2-15-7374/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-15-7374

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-7374 Tsiviilasi Xxxavaldus alaealise Xxx nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Xxx(isikukood XXX, elukoht Xxx); Puudutatud isik: Xxx(isikukood XXX, elukoht Xxx); Puudutatud isiku esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Marje Mängel (Advokaadibüroo Marje Mängel OÜ, e-post: mangel@mangel.ee, menetlus@mangel.ee); Eestkosteasutus: Tallinna linn Xxx Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht XXX, e-post: XXX@tallinnlv.ee). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Xxxavaldus. 2. Anda Xxx(isikukood xxx) kohtu nõusolek alaealise lapse Xxx(isikukood xxx) nimel 28.11.2014 surnud Xxx(isikukood xxx) pärandvara käsutamiseks, sealhulgas ka rahaliste vahendite käsutamiseks, kokkuleppe sõlmimiseks omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks järgmiselt: 2.1.Harju maakonnas Xxxasuv kinnistu (registriosa nr xxx) jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina XXX ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 2.2.Pärnu linnas Xxx asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 6 (registriosa nr xxx) jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina XXX ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 2.3.Pärnu linnas Xxx asuv korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum nr M12 (registriosa nr XXX) jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina XXX, ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX;

2-15-7374

2 2.4.Harju maakonnas Tallinna linnas Xxxasuv kinnistu (registriosa nr XXX) jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina XXX, ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 2.5.Osaühing Xxx, registrikood XXX, osa, nimiväärtusega ükssada tuhat (100 000) krooni jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina XXX ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 2.6.Osaühing Xxx, registrikood xxx, osa, nimiväärtusega viiskümmend tuhat (50 000) krooni jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina XXX ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 2.7.XXX AS-i, registrikood xxx, aktsiad, nimiväärtusega viiskümmend kaks tuhat nelisada nelikümmend eurot ja kuuskümmend senti (52 440,60) jäävad kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina XXX, ja Xxxja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 2.8.Pärandaja Xxxja pärandaja üleelanud abikaasa Xxx nimel olevatel arvelduskontodel nr XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX, ja kasvuhoiusel rahalised vahendid Danske Bank A/S Eesti filiaalis summas kokku nelikümmend viis tuhat üheksasada viiskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend neli senti (45 959,64) eurot jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses osas XXX, ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses osas XXX; 2.9.Pärandaja ja pärandaja üleelanud abikaasa nimel olevatel arvelduskontodel nr XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX, rahalised vahendid Swedbank AS-is summas kokku nelisada kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti (487,50), ja võlgnevus -0,55 eurot jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses osas XXX, ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses osas XXX; 2.10. Pärandaja nimel oleval arvelduskontol nr XXXXXXX rahalised vahendid Nordea Bank AB Eesti filiaalis summas null koma üheksakümmend kaheksa (0,98) eurot jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses osas XXX, ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses osas XXX. 3. Peale käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud toimingute sooritamist tuleb saadud rahalised vahendid kanda Xxx kuuluvas osas Xxx arvelduskontole krediidiasutuses. 4. XXX on õigus kasutada käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud rahalisi vahendeid Xxx ülalpidamise katteks. 5. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte. 6. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.

Menetluskulude jaotus Jätta riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on Xxxavaldus alaealise Xxxnimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamine. Avalduse kohaselt suri 28.11.2014 Xxx ema XXX(isikukood xxx).

2-15-7374

3 Pärandaja XXX ei ole teinud testamenti ega pärimislepingut, seega määratakse tema pärijate ring seaduse järgi. Vastavalt 27.03.2015 Tallinna notar Robert Kimmel´i poolt väljastatud pärimistunnistusele (XXX) on pärandaja Xxx pärijad üleelanud abikaasa Xxx ja pärandaja tütar XXX. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus on 18.02.2015 koostanud pärandvara nimekirja, millest selgub, et pärandvara hulka kuuluvad rahalised vahendid Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Swedbank AS-is, Nordea Bank AB Eesti filiaalis, pensioniosakud LHV Pensionifondis ja AS-is Eesti Väärtpaberi keskus, Harju maakonnas Xxx asuv kinnisasi (registriosa nr xxx), Pärnu linnas XXX asuv korteriomand (registriosa nr xxx). Pärnu linnas XXX asuv korteriomand (mitteeluruum) (registriosa nr XXX), XXXAS-is, registrikood xxx, aktsiad, Osaühing XXX, registrikood XXX, osa, Osaühing Xxx, registrikood xxx, osa, ja Harju maakonnas Tallinna linnas Xxx asuv kinnistu (registriosa nr XXX). Alates 20.02.1987 oli pärandaja XXX perekonnaseisult abielus XXX, isikukood xxx. Pärandaja ja Xxx ei ole sõlminud abieluvaralepingut ega ühisvara jagamise lepingut ning pärandaja varasuhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi. Kinnisturaamatu ja äriregistri kande parandamiseks on vajalik pärandaja üleelanud abikaasa Xxx ja Xxx ühine notariaalselt tõestatud avaldus ja omandiõiguse tunnistus, selle kohta, et pärandaja ja Xxx abielu kestel omandatud vara kuulus abikaasade ühisvara hulka ning millega määratakse pärandaja üleelanud abikaasa kaasomandiosa suurus. Kuna pärandvara hulka kuulub muuhulgas rahalised vahendid, toimub pärandaja Xxx kontodelt rahaliste vahendite ülekandmisel pärimistunnistusel toodud kaaspärijatele juba konkreetse pärandvara koosseisu kuuluva asja jagamine, milleks on vajalik kohtu eelnev nõusolek, kuna pärandvara jagamise lepingu osapooleks on piiratud teovõimega isik, so käesoleva avalduse avaldaja.

Avaldaja palub anda Xxx nõusolek Xxx nimel Xxx pärandvara käsutamiseks, sealhulgas ka rahaliste vahendite käsutamiseks, ja kokkuleppe sõlmimiseks omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks.

20.05.2015 jättis kohus avalduse käiguta ja kohustas avaldajat täpsustama oma nõudeid ja avalduse resolutsioonis selgelt märkima, milliste konkreetsete tehingute tegemiseks nõusolekut taotletakse.

28.05.2015 esitas avaldaja kohtule nõude täpsustuse. Avaldaja palub anda Xxxnõusolek Xxx nimel Xxx pärandvara käsutamiseks, sealhulgas ka rahaliste vahendite käsutamiseks, kokkuleppe sõlmimiseks omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks järgmiselt: 1. Harju maakonnas Xxx asuv kinnistu (registriosa nr xxx) jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina XXX´ile ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 2. Pärnu linnas Xxx asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 6 (registriosa nr xxx) jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina XXX´ile ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 3. Pärnu linnas Xxx asuv korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum nr M12 (registriosa nr XXX) jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina XXX´ile, ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 4. Harju maakonnas Tallinna linnas Xxx asuv kinnistu (registriosa nr XXX) jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina XXX´ile, ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 5. Osaühing Xxx, registrikood XXX, osa, nimiväärtusega ükssada tuhat (100 000) krooni jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina XXX´ile ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX;

2-15-7374

4 6. Osaühing Xxx, registrikood xxx, osa, nimiväärtusega viiskümmend tuhat (50 000) krooni jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina XXX´ile ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 7. XXXAS-i, registrikood xxx, aktsiad, nimiväärtusega viiskümmend kaks tuhat nelisada nelikümmend eurot ja kuuskümmend senti (52 440,60) jäävad kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina XXX´ile, ja Xxxja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 8. Pärandaja Xxxja pärandaja üleelanud abikaasa Xxxnimel olevatel arvelduskontodel nr XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX, ja kasvuhoiusel rahalised vahendid Danske Bank A/S Eesti filiaalis summas kokku nelikümmend viis tuhat üheksasada viiskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend neli senti (45 959,64) eurot jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses osas XXX´ile, ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses osas XXX; 9. pärandaja ja pärandaja üleelanud abikaasa nimel olevatel arvelduskontodel nr XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX, rahalised vahendid Swedbank AS-is summas kokku nelisada kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti (487,50), ja võlgnevus -0,55 eurot jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses osas XXX´ile, ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses osas XXX; 10. pärandaja nimel oleval arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXX rahalised vahendid Nordea Bank AB Eesti filiaalis summas null koma üheksakümmend kaheksa (0,98) eurot jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses osas XXX´ile, ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses osas XXX.

Tallinna linn Xxx Linnaosa Valitsuse kaudu leidis, et Xxxavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning arvestades ratsionaalselt alaealise lapse Xxxhuve. Xxx Linnaosa Valitsus leiab, et käesoleval juhul tuleb avaldajale anda kohtu nõusolek Xxxnimel kokkuleppe sõlmimiseks omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks järgmiselt:

1. Harju maakonnas Xxxasuv kinnistu (registriosa nr xxx) jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina Xxx ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 2. Pärnu linnas Xxxasuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 6 (registriosa nr xxx) jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina Xxx ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna; 3. Pärnu linnas Xxxasuv korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum nr M12 (registriosa nr XXX) jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina Xxx, ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 4. Harju maakonnas Tallinna linnas Xxxasuv kinnistu (registriosa nr XXX) jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina Xxx, ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 5. Osaühing Xxx, registrikood XXX, osa, nimiväärtusega ükssada tuhat (100 000) krooni jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina Xxx ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 6. Osaühing Xxx, registrikood xxx, osa, nimiväärtusega viiskümmend tuhat (50 000) krooni jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina Xxx ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 7. XXXAS-i, registrikood xxx, aktsiad, nimiväärtusega viiskümmend kaks tuhat nelisada nelikümmend eurot ja kuuskümmend senti (52 440,60) jäävad kuuluma ühe kahendiku (1/2)

2-15-7374

5 suuruses mõttelises osas ühisomandina Xxx, ja Xxxja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 8. Pärandaja Xxxja pärandaja üleelanud abikaasa Xxxnimel olevatel arvelduskontodel nr XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX, ja kasvuhoiusel rahalised vahendid Danske Bank A/S Eesti filiaalis summas kokku nelikümmend viis tuhat üheksasada viiskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend neli senti (45 959,64) eurot jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses osas Xxx, ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses osas XXX; 9. pärandaja ja pärandaja üleelanud abikaasa nimel olevatel arvelduskontodel nr XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX, rahalised vahendid Swedbank AS-is summas kokku nelisada kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti (487,50), ja võlgnevus -0,55 eurot jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses osas Xxx, ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses osas XXX; 10. pärandaja nimel oleval arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXX rahalised vahendid Nordea Bank AB Eesti filiaalis summas null koma üheksakümmend kaheksa (0,98) eurot jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses osas Xxx, ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses osas XXX.

Samuti leiab Xxx Linnaosa Valitsus, et tuleb avaldajale anda kohtu nõusolek Xxxnimel Xxxpärandvara käsutamiseks ainult järgmiste punktide osas ning tingimusel, et juhul kui toimub alltoodud äriühingute osade ja aktsiate võõrandamine, kantakse Xxxkontole rahaline hüvitis (võõrandamisest saadud kasum) vastavalt tema pärandiosale: 1. Osaühing Xxx, registrikood XXX, osa, nimiväärtusega ükssada tuhat (100 000) krooni jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina Xxx ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 2. Osaühing Xxx, registrikood xxx, osa, nimiväärtusega viiskümmend tuhat (50 000) krooni jääb kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina Xxx ja XXX, ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX; 3. XXXAS-i, registrikood xxx, aktsiad, nimiväärtusega viiskümmend kaks tuhat nelisada nelikümmend eurot ja kuuskümmend senti (52 440,60) jäävad kuuluma ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas ühisomandina Xxx, ja Xxxja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas kaasomanikuna XXX.

Avaldaja rõhutas, et hetkel temal kui Xxxesindajal konkreetset raha kasutamise soove pole. Seega puudub Xxx Linnaosa Valitsuse arvamusel vajadus rahuldada Xxxavaldus Xxxnimel rahaliste vahendite käsutamise osas.

Lapsele RÕA korras määratud esindaja oli seisukohal, et nõusoleku andmine on põhjendatud ja vajalik. Avaldaja tegevus on läbikaalutud, lapse huvisid järgiv, tema avaldus igati põhjendatud ning tuleks seetõttu rahuldada.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa. PKS § 188 lõike 1 punktid 2 ja 10 sätestavad, et eestkostja ei või eestkostetava nimel

2-15-7374

6 kohtu eelneva nõusolekuta loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut ning sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet. Pärimisseaduse (PärS) § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Tõestamisseaduse (TõS) § 372 lg 3 kohaselt kui abielu on lõppenud ühe abikaasa surma tõttu ja abikaasade varaliste suhete liigiks oli ühisvarasuhe, tõestab notar surnud abikaasa pärija notariaalselt tõestatud avalduse alusel omandiõiguse tunnistuse selle kohta, et ese kuulus surnud abikaasa lahusvara hulka. PKS § 39 kohaselt kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 651 lg 4 kohaselt kui asjaõigus on üle läinud pärijale ja pärimistunnistuse kohaselt oli abikaasade varalise suhte liigiks ühisvarasuhe, kohaldatakse kinnistusraamatu kande parandamisele vastavalt ka käesoleva seaduse § 631 3. lõikes sätestatut. KRS § 631 lg 3 kohaselt kui asjaõigus kuulub abikaasade ühisvara hulka, kuid kinnistusraamatusse on ebaõige kandemääruse alusel selle omajana kantud ainult üks abikaasa, tuleb kande parandamiseks kinnistamisavaldusele lisada omandiõiguse tunnistus, mis tõendab asjaõiguse kuulumist abikaasade ühisvara hulka. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

28.11.2014 surnud Xxxpärijateks on võrdsetes mõttelistes osades üleelanud abikaasa Xxxja pärandaja tütar Xxx(Tallinna notar Robert Kimmel´i poolt 27.03.2015 väljastatud pärimistunnistuse, reg nr XXX , kohaselt). Pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt.

Vastavalt Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus´e poolt 18.02.2015 koostatud pärandvara nimekirjale kuuluvad Xxxpärandvara hulka: 1) Harju maakonnas Xxxasuv kinnistu (kinnistusregistriosa nr xxx); 2) Pärnu linnas XXXasuv korteriomand (korteriomandi kinnistusregistriosa nr xxx); 3) Pärnu linnas XXXasuv korteriomand (mitteeluruum) (korteriomandi kinnistusregistriosa nr XXX); 4) Tallinna linnas Xxxasuv kinnistu (kinnistusregistriosa nr XXX); 5) XXXAS-is, registrikood xxx, aktsiad, nimiväärtusega viiskümmend kaks tuhat nelisada nelikümmend eurot ja kuuskümmend senti (52 440,60); 6) Osaühing Xxx, registrikood XXX, osa, nimiväärtusega ükssada tuhat (100 000) krooni (6 391,16 eurot); 7) Osaühing Xxx, registrikood xxx, osa, nimiväärtusega viiskümmend tuhat (50 000) krooni (3 195,58 eurot); 8) rahalised vahendid Danske Bank A/S Eesti filiaalis summas 00,85 eurot; 9) rahalised vahendid Swedbank AS-is summas -0,55 eurot (negatiivne); 10) rahalised vahendid Nordea Bank AB Eesti filiaalis summas 0,98 eurot; 11) AS Eesti Väärtpaberikeskus LHV Pensionifond L osakut väärtusega 1 216,15 eurot.

Xxxja Xxxabielu sõlmiti 20.02.1987. Abieluvaralepingut ega ühisvara jagamise lepingut abikaasade vahel sõlmitud ei olnud, mistõttu pärandaja varasuhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi. Pärandaja lahusvara hulka kuulub vaid AS Eesti Väärtpaberikeskus LHV Pensionifond L osakut väärtusega 1 216,15 eurot (PKS § 27 lg 2 p 2 ja Kogumispensionide seadus § 45 lg 9).

Kuna pärandaja XXXja Xxxolid abielus alates 20.02.1987, teostasid ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt ning valdasid ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt, kuuluvad kogu

2-15-7374

7 abikaasade ühisvara hulka kuuluvad esemed abikaasadele võrdselt ehk ½ suurune mõtteline osa Xxxja ½ suurune mõtteline osa pärandajale XXX . Alaealisele lapsele Xxx kuuluv osa pärandvara hulka kuuluvatest rahalistest vahenditest, sealhulgas ka osa penisoniosakutest, soovitakse kanda tema isiklikule kontole. Xxxseaduslikul esindajal, tema isal XXX konkreetset raha kasutamise soovi pole, nimetatud pärandvara jääks esialgselt lapse kontole ja tulevikus kasutatakse raha lapse otstarbeks tema vajadustest tulenevalt. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja kohtult nõusolekut lapse nimel tehingu tegemiseks - alaealisele lapsele Xxx ja Xxxühiselt kuuluva pärandvara, sealhulgas ka rahaliste vahendite käsutamiseks ning omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks vajaliku (ühisomandis olevast varast üleelanud abikaasa osa suuruse kindlaksmääramiseks vajaliku pärija(te) ja üleelanud abikaasa vahelise) kokkuleppe sõlmimiseks.

Lapse esindaja RÕA korras toetas avalduse rahuldamist. Tallinn linn toetas avalduse rahuldamist osaliselt. Tallinna linna seisukoha järgi tuleb avaldajale anda nõusolek Xxxpärandvara käsutamiseks punktide 5, 6 ja 7 osas ning tingimusel, et juhul kui toimub nimetatud äriühingute osade ja aktsiate võõrandamine, kantakse Xxxkontole rahaline hüvitis (võõrandamisest saadud kasum) vastavalt tema pärandiosale. Avaldaja rõhutas, et hetkel temal kui Xxxesindajal konkreetset raha kasutamise soove pole. Seega puudub Xxx Linnaosa Valitsuse arvamusel vajadus rahuldada Xxxavaldus Xxxnimel rahaliste vahendite käsutamise osas.

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, avalduse täiendusega, sellele lisatud dokumentidega, Tallinna linna ja lapsele määratud esindaja arvamusega ning hinnates eelpool toodut, asub seisukohale, et alaealise huvid on igakülgselt kaitstud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et lapse isa, paludes kohtult nõusolekut lapse nimel eelpool nimetatud tehingute tegemiseks, tegutseks lapse huvisid ja õigusi kahjustavalt. Seega on avaldus esitatud alaealise huvides ja kuulub rahuldamisele vastavalt käesoleva määruse resolutsioonis märgitule. Kohus märgib täiendavalt, et kuna Xxxseaduslikul esindajal XXX konkreetset lapse raha kasutamise soovi pole, jääb pärandvara lapse kontole ning tulevikus on seda võimalik kasutada lapse otstarbeks tema vajadustest tulenevalt.

Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.

Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik