3-15-731/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-731 Haldusasi

Menetlusosalised

A.G.i kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 100 eurot.

Kaebaja – A.G.; Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta A.G.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 30.06.2015 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. A.G. esitas 30.12.2014 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 100 eurot. Kahjunõude kohaselt rikkus Tallinna Vangla ametnik Tallinna Vangla kodukorra punkti 13.3.1. Rikkumine seisnes asjaolus, et 23.12.2014 ei võimaldatud A.G.il graafikujärgset helistamist lühendatud tööpäeva tõttu.

2. Tallinna Vangla jättis 19.03.2015 vastusega nr 5-18/14/35860-3 A.G.i kahju hüvitamise nõude rahalise hüvitise nõudes rahuldamata ning vabandas A.G.i ees, et talle 23.12.2014 telefonikõnede teostamist ei võimaldatud.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 24.03.2015 A.G.i kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 100 eurot.

Kaebuse sisu

4. Tallinna Vangla ametnik rikkus Tallinna Vangla kodukorra punkti 13.3.1. Rikkumine seisnes asjaolus, et 23.12.2014 ei võimaldatud A.G.il ning teistel tema kambrikaaslastel graafikujärgset helistamist lühendatud tööpäeva tõttu. Kuna kaebaja helistab oma eakatele vanematele iganädalaselt, tõi helistamise mittevõimaldamine kaasa hingelise läbielamise ning kannatada said kaebaja sotsiaalsed suhted lähedastega. Tallinna Vangla on kaebaja õigusi rikkunud korduvalt. Üks vaidlus on lahendamisel Tallinna Halduskohtus haldusasjas nr 3-15-48, teist vaidlust menetletakse Tallinna Vanglas.

4.1. Tallinna Vangla tunnistab oma vastuses taotlusele, et helistamise mittevõimaldamine oli õigusvastane. Tallinna Vanglal oli võimalus korrektselt organiseerida kõikidele kinnipeetavatele võimalus helistamiseks. Tallinna Vangla rikub isikute kinnipidamise eesmärki õiguskuulekuse tõhustamiseks.

4.2. Tallinna Vangla ei vastanud kaebaja kahju hüvitamise taotlusele tähtaegselt.

4.3. Kaebaja taotleb psühholoogilise ebamugavuse tekitamise eest 100 euro hüvitamist. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja välja mõista talle tekitatud kahju eest rahaline hüvitis.

Vastustaja vastulause

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. A.G. on Tallinna Vanglale esitanud telefonikõne registreerimislehe, millest nähtub, et ta soovis 23.12.2014 helistada B. G.le ja M. G.le. Teostatud telefonikõnede nimekirjast nähtub, et A.G. on helistada saanud 09.12.2014, 16.12.2014 ja 30.12.2014. Perioodil 22.12.2014 - 28.12.2014 A.G. helistada ei saanud ning selles osas on vangla tegevus olnud õigusvastane.

5.1. A.G. ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et talle oleks tekitatud alandust, hirmu, nördimust, muret, kaotusvalu või kahjustunud tervist. Samuti ei ole taotlejale tekkinud püsivat kehalise terviklikkuse kaotust, väljanägemise muutust, olulist psüühika või närvitegevuse häiret, heaolu langust või põhjendamatult loodetud heaolu loomise kaotust. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale ei ole Tallinna Vangla tegevuse tagajärjel kahju tekkinud. Ainult ühel korral telefonikõne tegemata jätmise tõttu sotsiaalsed suhted lähedastega ja sugulastega kannatada ei saa. Isikuõiguste rikkumisest ei tulene automaatselt, et talle on tekkinud mittevaraline kahju. Rahalise hüvitise väljamõistmine ei aseta taotlejat olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vangistuse tingimustes ei täida rahaline hüvitis oma eesmärki. Vastustaja leiab, et piisav on A.G.i õiguste rikkumist taastavaks tegevuseks lugeda vanglapoolset vabandamist.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

6. Asjas puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et vastustaja tegevus, mis seisnes kaebajale helistamise mittevõimaldamises 23.12.2014, oli õigusvastane. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud vangla sisekorraeeskirja (edaspidi sisekorraeeskiri) § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Ka Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna vangla kodukorra“ (edaspidi kodukord) p 13.3.2 kordab sisekorraeeskirjas toodut, mille kohaselt tagab vangla kinnipeetavatele telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas. Telefoni kasutamise ajad on ära toodud päevakavas. Kodukorra p 13.3.2 kohaselt saavad kinnipeetavad helistamissoovi avaldada telefoni kasutamist korraldavale ametnikule üldjuhul helistamisele eelneva tööpäeva õhtusel loendusel. Taotluste alusel koostatakse järgmiseks päevaks helistamiste ajakava. Telefoni kasutamist korraldavale ametnikule on kinnipeetava soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. Taotluses märgib kinnipeetav enda eesja perekonnanime, kambri numbri, isiku või asutuse, kuhu kinnipeetav helistada soovib, kui andmeid ei ole varem esitatud, soovitava telefoni kasutamise aja, muu olulise teabe ning taotluse esitamise kuupäeva. Kodukorra p 13.3.4 alusel võimaldatakse kinnipeetavale, kes on õigel ajal esitanud nõuetekohase taotluse telefoni kasutamiseks, telefoni päevakavas ettenähtud ajal ühel korral mitte vähem kui 5 minutit. Telefoni kasutamise aeg hõlmab telefoninumbrite valikut, ooteaega ja kõnet. Erinevate telefoninumbrite valimiste arvu ei piirata.

6.1. Telefonikõne registreerimislehelt (tl 27) nähtuvalt soovis kaebaja, kes viibis kambris 456, helistada 23.12.2014 B. G.le ja M. G.le. Vastustaja ei ole väitnud, et vastav taotlus oleks esitatud mittetähtaegselt. Kaebaja kohta peetava vangiregistri infosüsteemi andmete (tl 28) kohaselt on kaebaja saanud helistada M. G.le 02.12, 09.12, 16.12, 30.12.2014. Eelnevast tulenevalt on õiged kaebaja väited, et talle ei võimaldatud helistamist 23.12.2014 vastavalt esitatud registreerimislehele. Vangla ei ole esitanud kohtule väiteid ega tõendeid sellest, et A.G.ile oleks telefonikõnede tegemine sel ajaperioodil olnud piiratud VangS § 28 lg 3 alusel. Sellise tegevusega on vangla rikkunud kaebaja suhtes sisekorraeeskirja § 51 lg-t 2 ning kodukorra p-i 13.3.2.

7. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg 1 näeb ette õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 128 lgst 5 tulenevalt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohtulahendi nr 3-3-1-64-14 p-s 10 tsiteeris Riigikohtu halduskolleegium oma varasemat lahendi nr 3-3-1-27-02 p-i 14, mille kohaselt “mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu“. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Lähtudes VÕS § 127 lg-st 6 otsustab mittevaralise kahju eest määratava hüvitise suuruse üle kohus diskretsiooni kohaselt.

7.1. Käesoleval juhul kehtib eeldus, et kaebajal on tekkinud mittevaraline kahju – täidetud ei ole RVastS § 9 lg-s 1 toodud eeldused, küll aga on isikul õigus taotleda tekitatud mittevaralist kahju tulenevalt VÕS § 128 lg-st 5, kuna helistamise mittevõimaldamine tõi kaebajale väidetavalt kaasa muretsemise ja hingelise läbielamise.

7.2. Kohtul tuleb hüvitise väljamõistmise otsustamisel välja selgitada haldusorgani süü ja selle suurus ning rikkumise raskus. Eelnevalt tsiteeritud kohtulahendi nr 3-3-1-64-14 p-s 10 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et „süü puudumise tõendamiskoormis lasub avaliku võimu kandjal. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest üksnes siis, kui ta tõendab, et ta ei olnud mittevaralise kahju tekitamises süüdi“. Käesoleval juhul vastustaja ei vaidlusta, et Tallinna Vangla tegevus oli õigusvastane ning seega tuleb eeldada vastustaja süü olemasolu. Vastupidist ei ole tõendatud. Süü vormide osas tuleb lähtuda VÕS §-s 104 sätestatust. VÕS § 104 lg 2 sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3), raske hooletus vastavalt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Kohtul ei ole alust arvata, et telefonikõnedega tegelema pidanud ametnik tekitas kaebajale tahtlikult kahju, st tegutses sooviga õigusvastast tagajärge esile kutsuda. Vastutava ametniku Tallinna Vangla 2. üksuse valvuri Tiina Arulaiu seletuskirja (tl 26 pöördel) kohaselt oli 23.12.2014 lühendatud tööpäev, mis kestis kella 13:30-ni. Tavaliselt kestab 10 kambritäie telefonikõnede tegemine aega 6 kuni 7 tundi (kella 9:00-st kuni 16:00-ni), mille vahele jääb söögipaus. Samal päeval korraldati koosolek, mis kestis kella 11:30-st kuni 13:30-ni. Telefonikõnede tegemise aega jäi 2 ja pool tundi, millise aja jooksul võimaldati teha telefonikõnesid. Peale tööpäeva lõppu teavitas ametnik kinnipeetavaid helistamisaja edasilükkumisest. Tegemata jäänud kõned võimaldati teha esimesel võimalusel, so 30.12.2014. Eelneva pinnalt leiab kohus, et kirjeldatud situatsioonis ei käitunud küll konkreetne ametnik hooletult, küll aga oleks pidanud Tallinna Vangla haldusorganina sellise situatsiooni tekkimist (lühendatud tööpäeva ja sellele veel lisaks planeeritud koosoleku tõttu ei suudetud osade kinnipeetavate suhtes täita sisekorraeeskirja § 51 lg-t 2 ning kodukorra p-i 13.3.2) ennetama - kaasama täiendavaid töötajaid või tasustama ametniku ületunnid vms. Seetõttu saab järeldada, et vastustaja Tallinna Vangla oli oma tegevuses hooletu.

8. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et konkreetsel juhul on täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused – kaebaja hingevalu oli põhjustatud Tallinna Vangla süülisest õigusvastasest tegevusest. Järgmisena peab kohus kaaluma, kas riive on piisavalt intensiivne, et õigustada mittevaralise kahju hüvitamist rahas. RVastS § 13 lg 1 p-st 3 tuleneb, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse õiguste rikkumise raskust. Kaebaja väidab, et helistamise mittevõimaldamisega kaasnes muretsemine ja hingeline läbielamine, mistõttu nõuab ta rahalist hüvitist summas 100 eurot. Kaebaja ei nõustu, et piirdutakse vaid vabandamisega. Kaebuse esitaja leiab, et rahalist hüvitist tuleb pidada kohaseks, kuna vangla on kaebaja õigusi ka varasemalt rikkunud. Kaebaja toob välja, et Tallinna Vangla tegevus on vaidlustatud haldusasjas nr 3-15-48 ning Tallinna Vanglas. Haldusasjas nr 3-15-48 on vaidlus seonduvalt ruumipuuduse ja muude vangistustingimustega. Tallinna Vanglas menetletava nõude osas kohtul andmed puuduvad. Eelnevat aluseks võttes leiab kohus, et vastustaja õigusvastast tegevust ei saa käsitleda süstemaatilisena.

8.1. Kohtulahendis nr 3-3-1-43-11 märkis Riigikohus (p 18), et mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kaebaja õigusi riivatud nii intensiivselt, et see õigustaks temale rahalise hüvitise väljamõistmist. Kohus möönab, et helistamise mittevõimaldamine kaebaja vanematele võis tekitada kaebajas lühiajalist muretsemist (kaebajale võimaldati helistada esimesel võimalusel nädala pärast), samas ei ole kaebaja kirjeldanud ega tõendanud selliste kannatuste üleelamist, mis oleks kompenseeritav 100 euroga. Samuti ei ole usutavad kaebaja väited, et 2 nädala jooksul, mil kaebajal ei olnud võimalik oma vanematega telefoni teel suhelda, said kahjustatud tema sotsiaalsed suhted. Arvestades eelnevat nõustub kohus vastustajaga, et käesoleval juhul tuleb lugeda piisavaks kaebaja õiguste rikkumist taastavaks tegevuseks vastustaja poolset vabandamist.

9. Kaebaja toob kaebuses välja, et Tallinna Vangla ei vastanud kaebaja kahju hüvitamise taotlusele tähtaegselt. Vastustaja kaebaja sellekohaseid kaebeväiteid selgitanud ei ole. RVastS § 18 lg 1 alusel peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Tallinna Vanglas registreeriti A.G.i taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100 eurot 30.12.2014. Vastus kahju hüvitamise taotlusele vormistati 19.03.2014. Seega on ületatud RVastS § 18 lg-s 1 toodud tähtaega. Tegemist on küll vastustaja poolse õigusvastase käitumisega, samas ei piiratud sellise tegevusega kaebaja õigusi olulisel määral, kuna RVastS § 18 lg 2 alusel oleks kaebajal olnud võimalus kohtusse pöörduda ka ilma Tallinna Vangla vastuseta.

10. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad vastustustaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik