2-12-11408/109 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2015.a, Tartu Tsiviilasja number 2-12-11408 Tsiviilasi K.S. , V.P. ja E.S. hagi SA Narva Haigla vastu kehavigastustega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 09. märtsi 2015.a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.S. , V.P. ja E.S. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitajad: 1. K.S. (isikukood XXX); 2. V.P. (isikukood XXX); 3. E.S. (isikukood XXX); Vastustaja: SA Narva Haigla (registrikood 90003217), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Meree Punab. RESOLUTSIOON

Jätta K.S. , V.P. ja E.S. määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 09. märtsi 2015.a määrus muutmata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

2

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. TsMS § 178 lg 3 kohaselt, kui menetluskulude kindlaksmääramisel on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, lahendab ringkonnakohus määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramise peale põhjendatud määrusega. Muul juhul võib ringkonnakohus määruskaebuse lahendada kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Ringkonnakohtu kirjeldava ja põhjendava osata määruse peale ei saa edasi kaevata. Seega jätab kohus käesolevast määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1-119-14 p 19, 3-2-1-77-14 p 12, 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude jaotus on kindlaks määratud Viru Maakohtu 12. märtsi 2013.a kohtuotsuses, millega jäeti kõik menetluskulud maakohtus hagejate kanda, ning Tartu Ringkonnakohtu 07. märtsi 2014.a otsusega, millega jäeti ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt V.P. ja E.S. kanda. Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel järginud menetluskulude jaotust. Asjaolu, et määruskaebuse esitajad ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus ei ole hinnanud ja analüüsinud kostja menetluskulusid igakülgselt. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp