele loenduse ajal öelda oma eesnimi ja perekonnanimi. Kambrisse nr 227 sisenedes andsin valjuhäälselt kinnipeetavatele korralduse öelda loenduse ajal oma eesnimi ja perekonnanimi. Korralduse

3 andsin korduvalt. Ka selgitasin seda kinnipeetavale vene keeles. Kinnipeetav G.N. korraldusele ei allunud ning oma nime ei öelnud. Kinnipeetavat teavitatud ettekande koostamisest. Seega seisnes kaebuse esitaja distsipliinirikkumine selles, et ta ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Kaebuse esitaja süü distsipliinirikkumise toimepanemisel on tõendatud 25.02.2014 koostatud ettekandega nr 460 ja ettekande koostanud ametniku 24.03.2014 antud täiendavate ütlustega. 7.2. Vastustaja leiab, et kuigi kaebuse esitaja väide, et vahistatutele ja kinnipeetavatele väljastatakse nimesilt, kuhu kantakse muuhulgas ka keeleoskuse tase ning et tema keeleoskuse tase on „A“, vastab tõele, ei tõenda see antud juhul seda, et kaebuse esitaja distsipliinirikkumist toime ei pannud. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 „Tallinna Vangla kodukorra ja seletuskirja kinnitamine“ kehtestatud kodukorra punkti 6.4 kohaselt loendust teostava ametniku korraldusel ütleb kinnipeetav selgelt oma ees- ja perekonnanime ning ametnik kontrollib kinnipeetava vastavust loenduskaardile. Vajadusel küsib ametnik täiendavaid küsimusi. Seega tuleneb kinnipeetavale kehtivast vangla kodukorrast kohustus öelda ametnikule loenduse ajal oma nimi. Kaebuse esitajale on antud võimalus tutvuda kodukorra ja selle seletuskirjaga 31.01.2013 ning nimetatud fakti on kaebuse esitaja kinnitanud oma allkirjaga. Samuti arvestades, et kaebuse esitaja viibib alates 02.06.2009 vanglas ning 25.02.2014 ei antud talle korraldust öelda ametnikule oma ees- ja perekonnanime esmakordselt, pidanuks see olema kaebuse esitajale arusaadav ka juhul, kui ametnik talle korraldust tema emakeeles, st venekeeles andnud ei oleks. Samas nähtub koostatud ettekandest, et kaebuse esitajale anti korraldus lisaks eesti keelele ka vene keeles ning nimetatud asjaolu kinnitas ettekande koostanud ametnik distsiplinaarmenetlust läbiviinud ametnikule ka 24.03.2014 toimunud vestluse käigus, siis on kaebaja väide üksnes eestikeeles antud korralduse osas usaldusväärselt ümber lükatud. Seega nähtub koostatud ettekandest ja 24.03.2014 menetlustoimingu protokollist, et kuigi kaebuse esitajale anti korraldus ka vene keeles, mis on tema emakeel, ei allunud ta vanglaametniku korraldusele. 7.3. Ühtlasi selgitab vastustaja, et kaebuse esitajale määrati Tallinna Vangla inspektor- kontaktisiku 18.11.2013 käskkirjaga nr 1640-d 5-ööpäevane kartserikaristus samalaadse rikkumise eest. Nimelt ei allunud kaebuse esitaja ka 19.10.2013 vanglaametniku seaduslikule korraldusele öelda loenduse ajal oma ees- ja perekonnanimi. Kuna kaebuse esitaja sai oma nime ütlemata jätmise eest karistada, siis pidanuks ta vastavast kohustusest ka eeltoodud põhjusel teadlik olema. 7.4. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja väide, et nii vaidlustatud käskkirjast, kui ka distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et talle anti korraldus eesti keeles, on mõnevõrra eksitav, kuna kaebaja on jätnud märkimata selle, et tema poolt mõlemas nimetatud dokumendis on vangla täiendavalt selgitanud, et pärast eestikeelsete korralduste andmist anti kaebuse esitajale ka korraldus tema emakeeles, st vene keeles, millest ta pidi aru saama. Seega on käesoleval juhul kaebuse esitaja jätnud venekeelse korralduse saamise üleüldse välja toomata. 7.5. Vastustaja märgib, et VangS § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Käesoleval juhul esitas G.N. vaide Tallinna Vanglale 28.03.2014 ning seega hakkas 30-päevane tähtaeg kulgema 29.03.2014 ja saabus 27.04.2014. Arvestades, et tähtaeg saabus nädalavahetusel, siis lükkus selle tähtaeg tulenevalt TsÜS § 136 lg-st 8 esimesele tööpäevale, so 28.04.2014. Kuna vaidlustatud vaideotsus registreeriti Tallinna Vanglas alles 29.04.2014, siis ületas vangla vaideotsuse tegemiseks ettenähtud tähtaega ühe päeva. Tallinna Vangla vabandab kaebuse esitaja ees nimetatud asjaolu pärast. Samas rõhutab vastustaja, et kaebuse esitaja seisukoht, justkui mõjutaks nimetatud asjaolu ka vaidlustatud distsiplinaarkaristuse käskkirja õiguspärasust, on väär.

4 7.6. Vastustaja palub jätta G.N.i kaebus rahuldamata. 7.7. Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 8.1. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud: 8.1.1. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik karistas kinnipeetav G.N.it 25.03.2014 käskkirjaga nr 418 VangS § 67 punkti 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks katseajaga 6 kuud. Käskkirja kohaselt ei allunud kinnipeetav G. N. 25.02.2014 kella 07:35 paiku E1 hoone teise korruse kambris nr 227 loenduse ajal korraldusele öelda selgelt oma ees- ja perekonnanimi. Kambrisse nr 227 sisenedes andis esimese üksuse valvur M.G.-E. valjuhäälselt kinnipeetavale korduvalt korralduse öelda loenduse ajal oma eesnimi ja perekonnanimi. Kinnipeetav G. N.le selgitati seda ka vene keeles. Kinnipeetav G. N. korraldusele ei allunud. /.../ Käskkirja kohaselt on G. N.i poolt toime pandud distsipliinirikkumine tõendatud esimese üksuse valvuri M.G.-E.i 25.02.2014 ettekandega nr 460 ning 24.03.2014 menetlustoimingu protokolliga. /.../ Menetluse käigus on arvestatud ka asjaolu, et kaebajal on kaksteist kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetavat on ka varasemalt distsiplinaarkorras karistatud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitte allumise eest. /.../ (vt tl 25-27 ja tl 28-35) 8.1.2. 28.03.2014 andis kaebuse esitaja Tallinna Vanglale üle vaide (registreeritud 01.04.2014), milles ta vaidlustas Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 25.03.2014 käskkirja nr 418 ning taotles nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamist (tl 33-35). Tallinna Vangla esimese üksuse inspektor-üksuse juhi abi üksuse juhi ülesannetes, tuginedes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 punktile 4, jättis 29.04.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/9756-2 kaebuse esitaja vaide rahuldamata (tl 36). 8.1.3. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei täitnud 25.02.2014 kella 07:35 paiku vanglateenistuse ametniku seaduslikku korraldust loenduse ajal öelda oma eesnimi ja perekonnanimi. Kaebaja ei ole eeltoodule vastu vaielnud ei distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuses (tl 33) ega kohtule esitatud kaebuses. Samuti kinnitavad seda 25.02.2014 ettekanne nr 460 (tl 31), 24.03.2014 menetlustoimingu protokoll (tl 32), distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 28-30) ja vaidlustatud käskkiri. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 „Tallinna Vangla kodukorra ja seletuskirja kinnitamine“ kehtestatud kodukorra punktist 6.4 tuleneb kinnipeetavale kohustus öelda ametnikule loenduse ajal oma nimi. Kaebajale on antud võimalus tutvuda kodukorra ja selle seletuskirjaga 31.01.2013 ning nimetatud fakti on kaebuse esitaja kinnitanud oma allkirjaga (tl 39). Seega oli kaebaja teadlik õigusaktidest tulenevatest kohustustest ja et nende eiramise näol on tegemist süülise käitumisega Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et kaebaja rikkus sellega VangS § 67 punkti 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorra- eeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele, pannes sellega toime distsiplinaarsüüteo. 8.1.4. Kohus ei pea usutavaks kaebaja poolt märgitut, et korraldus anti ainult eesti keeles, mida kaebaja ei mõista ja millest tulenevalt kaebaja ei pidanudki korraldusest aru saama ning vene keeles kaebajale mingit korraldust ei antud. Kohus on seisukohal, et arvestades, et kaebuse esitaja viibib alates 02.06.2009 vanglas ning 25.02.2014 ei antud talle korraldust loenduse ajal öelda ametnikule oma ees- ja perekonnanime kindlasti mitte esmakordselt, siis pidanuks see olema kaebuse esitajale arusaadav ka juhul, kui ametnik talle korraldust tema emakeeles, st vene keeles andnud ei oleks. Asjaolu, et

5 kinnipeetavad kannavad Tallinna Vangla Kodukorra p 4.9.1. kohaselt nimesilti, kuhu on kantud lisaks isiku nimele ka riigikeele tase, ei vabastada kaebajat vanglateenistuse poolt antud korralduse täitmisest isegi juhul, kui korraldus on antud ainult eesti keeles, sest kaebaja pidi sellest aru saama. Samas märgib vastustaja põhjendatult, et koostatud ettekandest nähtub, et kaebuse esitajale anti korraldus lisaks eesti keelele ka vene keeles ning nimetatud asjaolu kinnitas ettekande koostanud ametnik distsiplinaarmenetlust läbiviinud ametnikule ka 24.03.2014 toimunud vestluse käigus. Kohus leiab, nõustudes seejuures Tallinna Vangla poolt vaidlusaluse käskkirja suhtes tehtud vaideotsuses märgituga, et antud juhul puudub igasugune alus kahelda ettekandes märgitu tõele vastavuses, kuna vanglaametnikul puudub igasugune tõsiseltvõetav põhjus mõelda välja ja panna kirja üksikasjalik ja loogiliselt usutav, kuid tõele mittevastav, ettekanne kinnipeetava suhtes. Sellise käitumise usutavust vähendab ka asjaolu, et niisugusel juhul riskiks vanglaametnik valeettekande ilmsikstulekul enda suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisega. Kinnipeetaval on seevastu ilmselge motiiv distsipliinirikkumist eitada, kuna ta soovib pääseda distsiplinaarkaristusest (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2011 otsus nr 3-10-875). Käesoleval juhul ei ole kaebaja lisaks välja toonud ka ühtegi asjaolu, mille tõttu oleks valvur M.G.-E.il olnud põhjus tema suhtes valeettekande esitamiseks. Vastustaja seisukohti kinnitab kaudselt ka asjaolu, et kaebajale on eelnevalt Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 18.11.2013 käskkirjaga nr 1640-d määratud 5-ööpäevane kartserikaristus samalaadse rikkumise eest. Seega pidi kaebaja olema teadlik nime ütlemise kohustusest loenduse ajal. Kohus märgib, et ta on siinkohal veendunud, et igapäevast vanglarutiini puudutavate tegevuste puhul ei ole võimalik pärast isegi lühiajalist vanglas viibimist tõsimeelselt ja usutavalt väita, et kinnipeetav ei saa aru mis temalt nõutakse, eriti kui tegemist on oma nime ütlemisega, mida loenduse käigus teevad korra kohaselt kõik kinnipeetavad. Kohus leiab, et kaebaja väide, et ta korraldust ei mõistnud, on selgelt ennastõigustav ja ei ole toimunu asjaolusid arvestades usutav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et distsiplinaarmenetluse käigus on tõendatud, et G. N. rikkus Tallinna Vangla kodukorra punktist 6.4 tulenevat nõuet ja VangS § 67 p 1. 