3-15-809/46 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-809 Haldusasi OÜ Warren Safety kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 19. märtsi 2015. a otsuste nr 38- 15/152134, nr 41-15/152188 ja nr 42-15/152211 muutmiseks ning Tallinna Kommunaalameti kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15. mai 2015. a otsus Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Warren Safety, esindaja v.adv Kristina Uuetoa-Tepper Vastustaja (hankija) – Tallinna Kommunaalamet, esindaja Tarmo Sulg Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Warren Safety apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Warren Safety apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15. mai 2015. a otsuse haldusasjas nr 3-15-809 resolutsiooni punkt 7 ja sõnastada see järgmiselt: „7. Mõista Tallinna Kommunaalametilt OÜ Warren Safety kasuks välja kohtumenetluses kantud riigilõiv 2688 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja õigusabikulud 1311,24 eurot (üks tuhat kolmsada üksteist eurot 24 senti).“ 3. Ülejäänud osas jätta Tallinna Halduskohtu 15. mai 2015. a otsus haldusasjas nr 3- 15-809 muutmata. 4. Mõista Tallinna Kommunaalametilt OÜ Warren Safety kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 556,50 eurot (viissada viiskümmend kuus eurot 50 senti). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

3-15-809 2(8) EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 10. juulil 2015 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Kommunaalamet avaldas riigihangete registris 07.05.2014 ja 08.05.2014 hanketeated (HT) avatud hankemenetlustena läbiviidavates riigihangetes, mis käsitlesid Tallinna erinevate piirkondade magistraalteede ja -rajatiste, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldust: kesklinna piirkond (viitenumber 152134), ida piirkond (viitenumber 152188) ja lõuna piirkond (viitenumber 152211).

2. OÜ Warren Safety esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustused riigihangete nr 152134, nr 152188 ja nr 152211 hanketeadete ja hankedokumentide (HD) peale. Riigihanke nr 152134 osas ei ole muudetud hanke eeldatavat maksumust (HT p II.2.1 ja HD p 8.2), kuigi hankija on 2015. a muudatustega lisanud HD-sse tingimusi, mis tõstavad oluliselt hoolduse mahtu ja teenuse maksumust. Hankija esitatud andmed ei võimalda eeldatava maksumuse põhjendatust kontrollida ning reserviga arvestamine ei ole usutav. Kõigi riigihangete HD lisa 6 (hankelepingu projekt) p-s 7.1.1.2 on hankija õigusvastaselt lühendanud kehtestatud hooldustsükleid. Tõusudel libedusetõrje teostamine 20 minuti jooksul ei ole faktiliselt võimalik.

3. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 19.03.2015 otsustega nr 38-15/152134, nr 41- 15/152188 ja nr 42-15/152211 vaidlustused osaliselt läbi vaatamata, lõpetas osaliselt menetluse poolte kokkuleppel ning rahuldas OÜ Warren Safety vaidlustuse osaliselt, kohustades hankijat viima riigihangete nr 152188 ja nr 152211 HT p II.2.1 ja HD p 8.2 ning kõigi kolme riigihanke HD lisa 6 p 7.1.1.2 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

Riigihanke eeldatava maksumuse määramine põhineb tõenäosusel ning rikkumise saab tuvastada vaid juhul, kui rikkumine on ilmne. Hankija kinnitusel sisaldab määratud eeldatav maksumus 4% suurust reservi ning suviste hooldusmahtude suurenemine tõstab teenuse hinda 0,97% ning 20 minuti libedusetõrje ja vanalinna prügist puhastamise nõuded sisaldusid hanke alusdokumentides juba varem. Hankija esitas täiendavad andmed eeldatava maksumuse arvestamise kohta, mis põhinevad tänase teenusepakkuja ühikuhindadel ja mida on korrigeeritud vastavalt lepingus ettenähtud hinnaindeksile. Arvestuse kohaselt on kõigi tellitavate tööde aastamaksumus kokku (ilma käibemaksuta) 3 428 961,43 eurot, sh on arvestatud kõigi vaidlustaja viidatud töödega ja lisaks reserviga 4% (137 158,46 eurot). Isegi kui hankija arvestuses toodud ühikuhind on madal, katab võimaliku kõrgema hinna ära reserv.

VAKO leidis jõustunud 19.06.2014 otsuses nr 120-14/152134 ja 21.08.2014 otsuses nr 191- 14/152134, et tehnilise normina käsitatav majandusja kommunikatsiooniministri (MKM) 17.12.2002 määruse nr 45 „Tee seisundinõuded“ § 2 lg 2 ei võimalda hankijal libedusetõrje

3-15-809 3(8) aega ise määrata ja seetõttu ei saa hankija kohustada lepingu täitjat tegema lepingu lisas 6 nimetatud tõusudel libedusetõrjet ära 20 minutiga, sõltumata tee seisunditasemest. Hankijale ei saa siiski VAKO otsuste täitmata jätmist ette heita, sest määruse § 2 lg-t 2 muudeti 30.01.2015 selliselt, et määruse lisas 9 toodud hooldustsükli aegasid on lubatud lühendada. Hooldustsükli aegade muutmine ei ole võimalik hanke alusdokumentidega, vaid see saab toimuda üksnes haldusakti andmisega, mida Tallinna Linnavalitsus ei ole seni andnud.

4. OÜ Warren Safety esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid VAKO 19.03.2015 otsuse nr 38-15/152134 tühistamine osas, millega jäeti rahuldamata vaidlustus riigihanke nr 152134 HT p II.2.1 ja HD p 8.2 peale, kohustades hankijat selles osas viima hanke alusdokumendid vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega, samuti palus kaebaja täiendada VAKO 19.03.2015 otsuste põhjendusi kõigi riigihangete HD lisa 6 p 7.1.1.2 õigusvastasuse osas.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.05.2015 otsusega OÜ Warren Safety kaebuse osaliselt, tühistas VAKO 19.03.2015 otsuse nr 38-15/152134 riigihanke nr 152134 HT p II.2.1 ja HD p 8.2 hanke eeldatavat maksumust puudutavas osas ning kohustas Tallinna Kommunaalametit viima nimetatud punktid vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega. Samuti muutis halduskohus VAKO 19.03.2015 otsuste põhjendusi kõigi riigihangete HD lisa 6 p 7.1.1.2 osas ning jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata. Lisaks mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud riigilõivu täiendavalt 183 eurot, kohtumenetluses tasutud riigilõivu 2688 eurot ja õigusabikulud 1131,24 eurot. Ülejäänud osas jättis halduskohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Riigihanke nr 152134 HT p II.2.1 ja HD p 8.2 järgi on hanke eeldatav aastamaksumus ilma käibemaksuta 3 450 000 eurot. HT p II.3 kohaselt on hankelepingu periood 01.09.2015– 31.08.2022 (s.o 7 aastat). Seetõttu ei saa hanke eeldatava maksumuse kindlaksmääramisel lähtuda RHS § 21 lg-st 2, vaid see tulnuks määrata kindlaks RHS § 20 lg 1 p 1 või § 21 lg 6 p 2 järgi. Riigihanke eeldatava maksumuse määramine põhineb tõenäosusel. Antud juhul lähtus hankija Tallinna linna ja Tänavapuhastuse AS vahel 15.11.2007 sõlmitud kehtiva hankelepingu maksumusest. 2014. a hankelepingu aastamaksumus on samas suurusjärgus käimasoleva hanke eeldatava maksumusega, mistõttu ei saa seda pidada põhjendamatult madalaks, sest pole usutav, et praegune teenuseosutaja osutab teenust kahjumlikult. Praegu on suvise hoolduse alla käivaid sõiduteid 1 127 470 m2, näidisühikuhindade tabeli järgi aga 1 075 639 m2. Talvise hoolduse alla käivaid tänavaid on praegu 1 164 604 m2, näidistabeli järgi aga 1 010 133 m2. Vastustaja on käimasolevas hankes vähendanud suvise hoolduse läbiviimise perioodilisust, mis vähendab teenusepakkuja kulusid (4. seisunditasemega tänavaid tuleb praegu puhastada iga päev, edaspidi aga 3 korda nädalas; 3. seisunditasemega tänavaid tuleb praegu puhastada 3 korda nädalas, edaspidi aga 1 kord nädalas; 2. seisunditasemega tänavaid tuleb praegu puhastada 1 kord nädalas, edaspidi aga 2 korda kuus; 1. seisunditasemega tänavaid ei ole kehtiva lepinguga hõlmatud, edaspidi tuleb neid puhastada 1 kord kuus). Sügisesi ja kevadisi suurpuhastusi tuleb teha ka kehtiva hankelepingu järgi. Asjaolu, et kesklinna piirkonnas on ühikuhinnad kõrgemad kui põhja piirkonnas, ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi kesklinna piirkonna hankes. Hankija esitatud näidistabelist jääb samas arusaamatuks, mis põhjusel on erineva seisunditasemega tänavate suvise hoolduse ühikuhinnad erinevad (1 m2 sõidutee puhastuse hinnaks ühes kuus on 4. seisunditaseme puhul 0,0063 eurot, 3. seisunditaseme puhul 0,0143 eurot, 2. seisunditaseme puhul 0,018 eurot ja 1. seisunditaseme puhul 0,0221 eurot). Hankija peaks kaaluma, kas ta jääb seniste ühikuhindade juurde või korrigeerib neid, millest sõltub ka hanke eeldatav maksumus. Teenuse hinnas peavad sisalduma dispetšerteenuse ja andmeplatvormi tagamise nõuded ning vastutuskindlustuse olemasolu, bürookulud, töö koordineerimise ja kontrollimise kulud,

3-15-809 4(8) masinate ja seadmete mõistlikud kulud ning lepingu täitmise tagamiseks täiendavate vahendite tagamisega seotud kulud.

Kesklinna piirkonnas on reservi suuruseks 4% (164 549 eurot). Vastustaja ei ole täpsemalt selgitanud, millisel eesmärgil ja millise arvestuse põhjal on reserv moodustatud ning milliseid kulusid reservi arvelt kaetakse (nt võimalikud täiendavad kulud, hinnatõus). Kui reserv peaks katma ainult võimaliku hinnatõusu, peaks 4% olema piisav, sest maksimaalne võimalik igaaastane hinnamuutus on kuni 2,5%. Kui vastustaja tellib täitjalt täiendavaid teenuseid, mille hind ületab reservi, tuleb tal nende teenuste eest täiendavalt maksta. Jääb arusaamatuks, miks on reservi suurus kaebaja jaoks oluline, sest reservi väiksus ei tähenda, et kaebaja peaks hakkama vastustajale teenuseid osutama oma kulul.

HD lisa 6 p 7.1.1.2 järgi tuleb loetletud tõusudel libedusetõrjet teostada mitte hiljem kui 20 minuti jooksul arvates lumesaju algusest või libeduse tekkest. Lumetõrje (lumeja lörtsi eemaldamine) tuleb tõusudel teostada 20 minuti jooksul, arvates libedusetõrje teostamisest. Lumesaju või kestva libeduse tingimustes peab sama perioodilisusega jätkuma hooldustsüklite täitmine. Hooldustsükli lõppedes peab sõidutee teekate olema lumeja jäävaba sõiduradade laiuses. Libedusetõrje tuleb teostada kogu tõusu ulatuses vältimaks libeduse teket kogu lumesaju jooksul. Vaidlus on selle üle, kas hankijal on õigus lühendada MKM 17.12.2002 määruse nr 45 lisas 9 toodud tee hooldustsükli aegu (nt tänava ohtlikes kohtades tuleb libedusetõrje teostada 4. seisunditasemega teel 1 tunni jooksul, 3. seisunditasemega teel 2 tunni jooksul, 2. seisunditasemega teel 4 tunni jooksul ja 1. seisunditasemega teel 6 tunni jooksul). VAKO on riigihankes nr 152134 tehtud varasemates otsustes ekslikult leidnud, et määruse tollal kehtinud redaktsiooni järgi võis hankija vajadusel tõsta tee seisunditaset, kuid mitte nõuda määruse lisas 9 märgitust lühemat hooldustsüklit. Määruse varasema (kuni 29.01.2015 kehtinud) ja ka praeguse (alates 30.01.2015 kehtiv) redaktsiooni § 2 lg 2 paneb tee omanikule või teehoiu korraldamise eest vastutavale isikule kohustuse hoida tee vähemalt õigusaktides ettenähtud korras. Ükski õigusnorm ei keela puhastada teid tihedamini, kui õigusaktid seda minimaalselt nõuavad. Tee omanikul on alati õigus tee hooldustsükleid lühendada, kuid ta ei tohi neid pikendada. Hooldustsüklite tihedus puudutab hankelepingu eset, mille kindlaks määramise õigus on hankijal. Kui hankija soovib osta teenust teede ja tänavate puhastamiseks tihedama perioodilisusega kui minimaalselt nõutakse, siis tal on õigus seda teha. Kaebaja peab pakkumuse koostamisel arvestama lühendatud hooldustsüklist tulenevate täiendavate kuludega. Vastustaja ei pea hooldustsüklite lühendamiseks võtma vastu ka mingit täiendavat haldusakti, nagu VAKO on ebaõigesti leidnud. Vaatamata sellele, et vastustajal on õigus ja põhjendatud vajadus nõuda libeduseja lumetõrje teostamist 20+20-minutilise hooldustsükli jooksul, nõustub kohus kaebajaga, et nii lühikese hooldustsükli teostamine ei pruugi olla alati võimalik ning hankijal tuleb hanke eeldatava maksumuse arvutamisel arvestada ka sellise nõudega kaasnevate lisakuludega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. OÜ Warren Safety palub 25.05.2015 apellatsioonkaebuses muuta halduskohtu otsuse põhjendusi ning menetluskulude jaotust, mõistes vastustajalt kaebaja kasuks täiendavalt välja õigusabikulu 180 eurot. Kohtuotsuse põhjendused, mis on hankijale siduvad, peaksid välistama sisult samades küsimustes uuesti VAKO-sse pöördumise vajaduse, mis oleks vastuolus ka avaliku huviga. Vaidlusaluse otsuse põhjendused sellele nõudele ei vasta.

Kesklinna piirkonna hanke eeldatava maksumuse osas jättis halduskohus kontrollimata, kas 2015. a muudatuste (tõusudel libedusetõrje hooldustsükli lühendamine) tulemusena pidi

3-15-809 5(8) muutma ka hankelepingu eeldatavat maksumust. Kuivõrd iga täiendav hooldusmasin maksab vähemalt 150 000 eurot (ilma käibemaksuta), siis on lumetõrje lühendamisel hanke eeldatavale maksumusele otsene ja äärmiselt suur mõju. Sõltumata teede suviste hooldusintervallide vähendamisest, millega hankija arvestas juba 2014. a mais, on kehtiva lepinguga samas suurusjärgus määratud käimasoleva hanke eeldav maksumus ilmselgelt ebaõige. Üksnes iga seisunditaseme puhul hoolduskordade arvu vähendamine ei saa kuidagi tõendada kulude kokkuhoiu võimalust. Kulude kokkuhoid saab tekkida ainult sellisel juhul, kui igakuiselt hooldamisele kuuluv kogumaht on väiksem (siis on võimalik teenuse osutamiseks kasutada vähem masinaid koos juhtidega). 2015. a muudatustega suurendati 4. seisunditasemega teede igakuist mahtu eelnevaga võrreldes 3979 m2-lt 179 681 m2-le ehk üle 45 korra. Seega ei saanud sama taseme teede hoolduskordade vähendamine ühes kuus (30-lt korralt 9-le korrale) kuidagi anda rahalist kokkuhoidu. Tõusude eraldi ühikuhinnaga kajastamine ei saanud omada mingit mõju hankelepingu maksumusele võrreldes kehtiva lepinguga.

Hankija seisukohad reservi olemasolu ja suuruse kohta on tõendamata ning pole võimalik kontrollida, kas 2015. a muudatustega kaasnenud kuludele vaatamata ei olnud vajalik muuta hankelepingu eeldatavat maksumust. Kohus jättis alusetult võtmata seisukoha, kas ja millises määras peab hankija hankelepingu eeldatava maksumuse kindlaksmääramisel arvestama ühikuhindade iga-aastase indekseerimisega. 2015. a muudatustega suurendati kesklinna piirkonnas suviste hooldustööde mahtu ca 1 600 000 m2 võrra ja hankija kinnitusel suurenes teenuse maksumus 33 465 eurot. See teeb iga täiendavalt lisandunud 1000 m2 puhastamise hinnaks ühes kuus 3,48 eurot ehk 0,00348 eurot 1 m2 kohta. Taolise ühikuhinnaga ei ole võimalik teenust osutada (st kanda nii otseseid kui ka seotud kulusid). Kohus ei võtnud seisukohta apellandi väite osas, et kesklinna piirkonna eeldatava maksumuse kindlaksmääramisel tuleb võtta arvesse ka teiste piirkondade samasuguste teenuste ühikuhinnad. Halduskohtu otsuse põhjendused jätavad hankijale võimaluse jätta ühikuhinnad muutmata, tuginedes jätkuvalt viitele täna teenust osutava isiku ühikuhindadele, sundides seeläbi apellanti algatama uuesti samasisulise vaidluse.

Halduskohtu põhjendused seoses HD lisa 6 p-s 7.1.1.2 lumeja libedusetõrjeks kehtestatud hooldustsüklitega on ebaõiged. Kohus on jätnud kohaldamata RHS § 3 p-d 1 ja 4, § 32 lg 1 p 2 ja § 33 lg 1, mis välistavad MKM 17.12.2002 määruse nr 45 lisas 9 sätestatutest erineva hooldustsükli kehtestamise. Antud juhul ei ole küsimus selles, mida hankija kui tee omanik saaks ise teha, vaid see, mida hankijal on võimalik kehtestada nõudena HD-s kolmandale isikule (tulevasele teenuseosutajale). Hankelepingu projekti p 7.1.1.2 on tehniline kirjeldus RHS § 32 lg 1 p 2 tähenduses. Määruse § 2 lg 2 ei võimalda lühendada määruse §-s 27 sätestatud ja määruse lisas 9 täpsustatud hooldustsükleid. Halduskohtu otsus ei sisalda põhjendusi, et määruse lisa 9 järgsed minimaalselt võimalikud hooldustsüklid on liiklusohutuse ning liiklejate elu ja tervise tagamiseks ebapiisavad. Veelgi lühemate hooldustsüklite kehtestamine on vastuolus RHS § 3 p-ga 1, mis kohustab hankijat kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, ning § 3 p-ga 4, mis kohustab tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel (esitatud nõude täitmiseks vajaminevat masinaparki ja tööjõudu omab vaid mõni üksik teenusepakkuja).

Kaebaja taotles õigusabikulude väljamõistmist kokku 1873,20 eurot. Halduskohus märkis, et kaebus on rahuldatud 70% ulatuses ja kõik kulud on põhjendatud, kuid mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja üksnes 1131,24 eurot ehk 180 eurot vähem kui 70% (s.o 1311,24 eurot).

7. Tallinna Kommunaalamet vaidleb 03.06.2015 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Hankija on kesklinna piirkonna

3-15-809 6(8) hanketeadet ja hankedokumente 22.-27.05.2015 muutnud vastavalt Tallinna Halduskohtu 15.05.2015 otsuses nr 3-15-809 ja 05.05.2015 otsuses nr 3-15-875 toodud põhjendustele, määrates hankelepingu eeldatavaks maksumuseks senise aastamaksumuse asemel 48 kuu maksumuse (s.o neljakordne varasem eeldatava maksumuse summa ehk 13 800 000 eurot ilma käibemaksuta). Samuti on muudetud ohtlike kohtade (tõusude) hooldamist käsitlevaid sätteid (HD lisa 6 p 7.1.1.2) selliselt, et libeduseja lumetõrje hooldustsüklite ajad on varasema 20+20 minuti asemel nüüd 30+60 minutit. Seda arvestades tuleks apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel tagastada.

2015. a muudatusi on hankelepingu eeldatavas maksumuses arvestatud. Samasisulises vaidluses haldusasjas nr 3-15-875 (põhja piirkonna hooldushange) asus halduskohus seisukohale, et sellel, kas riigihanke eeldatava maksumuse määramisel on arvestatud hankelepingust tuleneva ühikuhindade indekseerimisega, ei ole kaebaja õiguste ja huvide seisukohast mingisugust tähtsust. Tõusude hooldamise kõrgendatud nõue ei piira konkurentsi. Libeduse ohu olukorras peavad tõusudele ettenähtud sahk-puisturid juba paiknema tõusudel, mistõttu ei pea hooldustsükli sisse arvestama tõusule jõudmise aega. Hankija on praeguseks kehtestanud ka uued tingimused tõusude hooldamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus juhib esmalt menetlusosaliste tähelepanu asja lahendava kohtukoosseisu muutumisele. Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2015 määruse kohaselt pidi ringkonnakohus asja lahendama koosseisus V. Lapimaa, K. Pikamäe ja V. Saarmets. Seoses kohtunik V. Lapimaa puhkusega, mis ei olnud 05.06.2015 määruse tegemisel teada, asendab teda vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik R. Plaks. Pidades silmas, et vaidlusalustes riigihangetes (viitenumbrid 152134, 152188 ja 152211) saabuvad pakkumuste esitamise tähtpäevad hanketeadete 19.06.2015 redaktsioonide kohaselt 06.- 08.07.2015 ning RHS § 36 lg-st 1 tulenevalt ei ole hanke alusdokumentide hilisem muutmine enam võimalik, siis tuleb kujunenud olukorras eelistada kohtukoosseisu muutmist ja mitte lükata otsuse teatavakstegemist edasi.

9. Täiendavalt tuleb rõhutada, et käesoleva asja raames ei saa kohus anda hinnangut hankija toimingutele ja aktidele, mis on tehtud või antud pärast Tallinna Halduskohtu 15.05.2015 otsuse tegemist, mistõttu jäävad menetlusosaliste sellekohased põhjendused tähelepanuta. See tähendab, et ringkonnakohus kontrollib üksnes halduskohtu otsuse õiguspärasust (vaidlustatud ulatuses) ning ei võta seisukohta hangete alusdokumentides 22.-26.05.2015 tehtud muudatuste ega Tallinna Linnavolikogu 11.06.2015 määruse nr 15 „Tallinna linna omandis olevate tänavate seisunditaseme tõstmine ja hooldustsükli aegade kehtestamine“ osas.

I

10. Kõigis vaidlusalustes hangetes on hankelepingu kestuseks seitse aastat (HT p II.3 viimaste versioonide kohaselt 16.10.2015–15.10.2022). Riigihanke eeldatava maksumuse määramisega seoses on vaidluse all üksnes kesklinna piirkonna hange (viitenumber 152134). HT p-s II.2.1 ja HD p-s 8.2 oli riigihanke eeldatavaks (aasta)maksumuseks ilma käibemaksuta määratud 3 450 000 eurot. OÜ Warren Safety ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud osas, milles hankijat kohustati viima hanke eeldatav maksumus kooskõlla RHS § 20 lg 1 p-ga 1 või § 21 lg 6 p-ga 2 (s.o kohustati määratlema riigihanke eeldatav maksumus kas kogu 7-aastase perioodi või alternatiivselt 48-kuulise perioodi kohta). Küll aga on vaidlus selles, kas hankija võis õiguspäraselt lähtuda riigihanke eeldatava maksumuse määramisel seni kehtiva

3-15-809 7(8) hankelepingu maksumusest. Apellandi hinnangul on käimasoleva riigihanke tingimused oluliselt erinevad, mistõttu ei ole viited olemasolevale lepingule asjakohased.

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd hankijal on RHS §-de 20-22 järgi kohustus määratleda üksnes riigihanke eeldatav maksumus, mis saab olla vaid prognoosotsus, siis on hanke eeldatava maksumuse määramise õigusvastaseks tunnistamine võimalik üksnes juhul, kui hankija ei ole järginud RHS §-des 20-22 sätestatud nõudeid või on lähtunud ilmselgelt ebaõigetest või asjakohatutest andmetest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja poolt senise Tallinna linna ja Tänavapuhastuse AS vahel 15.11.2007 sõlmitud töövõtulepingu nr KA 255 viimas(t)e aasta(te) maksumusest juhindumist ei ole alust pidada ilmselt ebaõigeks, sest tellitava teenuse maht ei erine sedavõrd ulatuslikult, arvestades muu hulgas teede seisundinõuete ja hoolduste perioodilisuse osas tehtud muudatusi ning nende osaliselt vastastikku kompenseerivat toimet. Kui hankija on riigihanke eeldatava maksumuse määramisel võtnud aluseks hinna, millega hankemenetluse alustamise ajal reaalselt samasisulist teenust osutatakse, seda asjakohaselt korrigeerides, siis ei ole mõistlikku alust väita, et hankija poleks lähtunud hanketeate avaldamise hetke keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, nagu seda nõuab RHS § 20 lg 2. Hankijalt ei ole alust nõuda, et ta peaks riigihanke eeldatava maksumuse määratlemise raames suutma esitada tõsikindlad andmed selle kohta, et tegemist on tellitava teenuse ainuvõimaliku maksumusega. Sellist nõuet ei saa tuletada ka RHS § 49 lg 1 p-st 1, mis jätab hankijale võimaluse lükata kõik pakkumused tagasi, kui need ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust. Ringkonnakohus nõustub eeldatava maksumuse osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea otstarbekaks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

II

12. HD lisa 6 p-s 7.1.1.2 sätestatud lumeja libedusetõrje hooldustsüklite lühendamise osas, võrreldes MKM 17.12.2002 määruse nr 45 lisas 9 sätestatutega, nõustub ringkonnakohus samuti täielikult halduskohtu seisukohaga, et kuivõrd määruses on nähtud ette üksnes miinimumnõuded, siis ei ole hankijal keelatud tellida lumeja libedusetõrjet ka lühemate hooldustsüklitega. VAKO otsustes väljendatud vastupidised seisukohad põhinevad määruse sätete ekslikul tõlgendamisel. Hankijal on õigus iseseisvalt otsustada, millist teenust peab ta vajalikuks tellida ning pakkumuse esitamisest huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda, et hankija telliks teistsuguse sisuga teenust. RHS § 3 p-dest 1 ja 4 ei tulene hankijale kohustust tellida üksnes õigusaktides sätestatud miinimumnõuetele vastavat teenust, vaid arvestada võib ka muude eesmärkidega (nt suurem liiklusturvalisus). Apellant ei ole esitanud mingeid tõsiseltvõetavaid andmeid selle kohta, et lumeja libedusetõrje hooldustsüklite lühendamine välistaks riigihankes konkurentsi tekkimise. Hankelepingu projekti p 7.1.1.2 on küll käsitatav tehnilise kirjeldusena RHS § 32 lg 1 p 2 tähenduses, kuid RHS § 33 lg-st 1 ei tulene samuti hankijale kohustust piirduda üksnes miinimumnõuetest lähtumisega, kui kõigile pakkujatele on tagatud võrdsed tingimused ega tekitata objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile (RHS § 33 lg 8). Vaidlustusja kohtumenetluses ei hinnata hankija tegevuse otstarbekust, vaid üksnes selle õiguspärasust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et MKM 17.12.2002 määruse nr 45 §-dest 2 ega 27 (alates 30.01.2015 kehtivas redaktsioonis) ei tulene muu hulgas nõuet, et määruses sätestatust lühemate hooldustsükli aegade rakendamiseks peaks hankija võtma vastu mingi täiendava haldusakti.

III

3-15-809 8(8) 13. OÜ Warren Safety on halduskohtu otsuse vaidlustanud ka õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas 180 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohus mõistis otsuse resolutsiooni p-ga 7 vastustajalt kaebaja kasuks välja muu hulgas õigusabikulud 1131,24 eurot. Samas märkis halduskohus otsuse põhjenduste p-s 53, et kaebus rahuldatakse ligikaudu 70% ulatuses ja selles proportsioonis tuleb vastustajalt välja mõista ka kaebaja menetluskulud. Otsuse põhjenduste p 53.3 kohaselt on kaebaja kandnud õigusabikulusid 1873,20 eurot ja nimetatud summat ei saa pidada põhjendamatuks. Apellant on õigesti märkinud, et 1873,20 eurost 70% moodustab 1311,24 eurot, mitte 1131,24 eurot (viimatinimetatu oleks ligikaudu 60,4% menetluskulude kogusummast). Seega on halduskohus teinud väljamõistetavate menetluskulude kindlaksmääramisel ilmse arvutusvea ning kaebaja õigusabikulude katteks tuleb vastustajalt mõista täiendavalt välja 180 eurot. Asjaolu, et tegemist on nimelt arvutusvea, mitte kohtu teadliku otsusega, viitab seegi, et OÜ Warren Safety tasutud riigilõivust mõistis halduskohus Tallinna Kommunaalametilt välja täpselt 70%.

IV

14. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb OÜ Warren Safety apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 15.05.2015 otsuse resolutsiooni p 7 ning teeb menetluskulude väljamõistmise osas uue otsuse, millega mõistab hankijalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 2688 eurot ja õigusabikulud 1311,24 eurot. Ülejäänud osas jääb OÜ Warren Safety apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Apellatsioonimenetluses on OÜ Warren Safety tasunud riigilõivu apellatsioonkaebuselt 3840 eurot (II kd, tl 166) ja esialgse õiguskaitse taotluselt 45 eurot (III kd, tl 69 ja pöördel) ning kandnud õigusabikulusid kokku 1680 eurot (III kd, tl 76-79). Kulude kandmine kogusummas 5565 eurot ja nende seos käesoleva asja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud suurusega. Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust (ringkonnakohtu hinnangul ca 10%), tuleb vastustajalt apellandi kasuks mõista välja 556,50 eurot. Ülejäänud osas jäävad OÜ Warren Safety menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda. Tallinna Kommunaalamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets