1-13-3272/63 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-13-3272 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. mai 2015

määrus Aivar Repsoni tingimisi enne tähtaega

vangistusest elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aivar Repsoni kaitsja Monica Meristo- Dmitrijev, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 25. mai 2015 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aivar Repson tunnistati süüdi Harju Maakohtu 15.05.2013 kohtuotsusega KarS § 329 järgi ja KarS § 65 lg 2 kohaldamisega karistati vangistusega 3 aastat 11 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise algus 15.05.2013 ja lõpp 12.05.2017.

2. Viru Maakohtu määrusega jäeti A. Repson tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu põhistused olid seejuures järgmised.

2.1 Kohus tõi välja, et A. Repsonit on kriminaalkorras karistatud 10 korral (kehtivaid

karistusi on 5). Ta kannab kuuendat reaalset vangistust. Isik on viibinud kolmel korral katseajal ja pannud selle ajal toime uue kuriteo. Kohus leidis, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. See ning kuriteo 1

toimepanemine katseajal näitab, et süüdimõistetu hakkab taas ühiskonnas kehtestatud reegleid eirama ning ei ole usutav, et ta hakkaks vabaduses elama seaduskuulekalt.

2.2 Positiivse asjaoluna arvestas kohus, et A. Repson on vangistuses töötanud abitöölisena ja majandustöödel koristajana. Samuti on ta osalenud psühholoogilisel nõustamisel alkoholi,

hirmude ja enesekehtestamise teemadel ning läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Igapäevane valik, Usk ja Teadmine, Taastava õiguse programm ja lõpetanud 10. klassi. Tal

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus leidis, et kinnipidamisasutus omab A. Repsonile positiivset ja distsiplineerivat mõju. Ka toetava sotsiaalvõrgustiku ning kindla

elu- ja töökoha omamist pidas kohus positiivseks ja uue kuriteo toimepanemise riske maandavaks asjaoluks.

2.3 A. Repsoni mittevabastamise peamiste põhjendustena tõi kohus välja süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolud (isik ei ilmunud tagasi vanglasse karistust kandma), korduvaid karistusi (10 kriminaalkaristust ja korduvad väärteokaristused), mistõttu leidis, et elektroonilise valvega vabastamine oleks ennatlik. Ka katseajal toime pandud kuriteod ning

varasem korduv karistatus viitavad sellele, et isik jätkab vabaduses olles kuritegude

toimepanemist. Lisaks arvestas kohus veel viimase karistuse – röövi- toimepanemise asjaolusid.

2.4 Kohus märkis lisaks, et A. Repsoni tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve

alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kuigi vangla leiab, et A. Repsoni uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal (üldise korduva kuriteo toimepanemise riskiprotsent on 50 ja vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsent 27), ei tundunud see kohtu jaoks usutav ega loogiline. Kohus tõi välja sellegi, et A. Repsonil on

seisuga 09.04.2015 võlanõudeid 18 083, 53 euro ulatuses ning aktiivne majandustöödel osalemine aitaks kaasa nende vähendamisele.

3. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et A. Repsoni hea käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades ka kinnipidamisaja lõpuni olevat aega, leidis kohus, et A. Repson tuleb jätta vabastamata. MÄÄRUSKAEBUS

4. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada A. Repson tingimisi ennetähtaegselt. Kaebuse põhiteesid on järgmised.

4.1 Kohus on täielikult jätnud tähelepanuta vangla iseloomustuse positiivse osa ja kaitsja argumendid ning lähtunud mittevabastamisel ainult toimepandud kuritegudest. Kohus pole arvestanud asjaoluga et järjest on A. Repson viibinud vanglas viis ja pool aastat. Ta on läbinud

kõik sotsiaalprogrammid ja võtnud juurde vabatahtlikke programme. A. Repsonist oleks ühiskonnale rohkem kasu vabaduses kui vanglas. Tema uue kuriteo toimepanemise riski on hinnatud madalaks ning edaspidine vangistus ei anna ei ühiskonnale ega A. Repsonile enam midagi.

4.2 A. Repsonil puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohus on küll välja toonud kõik A. Repsoni positiivsed küljed kuid on märkinud et see pole ikka piisav vabastamiseks. Kohus pole arvestanud kõrgemalseisvate kohtute seisukohta et ainult toimepandud kuritegude raskus ei saa olla mittevabastamise põhjuseks. 2

4.3 Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused on täidetud. Vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta kestel. Katseajal saaks A. Repson kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Kinnipeetav

omab motivatsiooni varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt.

Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada

süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Samuti on elektroonilisel järelevalvel väga efektiivne ja distsiplineeriv mõju.

4.4 VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele (vt RKÜKo 3-3-1-509 p 31). A. Repson soovib alluda vabanedes

elektroonilisele järelevalvele. Sellega näitab ta, et soovib elada seaduskuulekat elu. Uue kuriteo riske on võimalik veelgi vähendada A. Repsoni allutamisega kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti ning

lisakohustuste panemisega. Kriminaalhooldus ja elektrooniline valve oleks efektiivsem eripreventiivne abinõu kui edasine vangistus, mida on leidnud ka prokurör.

4.5 Üldiselt aktsepteerituna on omaks võetud arusaam, et kinnipeetava edukas

taasühiskonnastamine on kaasaegse kriminaaltäiteõiguse peamine prioriteet. Selleks on oluline kinnipeetava jaoks vanglavälise sotsiaalse sidususe olemasolu, mis asub peamiselt

teljel kodu-töö-suhtlusringkond. Seega ei pea olema mingeid erandlikke asjaolusid ennetähtaegseks vabastamiseks, sest seadus seda ei nõua. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga A. Repsoni vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.

6. Esiteks nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et karistuste eesmärk

on mh isiku rehabiliteerimine ning selleks on kinnipidamisasutuses ka kõik tehtud ning lisasekkumist A. Repsoni puhul ei ole enam ette nähtud. Positiivse asjaoluna võibki välja tuua, et A. Repson on läbinud mitmed sotsiaalprogrammid, töötanud ja lõpetanud 10 klassi ning otsib oma probleemkäitumisele lahendust nii vestlustel psühholoogiga kui omal algatusel vastavat kirjandust lugedes. Ta on vangistuses käitunud eeskujulikult ning omab vabaduses toetavat sotsiaalvõrgustikku ning elu- ja töökohta. Positiivsetel asjaoludel on maakohus oma

määruses ka põhjalikult peatunud, mistõttu leiab apellatsioonikohus, et kaitsja etteheited,

mille kohaselt arvestas kohus ainult A. Repsoni poolt toimepandud kuritegusid, ei ole asjakohased.

7. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on välja toonud rida riske, mis iseloomustavad isiku käitumist negatiivselt ja välistavad tema tingimisi vabastamise. Nii on maakohus välja toonud, et kümnel korral kriminaalkorras karistatud A. Repson kannab oma kuuendat reaalset vangistust. Tema varasemate kuritegude dünaamika on seotud varavastaste kuritegudega ning mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega, millega põhjustati kahe inimese surm. Lisaks on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Praegust vangistust

kannab ta grupis toime pandud röövimise ja karistuse kandmiselt kõrvalehoidumise eest.

A. Repsonit on varem allutatud kriminaalhooldusele, ent ta on jätkanud kuritegude

toimepanemist. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendatud 3

kartusega, et süüdimõistetu ei ole suutnud endale varasematest karistustest järeldusi teha ja

hakkab võimalusel taas ühiskonnas kehtivaid reegleid rikkuma ning tõenäosus tema seaduskuulekaks eluks ei ole usutav.

8. Ehkki A. Repsoni uue kuriteo toimepanemise riski on kaitsja hinnangul hinnatud

madalaks ning vangla on toetanud vabastamist, on apellatsioonikohtu hinnangul ka A. Repsoni puhul välja arvutatud uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 50% tõsiselt arvestatav risk ning sellise kinnipeetava vabastamine ei saa toimuda kergekäeliselt.

9. Kaitsja on leidnud, et kuna vangistuse eesmärke on võimalik täita odavamate vahenditega ning kuna vangistusasutusel ei ole A. Repsonile enam midagi pakkuda, tuleks A. Repson allutada kriminaalhooldusele. Apellatsioonikohus möönab, et esineb tõesti rida positiivseid nihkeid (vt p 6), mis lubavad

teha järelduse, et A. Repson omab motivatsiooni muutumiseks. Samas on karistuse individuaalne õigustus üksnes üheks kriteeriumitest, mida kohus ennetähtaegse vabastamise

küsimuse otsustamisel arvestama peab. Lisaks sellele on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu õiglusest, s.o seda, et raskete tagajärgedega kuriteod, mida ju maakohus

ennetähtaegse mittevabastamise ühe põhjusena välja toob ja A. Repsoni korduv kriminaalkorras karistatus, on ühiskonna hukkamõistu väärivad. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna teab A. Repson, millised õiguslikud järelmid tema tegudele järgnevad, ent selle vaatamata on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist, mis seabki tema positiivsed kavatsused ka praegusel juhul küsimärgi alla.

10. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 25.05.2015 määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau 4