3-13-613/69 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2015, Tartu Haldusasja number 3-13-613 Haldusasi Andreas Toominga (Tooming) kaebus Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Jõgevamaa büroo 14.12.2012. a ettekirjutuse nr 04007512 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.10.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Andreas Toominga apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 03.06.2015 Menetlusosalised Kaebaja Andreas Tooming Esindaja v.-adv. Küllike Namm Vastustaja Keskkonnainspektsioon Esindaja Katrin Lehtla Kaasatud haldusorgan 1 Kasepää Vallavalitsus Esindaja Marju Soop Kaasatud haldusorgan 2 Keskkonnaamet Esindaja Maiu Paloots

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.10.2013. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 01.06.2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebajale kuulub Omedu külas Kasepää vallas Jõgevamaal paiknev XXXX kinnistu (registriosa XXXXXXX , katastritunnus XXXXXXXXXXXXX ; tl I-12, 14). Kinnistu piirneb Peipsi järvega, mille rannal on ehituskeeluvööndi laius 100 m (looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 1 p 2), ning kinnistu maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. XXXX maaüksust läbib tee, mis asub Peipsi veepiirist 60 m kaugusel.

2. Kaebaja esitas Kasepää Vallavolikogule XXXX kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse ja tegi ettepaneku muuta maa sihtotstarve 100% elamumaaks ning vähendada ehituskeelu vöönd 30 meetrini seoses elamu ja selle juurde kuuluvate hoonete püstitamisega. Kaebaja taotluse alusel algatas Kasepää Vallavolikogu 30.03.2007. a otsusega nr 35 XXXX kinnistu detailplaneeringu (30.03.2007. a istungi protokoll tl I-25-26). 25.01.2008. a otsusega nr 4 võttis Kasepää Vallavolikogu XXXX kinnistu detailplaneeringu vastu (25.01.2008. a istungi protokoll tl I-26p-27). 14.03.2008 esitas Kasepää Vallavalitsus Keskkonnaministeeriumile XXXX maaüksuse detailplaneeringu alusel ehituskeelu vähendamise taotluse, millele Keskkonnaministeerium vastas 16.10.2008. a kirjas (tl I-42-43p), et ei saa anda nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks XXXX kinnistul 30 meetrini, kuna detailplaneering on vastuolus enamike ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Keskkonnaamet kooskõlastas 29.06.2012. a kirjaga (tl I-41-41p) detailplaneeringu omapoolsete märkustega, juhtides tähelepanu sellele, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks peab olema väga selgelt põhjendatud, miks sellise erandi tegemine on antud juhul tingimata vajalik.

3. 2012. aasta oktoobris alustas kaebaja XXXX kinnistule Peipsi järve ja maaüksust läbiva tee vahelisele alale ehitise püstitamist. Ehitis on Peipsi järvele lähemal kui 50 meetrit (pildid tl I-99-102; OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo poolt koostatud ehitise eelprojekt seletuskirjaga tl I-115-124). Hoone ehitamise ajal ei olnud XXXX kinnistule detailplaneeringut kehtestatud ega ehituskeeluvööndi laiust vähendatud.

4. 17.10.2012 teostas Keskkonnainspektsioon XXXX maaüksusel kontrolli, milles käigus ilmnes, et Peipsi järve ja maaüksust läbiva tee vahelisele alale on ehitatud hoone vundament ehitusaluse pindalaga 112 m2 (8x14m). 22.10.2012 avastasid keskkonnainspektorid XXXX kinnistul Peipsi järve ehituskeeluvööndis ebaseadusliku ehitustegevuse jätkumise ja andsid kaebajale suulise korralduse ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks. 24.10.2012 tuvastasid keskkonnakaitseinspektorid, et vaatamata ebaseadusliku ehitustegevuse peatamiseks antud korraldusele ehitustegevus jätkub.

5. 25.10.2012. a kirjaga (tl I-50-51) teatas Keskkonnainspektsioon kaebajat haldusmenetluse alustamisest XXXX kinnistule Peipsi järve kalda ehituskeeluvööndisse ehitatud ebaseadusliku ehitise suhtes. Väärteomenetluse nr 940012501540 raames koostati 25.10.2012 kaebaja ülekuulamise protokoll (tl I-45-45p) ning 05.11.2012 ja 13.11.2012 sündmuskoha vaatlusprotokollid (tl I-53-57). Keskkonnainspektsioon tuvastas vaatluste käigus, et ehitustegevus XXXX kinnistul on jätkunud ning 13.11.2012 olid valminud hoone seinad, paigaldatud katus, uksed ja aknad, osaliselt oli tehtud ka sisetöid. Kasepää Vallavalitsus kinnitas Keskkonnainspektsioonile 10.12.2012 edastatud kirjas (tl I-44), et Kasepää Vallavolikogu 30.03.2007. a otsusega nr 35 algatatud detailplaneeringu lahendustes ei ole ette nähtud sadamaehituse rajamist XXXX kinnistule. Keskkonnainspektsiooni seisukohanõudele 21.11.2012 esitatud vastuses (tl I-48) leidis Keskkonnaamet, et arvestades rannaja kaldaalade olulisust bioloogilise mitmekesisuse seisukohast, ei ole LKS § 38 lg-ga 3 vastuolus püstitatud ehitise säilitamine antud kohas põhjendatud. Kasepää Vallavalitsus leidis

Keskkonnainspektsioonile 14.11.2012 edastatud kirjas (tl I-47), et XXXX kinnistul olev ehitis tuleks lammutada.

6. Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Jõgevamaa büroo kohustas 14.12.2012. a ettekirjutusega nr 04007512 (tl I-37-40) kaebajat likvideerima XXXX kinnistule Omedu külas Kasepää vallas Jõgevamaal Peipsi järve ehituskeeluvööndisse püstitatud ehitis ning taastama võimalikult ligilähedane ehitustegevuse eelne olukord hiljemalt 01.05.2013. Ettekirjutuse kohaselt on 05.11.2012. a vaatlusprotokolliga fikseeritud, et vaidlusalune ehitis ei vasta oma tunnuste poolest paadikuurile, sest see asub veepiirist paadi transportimiseks ebamõistlikult kaugel ning ehitisel puuduvad elementaarsed paadikuuri tunnused sh uks, millest paat sisse mahuks. Asjaolu, et ehitis on valmis ehitatud, ei tähenda, et ehituskeeluvööndit vähendatakse, ning omavoliline tegevus ei too ehitajale kaasa õiguspärast ootust. Ehitis on nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane, kuna kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik XXXX kinnistule ehitusluba välja anda, sest puudub kehtestatud planeering, mille menetluse käigus oleks Keskkonnaamet ehituskeeluvööndit vähendanud. Seega on kõnealuse ehitise püstitamine vastuolus LKS § 38 lg-ga 3 ning ehitise säilitamine ei ole põhjendatud.

7. 01.02.2013 esitas kaebaja Kasepää Vallavalitsusele vallavolikogu 30.03.2007. a otsusega nr 35 algatatud detailplaneeringu muutmiseks planeeringulahenduse muudatuse projekti (tl I-16-23p, koostatud 10.10.2012). Detailplaneeringu uue lahendusega on Peipsi järve ranna ehituskeeluvööndisse (ligikaudu 34 m kaugusele järvest) kavandatud vaidlusalune sadamaehitis (paadikuur), teine sadamaehitis (võrgukuur) ning eluhooned.

8. 08.02.2013 esitas kaebaja Keskkonnainspektsioonile vaide Keskkonnainspektsiooni 14.12.2012. a ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks, mille Keskkonnainspektsiooni peadirektor jättis 18.02.2013. a vaideotsusega (tl I-75-77) rahuldamata.

9. 21.02.2013 esitas Kasepää Vallavalitsus XXXX kinnistu detailplaneeringu uue lahenduse Keskkonnaametile läbivaatamiseks ja seisukoha võtmiseks, ning palus Keskkonnaametilt selgitust, kas kaebaja poolt ehitatud paadikuur ja detailplaneeringu kohaselt samuti kavandatav võrgukuur kuuluvad LKS § 38 lg-s nimetatud erandite alla, mille ehitamine ehituskeeluvööndisse on lubatud. Kasepää Vallavalitsusele vastuseks esitatud 06.03.2013. a kirjas (I kd tl 51-51p) leidis Keskkonnaamet, et XXXX kinnistule planeeritavad hooned (paadikuur ja võrgukuur) on rajatised, mis ei kuulu LKS § 38 lg-s 5 toodud erandite alla ning nende ehitamine ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud.

10. 18.03.2013 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl I-3-8), milles taotles Keskkonnainspektsiooni 14.12.2012. a ettekirjutuse nr 04007512 tühistamist.

- 2012. aasta kevadel leidis kaebaja kinnistut nõgestest ja võsast puhastades järve ning tee vaheliselt alalt vana sadamaehitise (paadikuuri) vundamendi, mis oli maaga tasa vajunud ja osaliselt lammutatud. Kaebaja leidis, et kuivõrd tegemist oli endise sadamaehitise taastamisega, siis ehituskeeluvööndi piirangud sellele ei kehti.

- Kaebaja hinnangul on tal tekkinud planeerimismenetluses õigustatud ootus ehituskeeluvööndi vähendamiseks, kui asjaomased haldusorganid on väljendanud nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks, kuid menetlustoiminguid ei tehtud nelja aasta vältel. LKS § 38 lg 5 p 2 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele ning neid võib ehitada ilma Keskkonnaameti nõusolekuta. Kaebaja selgitab, et kuivõrd Keskkonnametist saadud info põhjal selgus, et ka LKS § 38 lg 5 p 2 erandi alusel ehitustegevuse läbiviimiseks on vajalik viia vastu võetud planeering vastavusse looduses eksisteeriva olukorraga ning planeering kehtestada, asus kaebaja koheselt koostama ka vastu võetud planeeringu täiendamise projekti, et legaliseerida vaidlusalune ehitis. Seega on kaebaja alustanud vaidlusaluse ehitise seadustamisega.

- Kaebaja ei ole ehitustegevusega keskkonnale kahju tekitanud. Ehitis ei riku kellegi teise ega avalikke huve ning lammutusettekirjutust ei saa teha ainuüksi karistusena omavolilise ehitise ehitamise eest. Keskkonnajärelevalve seadusest (KeJS) ei tulene absoluutset kohustust igal juhul omavoliline ehitis likvideerida. Ettekirjutusest ei tulene, kuidas mõjutab sadamaehitis ümbritsevat keskkonda, mis on juba asustatud ehitistega, mis asuvad samuti rannaja kaldakaitse piirangu vööndis, kuid on saanud vastava loa. Samuti ei nähtu kaalutlust selle kohta, kas ebaseaduslikult ehitatud ehitise likvideerimine võib kahjustada loodust ja keskkonda ning kumb tegevus (ehitise likvideerimine või selle seadustamine) on loodusele ja keskkonnale kahjulikum.

- Kaebaja sõnul on ta 08.11.2012 esitatud kirjalikes seisukohtades palunud ettekirjutuse tegemisega oodata, kuni on selgunud täiendatud detailplaneeringu kehtestamine/kehtestamata jätmine ja/või Keskkonnaameti seisukoht ehituskeelu vähendamise osas. Vaatamata nimetatud avaldusele koostati kaebajale ettekirjutus ehitise likvideerimiseks. Keskkonnainspektsiooni oletus planeeringu mittekehtestamise kohta on ennatlik, ning tal oli kohustus haldusmenetlus ettekirjutuse andmiseks peatada kuni kohaliku omavalitsuse poolt planeerimismenetluse läbiviimiseni.

- Kaebaja palus kohtul läbi viia lepitusmenetluse.

11. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses (tl I-33-35p) jätta kaebus rahuldamata.

12. Kasepää Vallavalitsus ja Keskkonnaamet esitas kaebusele arvamused (vastavalt tl I-97-97p; tl I-89-91p).

13. Tartu Halduskohus jättis 09.10.2013. a otsusega (tl I-139-143p) kaebaja taotluse lepitusmenetluse korraldamiseks ning kaebuse rahuldamata.

– Keskkonnainspektsiooni 14.12.2012. a ettekirjutus nr 04007512 on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. XXXX kinnistule püstitatud ehitis ei ole sadamaehitis LKS § 38 lg 5 p 2 mõttes. Püstitatud ehitise suhtes ei kohaldu LKS § 38 lg-s 5 sätestatud erand ning kaebaja pidi ehitamisel arvestama üldiste piirangutega, s.h keeluga ehitada Peipsi järve kalda ehituskeeluvööndis. Kaebaja väidetest ei nähtu, et ehitis oleks püstitatud mõne sadamateenuse teostamiseks sadamaseaduse (SadS) § 2 p 1 mõttes. Kaebaja kinnistul ei ole väikesadamat ega üldse mingeid rajatisi veesõidukite sildumise võimaldamiseks. Olukorras, kus kinnistul ei ole sadamat ning puudub ka õiguslik alus (detailplaneering), mis näeks ette sadama rajamise, puudub ühtlasi alus ehitise seostamiseks sadamateenuste osutamisega, s.o määratlemiseks sadamaehitisena. Seda, et hoone oleks kavandatud sadamateenuse osutamiseks, ei saa järeldada ka hoone asukohast, mõõtmetest ja ruumijaotusest. Kuna seadus sätestab üldise keelu ehitada Peipsi järvele lähemale kui 100 meetrit, siis tuleneb sellest eeldus, et kui LKS § 38 lg-s 5 sätestatud erandi kohaldumine ei ole selge, siis tuleb eeldada, et ehitamine on keelatud. Kaebaja väide, et ta leidis vana vundamendi kinnistu korrastamise käigus, ei ole eluliselt usutav ega millegagi tõendatud. Samas oleks ka vana vundamendi olemasolu korral olnud tegemist hoone ehitamisega ehitusseaduse tähenduses ning kohalduvad kõik nõuded ja piirangud ehitamisele.

- Kuivõrd ettekirjutuse tegemise ajaks puudus jõustunud planeering, millega oleks kinnistul ehituskeeluvööndit vähendatud, oli vaidlusaluse ehitise püstitamine ka selles osas sisuliselt vastuolus kehtiva õigusega. Kaebaja ei oleks saanud ehitamise õigusvastasust kõrvaldada üksnes vormikohaste lubade ja nõusolekute taotlemise kaudu. Haldusorganid ei ole XXXX kinnistu detailplaneeringu menetluses väljendanud selget valmisolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks, millest kaebajal oleks võinud tekkida õigustatud ootus, et vastav otsustus ka vormikohaselt vastu võetakse. Õiguspärane ootus ei saanud kaebajal tekkida ka võrdsuspõhiõigusele tuginedes.

- Ettekirjutusel on legitiimne eesmärk. XXXX kinnistul toimunud tegevuse seadusega kooskõlla viimine selliselt, et ehituskeeluvööndis ei asuks ebaseaduslikke ehitisi, on kooskõlas LKS §-s 34 sätestatud ranna või kalda kaitse eesmärgiga. Lisaks looduskaitseliste eesmärkidele saavutamisele on vastustajal kohustus tegutseda ka seaduslikkuse tagamiseks. Keskkonnainspektsioonil puudus vajadus tuvastada, kas keskkonnale on kahju juba tekkinud, kuivõrd LKS § 38 lg 3 ega KeJS § 21 lg 2 p 6 ei sea ehituskeelu kehtivust või ettekirjutuse tegemist sõltuvusse kahju tekkimisest. Kehtiva õiguse kohaselt saab kinnistu omanik taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist planeeringumenetluse kaudu.

- Ehitise likvideerimine on taotletud eesmärgi suhtes proportsionaalne, sest eesmärgi saavutamiseks puuduvad teised meetmed. Ehitise seadustamine detailplaneeringu kaudu ei ole võimalik, sest planeeringuga kavandatakse ehitukeeluvööndi vähendamine 60 meetrini ja sel juhul jääb ehitis endiselt ehituskeeluvööndisse. Ettekirjutuse andmise ajal ei pidanud vastustaja arvestama ka teoreetilise võimalusega, et kaebaja võib tulevikus taotleda muudetud tingimustel detailplaneeringu kehtestamist.

- Kaebaja erahuvi ei kaalu üle avalikku huvi looduskaitseseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja seaduslikkuse tagamiseks. Kaebaja jätkas ebaseadusliku ehitise ehitamist ning püstitas selle olulises osas pärast keskkonnainspektorite poolt talle suulise korralduse andmist ebaseadusliku ehitustegevuse lõpetamiseks. Seega on kaebaja käesoleval juhul ise teadlikult suurendanud võimaliku lammutusettekirjutuse mõju ulatust oma varalisele sfäärile. Kohtu hinnangul toob nimetatud asjaolu kaasa kaebaja erahuvi kaalukuse vähenemise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. 08.11.2013 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 09.10.2013. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl I-154-157p), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

- Ettekirjutus ei ole proportsionaalne, rajaneb haldusakti andja oletustele ning haldusaktiga on asutud vastu võtma otsuseid, mis väljuvad haldusakti andja pädevusest. Olukorras, kus ei ole teada ehitist seadustava detailplaneeringu lõpptulemus, ei saa asuda seisukohale, et ehitise seadustamise võimalused on lõplikult ammendunud. Kaebaja on 08.11.2012, s.o enne 14.12.2012. a ettekirjutuse tegemist, pöördunud haldusorgani poole ja avaldanud, et ehitise seadustamisega on alustatud, paludes oodata ära selle lõpptulemuse. Seega oli haldusorganile haldusakti andmise ajal teada, et ehitise omanik kavatseb asuda ehitist läbi planeeringu muutmise seadustama. Ehitist seadustav planeering on esitatud 01.02.2013 Kasepää vallale, kes peab seda vastavalt planeerimisseadusele (PlanS) ka menetlema.

- Sedavõrd intensiivne ettekirjutus nagu ehitise likvideerimiseks kohustav ettekirjutus ei tohi rajaneda oletustele ja selle andmisel peavad olema kõik mõistlikud võimalused ebaseadusliku ehitise seadustamiseks lõplikult ammendunud. Vastustaja seisukoht, et planeeringut, millega seadustatakse vaidlusalune ehitis kas täielikult või osaliselt, igal juhul ei kehtestata, on spekulatiivne, kuivõrd vastustajal puudub info selle kohta, millise resultaadiga lõpeb planeeringu menetlemine Kasepää Vallavolikogus. Sellega on Keskkonnainspektsioon asunud võtma vastu otsuseid, mis kuuluvad Kasepää Vallavolikogu pädevusse, ning ületanud selgelt temale antud diskretsioonivolitust.

- Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud sadamaseadust. SadS § 2 p 1 kohaselt ei pea sadamaehitised olema vajalikud ainult sadamateenuse osutamiseks, vaid ka sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Halduskohus on asunud ebaõigele seisukohale, et SadS § 2 ja § 3 kohaselt on tegemist sadamaga üksnes olukorras, kus osutatakse kõiki SadS §-s 3 loetletud teenuseid. Kaebaja hinnangul tuleneb sadamaseadusest, et sadamaga on tegemist ka siis, kui osutatakse vähemalt ühte SadS § 3 lg 1 nimetatud teenustest. Kusjuures SadS § 3 lg 2 kohaselt on sadamateenusega tegemist ka siis, kui nimetatud teenust osutatakse omatarbeks. Seega on sadamaseaduse mõttes sadamateenuseks ka enda veesõidukite sildumise võimaldamine ning enda ja reisijate peale ja maha mineku tagamine. Antud juhul on tegemist detailplaneeringu kohaselt kavandatava väikesadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajaliku ehitisega, milles ladustatakse ja hoitakse veesõidukeid ning nende lisatarvikuid.

- Kaebaja teeb veelkord ettepaneku kõigile menetlusosalistele lepitusmenetluse läbiviimiseks ehk kohtuvaidluse lahendamiseks läbirääkimiste teel. Arvestades asjaolu, et Kasepää vallale on esitatud detailplaneeringu muudatus, milles on märgitud sadamarajatise rajamine Peipsi kalda ja rannakaitse vööndisse ning mis järgib valla arengukava, oleks mõistlik ja otstarbekas peatada kuni planeerimismenetluse lõpuni vaidlustatud ettekirjutuse täitmine.

15. Vastustaja palub kohtule edastatud vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele (tl II-3-5) jätta apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata.

- Halduskohus on Riigikohtu selgitustest lähtuvalt otsuses põhjendanud, miks kaebaja püstitatud ehitis ei ole mitte ainult formaalselt, vaid ka materiaalselt õigusvastane, mistõttu ei oleks kaebaja saanud ehitamise õigusvastasust kõrvaldada üksnes vormikohaste lubade ja nõusolekute taotlemiste kaudu. Ükski õigusakt ei näe otseselt ette võimalust ehitise tagantjärele seadustamiseks. Isik, kes soovib püstitada ehitist, peab enne ehitamise alustamist olema veendunud, et tal on olemas vastav õigus. Detailplaneeringu taotluse esitamine ja enne ehitustegevuse alustamist selle seaduslikkuse tagamine on ehitaja, mitte kohaliku omavalitsuse, Keskkonnainspektsiooni või kohtu kohustus. Tartu Halduskohus on tõenditele tuginedes õigesti leidnud, et olemasoleva ehitise seadustamine ei ole võimalik. Kaebaja ise ei ole omalt poolt teinud midagi mõistlikku selleks, et enda olukorda leevendada.

- Kuigi kaebaja väidab, et tegemist on paadikuuriga ja seega sadamaehitisega, oleks ka sellisel juhul ehitis materiaalselt ja formaalselt õigusvastane, sest detailplaneeringut, mis lubaks ehitada sadamaehitist, ei ole kehtestatud. Püstitatud ehitis XXXX kinnistul on omavoliline ja Keskkonnainspektsioonil puuduvad volitused kokkulepete sõlmimiseks ja tingimuste seadmiseks ehitise püsimajäämiseks. Ettekirjutus on koostatud põhjusel, et ehitis on materiaalselt õigusvastane ehk puudub kehtiv detailplaneering. Ehitise omaniku huvi säilitada juba olemasolev ehitis ei ole vältimatult kaalukam avalikust huvist seaduslikkuse tagamiseks ja avalikkuse huvist tagada neile senine miljöö planeerimismenetluse ajaks. Olukorras, kus ehitise omanik teab, et tema ehitis on ebaseaduslik, peab ehitise omanik arvestama, et detailplaneeringut sellisel kujul ei pruugita kehtestada ja tal ei saa tekkida õiguspärast ootust ehitise seadustamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-06-1858).

16. Kasepää Vallavalitsus palub kohtule edastatud vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele (tl II-9-9p) jätta apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata. XXXX kinnistul puudub sadam. Iga ranna või kaldaga piirnev kinnistu ei ole automaatselt sadam. Kaebaja kinnistul ei ole ega ei ole ka uue detailplaneeringu lahendusega planeeritud mingeid rajatisi veesõidukite sildumise võimaldamiseks. Keskkonnaamet on oma 06.03.2013. a kirjas kinnitanud, et XXXX katastriüksusele planeeritud hooned (paadikuur ja võrgukuur) ei kuulu LKS § 38 lg-s 5 toodud erandite alla. Juhul, kui paadikuur ja võrgukuur kuuluks LKS § 38 lg-s 5 toodud erandite hulka, ei saa lähtudes olemasoleva hoone seisukohast, mõõtmetest ja ruumijaotusest teha järeldust, et hoone oleks paadikuur. Kasepää Vallavalitsus on seisukohal, et 01.02.2013 esitatud uus detailplaneeringu lahendus ei vasta seadustele ja õigusaktidele, ning detailplaneeringut ei saa volikogule vastuvõtmiseks esitada. Kasepää Vallavalitsus ei näe võimalust lepitusmenetluseks.

17. Keskkonnaamet palub kohtule edastatud vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele (tl II- 12-13p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

- Kaebaja on ebaõigel seisukohal, et üldplaneering on kooskõlastamisel. Kasepää valla üldplaneering on kehtestatud Kasepää Vallavolikogu 30.08.2013. a otsusega nr 26 „Kasepää valla üldplaneeringu kehtestamine“. Üldplaneeringuga ei ole määratletud XXXX kinnistut kui sadamaala.

- Puudub vaidlus, et XXXX kinnistule on ehituskeeluvööndisse püstitatud ehitis, mille ehitamiseks ei ole kaebajale antud ehitusluba ja see paikneb ehituskeeluvööndis ning ehitamist on jätkatud vaatamata Keskkonnainspektsiooni sekkumisele (vundamendi ehituse staadiumis). Keskkonnaminister ei andnud 16.10.2008. a otsusega nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks XXXX kinnistu detailplaneeringu alusel, mistõttu kohalik omavalitsus ei saa tulenevalt LKS § 40 lg 3 detailplaneeringut soovitud kujul kehtestada.

- Uues planeeringulahenduses on kavandatud püstitatud hoone säilitada kinnistu osas (tee ja järve vahelisel alal), millel keskkonnaminister ei nõustunud ehituskeeluvööndi vähendamisega ning ehitamine on keelatud. Põhjendamatud on kaebaja väited õigustatud ootusest planeeringu kehtestamiseks. Asjaolu, et detailplaneering on kohaliku omavalitsuse poolt algatatud, ei tähenda seda, et planeering ka alati igal juhul kehtestatakse. Kui omanik püstitab ehituskeeluvööndisse loata ehitise, ei saa ta eeldada, et omaniku huvi kaalub igal juhul üle looduskaitseseadusest tuleneva avaliku huvi kalda kaitsmiseks ja ehitis igal juhul seadustatakse.

- Vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal ja ka apellatsioonkaebuse esitamise ajal ei ole XXXX kinnistul sadamat. Sadamat ei ole XXXX kinnistule ette näinud ka 30.08.2013 kehtestatud Kasepää valla üldplaneeringuga. Seega ei saa rääkida sadama olemasolust ja sadamaehitise rajamisest XXXX kinnistul.

18. 17.04.2014 esitas kaebaja Kasepää vallale XXXX kinnistu uue detailplaneeringu lahenduse (OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 100/0807), mille eesmärgiks on rajada sadama-ala ühe leibkonna poolt pakutavate teenuste (kalandus, turism ja veesõidukitega seotud tegevused ja teenused) osutamise võimaldamise jaoks. Keskkonnaamet esitas 01.07.2014. a kirjas nimetatud detailplaneeringu lahenduse osas vallavalitsusele omapoolsed märkused, paludes detailplaneeringu esitatud märkuste osas üle vaadata. Ka 13.10.2014. a kirjas esitas Keskkonnaamet detailplaneeringu kohta oma märkused ning palus esitada Keskkonnaametile omavalitsuse otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta, et Keskkonnaametil oleks võimalik anda lõplik seisukoht detailplaneeringu kohta. 30.10.2014 esitas OÜ Projekteerimiskeskus Kasepää vallavalitsusele muudetud ja täpsustatud kujul XXXX kinnistu detailplaneeringulahenduse. Detailplaneeringu viimase muudatuse kohaselt on detailplaneeringu eesmärk rajada XXXX kinnistule sadama-ala ühe leibkonna poolt pakutavate teenuste – kalandus, turism ja veesõidukitega seotud tegevused ja teenused – osutamise võimaldamise jaoks, ning selle kohaselt on XXXX kinnistule ette nähtud väikesadama teenindamiseks vajalikud paadija võrgukuur. 09.03.2015 esitas kaebaja Jõgeva maavalitsusele taotluse XXXX kinnistu detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamiseks.

19. Kaebaja leiab kohtule 05.08.2014 (tl II-19-19p), 04.11.2014 (tl II-22-22p) ja 31.03.2015 (tl II-42-43) esitatud täiendavates seisukohtades, et kuivõrd Kasepää vald ja Keskkonnaamet menetlevad XXXX kinnistu planeeringulahendust ning seeläbi on võimalik XXXX kinnistul olev ehitis seadustada, võib sellest tulenevalt ära langeda vajadus ehitise likvideerimiseks tulenevalt Keskkonnainspektsiooni 14.12.2012. a ettekirjutusest. Kaebaja hinnangul on igati põhjendatud eeldada, et esitatud detailplaneeringu lahendus jõuab kehtestamiseni ja XXXX kinnistul asuv paadija võrgukuur on võimalik seeläbi seadustada. Esitatud kujul detailplaneeringut toetab ka Kasepää valla arengukava, mille kohaselt on valla arengu prioriteediks just ettevõtluse elavdamine ja elukeskkonna parandamine. Kui detailplaneering sellisel kujul kehtestatakse, tekitaks olemasoleva ehitise likvideerimine kaebajale ulatusliku ja pöördumatu kahju, mille tekkimist on võimalik ennetada ja vältida. Kaebaja hinnangul ei ole ehitist võimalik likvideerida ka enne seda, kui maavalitsus on võtnud seisukoha detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamise menetluses. Kaebaja osundab, et tema soovi rajada XXXX kinnistule sadam, kinnitab ka asjaolu, et 05.03.2015 esitas OÜ Hansura, mille juhatuse liikmeks kaebaja on, Kasepää vallale taotluse kohanime määramiseks, millega palus määrata Kasepää vallas, Omendu külas, XXXX kinnistul asuva sadama nimeks Suurekivi.

20. Ringkonnakohus vaatas asja läbi 03.06.2015 toimunud istungil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

21. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja uus taotlus lepitusmenetluse läbiviimiseks tuleb jätta läbi vaatamata, sest ringkonnakohus ei vii läbi lepitusmenetlust (HKMS § 185 lg 2 ls 2).

22. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et halduskohus on tõlgendanud sadama mõistet liiga kitsalt. SadS § 2 p 1 kohaselt on sadam sadamaseaduse tähenduses veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maaja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. SadS § 3 lg 1 p 1 järgi käsitatakse sadamateenusena muuhulgas veesõiduki sildumise võimaldamist. SadS § 3 lg-st 2 nähtub, et sadamateenusega on tegemist ka siis, kui teenust osutatakse vaid omatarbeks. Seega ei välista sadamaseadus isiku õigust rajada kinnistule sadam vaid oma isiklikuks tarbeks.

23. Eelnev ei mõjuta aga hinnangut halduskohtu otsuse õiguspärasusele tervikuna. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja poolt Omedu külas Kasepää vallas XXXX kinnistule rajatud ehitis on nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane ning vastustaja ei ole likvideerimisettekirjutust tehes rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet. Vastuseks kaebaja apellatsioonimenetluses toodud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

24. Kaebaja vastuväited puudutavad pädevuse ületamist ja ettekirjutuse andmisel kaalutluspiiride ületamist. Kaebaja väidab, et kuna vastustajal puudub info selle kohta, millise tulemusega lõpeb planeeringu menetlemine Kasepää Vallavolikogus, siis on Keskkonnainspektsioon võtnud vastu otsuse, mis kuulub Kasepää Vallavolikogu pädevusse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja selgitab pädevuste jaotust. Vastustaja on 14.12.2012. a ettekirjutuses nr 04007512 tuginenud KeJS § 4 lg 2 p-le 4, § 16 lg 2 p-le 4 ja § 21 lg 2 p-le 6. Nimetatud norme on vastustaja nende ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis ettekirjutuses refereerinud ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid siinkohal kordama hakata. Kasepää Vallavolikogu on seevastu pädev algatama ja kehtestama detailplaneeringuid. PlanS § 4 lg 2 ls 1 järgi on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. PlanS § 9 lg 11 järgi võib kohaliku omavalitsuse volikogu põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele PlanS § 3 lg-s 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada muuhulgas antud vallas või linnas ruumilist planeerimist. Vastavalt KOKS § 22 lg 1 p-le 33 on volikogu ainupädevuses detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja PlanS § 10 lg-s 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine. PlanS § 10 lg 61 p 4 kohaselt ei tohi detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui planeering koostatakse ranna või kalda piiranguvööndis looduskaitseseaduse tähenduses. Detailplaneeringu algatamine ja selle kehtestamine on käesoleval juhul niisiis kohaliku omavalitsuse pädevuses, samal ajal kui omavolilise ehitise likvideerimise ettekirjutuse tegemine oli nii ettekirjutuse tegemise ajal kui ka 01.07.2014 jõustunud LKS § 702 lg 1 järgi jätkuvalt Keskkonnainspektsiooni pädevuses. Isegi kui detailplaneering kehtestatakse, ei muuda see kaebaja ehitist seaduslikuks, vaid ehitise seadustamiseks oleks vaja kas ehitusluba, kirjalikku nõusolekut või teavitust ning kasutusluba, alates 01.07.2015 ehitusluba või ehitusteatist ning kasutusluba või kasutusteatist.

25. Kaebaja leiab, et kui ei ole teada ehitist seadustava detailplaneeringu lõpptulemus, ei saa asuda seisukohale, et ehitise seadustamise võimalused on lõplikult ammendunud, ning et likvideerimisettekirjutuse tegemisel peavad olema kõik mõistlikud võimalused ebaseadusliku ehitise seadustamiseks lõplikult ammendunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et haldusakti õiguspärasust tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt hinnata selle andmise aja seisuga ning likvideerimisettekirjutuse tegemise ajal ei pidanud vastustaja arvestama teoreetilise võimalusega, et kaebaja võib tulevikus taotleda muudetud tingimustel detailplaneeringu kehtestamist. Vastustaja ei ole rikkunud kaalutlusreegleid, vaid on vaidlustatud ettekirjutuses piisava põhjalikkusega käsitlenud põhjuseid, miks on õiguspärane kaebaja poolt rajatud omavoliline ehitis likvideerida.

26. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et kaebaja väited vana vundamendi leidmise kohta enda kinnistul ei ole usutavad. Kui kaebaja kinnistul asus kunagi mingi ehitis, siis oleks selle kohta olemas ka mingisugune dokumentatsioon, ning kui kaebaja oleks tõepoolest leidnud võsast vundamendi, siis ei ole eluliselt usutav, et ta oleks jätnud selle fotomaterjaliga dokumenteerimata ja Kasepää valla sellest teavitamata. Siiski ei muudaks ka vana vundamendi eksisteerimise fakt kohtu hinnangut käesolevas asjas.

27. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustaja ega ükski muu menetlusosaline ei ole taotlust menetluskulude väljamõistmiseks esitanud, siis ei ole selles osas vajalik seisukohta võtta.

Tiina Pappel Maili Lokk Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/