8.2. Kaebaja tõi veel välja, et vaidlustatud käskkiri tuleb tühistada, kuna kaebaja 21.03.2014 seletuskirja tõlgiti valesti – kaebaja ei ole märkinud seletuskirjas, et korraldus anti vene keeles - seega on käskkiri koostatud valesti ja ekslikult. Kohus märgib, et kaebaja 21.03.2014 seletuskirjas ei ole kaebaja tõepoolest otsesõnu märkinud, et talle oleks korraldus antud vene keeles ja pigem on tõstatanud küsimuse, et vangivalvur ju vene keelt ei räägi. Samas leiab kohus, et vaidlustatud käskkirjas on kaebaja seletuskirja ainult lühidalt refereeritud ja sellest osast käskkirjas on kohtu hinnangul pigem võimalik aru saada, et kaebaja on väitnud seda, et vangivalvur ei pöördunud tema poole vene keeles, kuna valvur seda põhimõtteliselt ei kasuta. Nimetatud seletuskirja ei ole käskkirjas kasutatud otsustava tõendina toimunud vestluse keele määramisel. Kohus märgib, et seletuskirjas ei ole samuti selget väidet selle kohta, et käsklus nimi nimetada anti ainult eesti keeles. Tegelikult on kaebaja kasutatud keele nimetatud seletuskirjas üldse selgesõnaliselt välja toomata jätnud. Kohus märgib siinkohal, et vaidlusaluse käskkirjaga karistati kaebuse esitajat selle eest, et kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele, mille osas kohus leidis juba eespool, et vastav rikkumine on tõendatud ning kaebaja oleks pidanud korralduse täitma arvestades asjaolu, et see pidi olema talle arusaadav tulenevalt pikaajalisest vanglas viibimisest ja vastava korralduse olemusest (igapäevasesse vanglarutiini kuuluv käsklus) ka juhul, kui see oleks antud üksnes eesti keeles. Seega asjaolu, et kaebaja seletuskirja on tõlgitud/refereeritud veidi kahetimõistetavalt, ei anna alust distsiplinaarkäskkirja tühistamiseks.

6 8.3. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlustatud Tallinna Vangla 25.03.2014 käskkirjas nr 418 on õigesti leitud, et kaebaja rikkus süüliselt VangS § 67 p 1 ning Tallinna Vangla kodukorra punktis 6.4 toodud kohustusi, millest tulenevalt algatas vastustaja tema suhtes distsiplinaarmenetluse ning selle läbiviimise järel karistas kaebajat õiguspäraselt kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks 6-kuulise katseajaga. Seega on Tallinna Vangla 25.03.2014 käskkiri nr 418 õiguspärane. 9. Kaebaja taotles Tallinna Vangla 29.04.2014 vaideotsuse nr 5-15/14/9756-2 tühistamist seetõttu, et vangla on vaideotsuse tegemisel ületanud vaide lahendamiseks ettenähtud tähtaega. VangS § 11 lg 7 kohaselt vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Käesoleval juhul esitas G.N. vaide Tallinna Vanglale 28.03.2014 ning seega hakkas 30-päevane tähtaeg kulgema 29.03.2014 ja saabus 27.04.2014. Arvestades, et tähtaeg saabus nädalavahetusel, siis lükkus selle tähtaeg tulenevalt TsÜS § 136 lg-st 8 esimesele tööpäevale, so 28.04.2014. Kuna vaidlustatud vaideotsus registreeriti Tallinna Vanglas alles 29.04.2014, siis ületas vangla vaideotsuse tegemiseks ettenähtud tähtaega ühe päeva. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et vaide lahendamise tähtaja ületamine ühe päeva võrra, kuigi see on taunitav, ei too kaasa vaideotsuse tühistamist, sest see ei mõjutanud asja sisulist otsustamist. KOhus leiab, et vaidlustatud Tallinna Vangla 25.03.2014 käskkiri nr 418 on õiguspärane ning kehtiv ja seetõttu puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et vaideotsus vastab HMS § 54 sätestatud nõuetele ja tühistamisele ei kuulu.Kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata. 10. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust oma kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv kohtunik