3-14-52886/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52886 Otsuse kuupäev 30.06.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Liivalammas kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 22.05.2014 otsuse nr 13-6/694 ja 02.10.2014 vaideotsuse nr 13-4/14/115-1 tühistamiseks Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – OÜ Liivalammas, lepinguline esindaja Maris Merilo Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

Jätta OÜ Liivalammas kaebus rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Tagastada PRIA´le asja materjalide juures olev haldustoimik pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30.07.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 12.01.2012 otsusega nr 13-6/59 määrati Liivalammas OÜ-le põllumajandusministri 22.12.2010 määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ ( määrus nr 119) raames toetus summas

99 999,94 eurot aida katusekorruse rekonstrueerimiseks käsitöö ja naha õmblustöökojaks. Abikõlbulike kulude kogumaksumuseks loeti 232 558 eurot.

22.05.2014 tegi PRIA otsuse nr 13-6/694 MAK investeeringutoetuse taotluse nr 310011741246 alusel määratud toetuse välja maksmata jätmise ja väljamakstud toetuse tagasinõudmise kohta. Nimetatud otsusega nõuti Liivalammas OÜ-lt tagasi väljamakstud toetus summas 75 461,13 eurot, jäeti välja maksmata ülejäänud osa määratud toetusest ja tunnistati 12.01.2012 otsus nr 13-6/59 Liivalammas OÜ osas kehtetuks. Otsuse kohaselt teevad kolm erinevat äriühingut (s.h Liivalammas OÜ), kelle juhatuse liige kattub, investeeringu ühte hoonesse. Täiendava kontrolli tulemusel on selgunud, et ühe ja sama rahasummaga on näidatud kõigi erinevate taotluste investeeringuobjektide täielikku tasumist. (näiteks 31 000 euroga näidatakse tasutuks kolme erineva taotleja investeeringute eest kogusummas 237 680,88 eurot). Raha ringmaksetega jäetakse mulje esitatud arvete täielikust tasumisest taotlejate poolt, tegelikult on aga tegemist näilike tehingutega.

Liivalammas OÜ esitas PRIA 22.05.2014 otsuse nr 13-6/694 kehtetuks tunnistamiseks 22.06.2014 vaide, mille PRIA jättis 02.10.2014 vaideotsusega nr 13-4/14/115-1 rahuldamata.

2. 24.11.2014 laekus Tartu Halduskohtusse Liivalammas OÜ kaebus PRIA 22.05.2014 otsuse nr 13-6/694 ja 02.10.2014 vaideotsuse nr 13-4/14/115-1 tühistamiseks. 26.11.2014 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja leiab, et ta on põllumajandusministri 22.12.2010 määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 15 lg 1 nõuetekohaselt täitnud ja toetuse tagasinõudmiseks ja välja maksmata jätmiseks puudub alus.

Kaebuse esitaja on tasunud teenuse osutajale (Farm Build OÜ) abikõlbulikud kulud ning esitanud nõutud kuludeklaratsioonid koos arvete, aktide ja maksekorraldustega PRIA-le. Kaebuse esitajat on PRIA poolt korduvalt kontrollitud, ka kohapeal enne toetuse määramist ja kontrollide tulemused on kinnitanud ettenähtud nõuetest kinnipidamist. Käesolevaks ajaks on hoone rekonstrueerimistööd valminud ning ehitustööd seega lõpetatud.

Kaebaja selgitab, et kuivõrd toetuste süsteem eeldab esmalt toetuse taotleja poolt investeeringute tegemist ja alles pärast vastavate kulude kandmist makstakse toetussummad PRIA poolt välja, siis on kaebuse esitaja osade kulude kandmiseks võtnud laenu. Selliseid laenutehinguid ei saa aga pidada PRIA väidetud ringtehinguteks, kuivõrd tegelikkuses piirdub nende tehingute sisu sellega, et kaebuse esitaja on teinud osa oma majandustegevusega seotud kulutusi laenu abil. Investeeringute tegemiseks laenu kasutamine üheski toetuste andmist reguleeriva õigusakti kohaselt keelatud ei ole. Samuti ei muuda see objektiivseid asjaolusid, et kaebuse esitaja saab ja on saanud hinnapakkumuse esitajalt reaalselt teenust ja töid ning on nende eest ka nõuetekohaselt tasunud. Igal kontrolliaruandes välja toodud ülekandel on reaalne majanduslik sisu. PRIA ei ole viidanud ühelegi konkreetsele arvele, mille osas leitakse, et see on tasumata. Kõigi arvete katteks on ülekanded täies ulatuses tehtud, tööd on teostatud ja vastu võetud.

Kaebaja ei ole tekitanud ühtegi tingimust toetuse saamiseks kunstlikult, saamaks kasu toetuskava eesmärkide vastaselt. Meetme 3.1. eesmärgiks on MAK kohaselt maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine läbi maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise (eelkõige keskustest eemalejäävates piirkondades) ning sellega uute ja paremate töökohtade loomisele kaasaaitamine. Toetustaotlustes kajastatud tegevustega on nimetatud eesmärgid täidetud.

Kaebaja poolt märgitu kohaselt on PRIA väide, et tegemist on näiliste tehingutega, meelevaldne ja väär. Ringtehinguid, mis oleksid õigusvastased või etteheidetavad, ei ole tehtud. Kuivõrd toetuse taotlejal tuleb investeeringud teha etappide kaupa (vastavalt vastuvõetavate tööde mahule), on igati mõistetav ja majanduslikult loogiline ka see, et võimaluse korral võetakse laenu selliselt, et laenu väljamaksed langeksid kokku suuremate rahaliste kohustuste täitmise ajaga.

4. Kaebuse esitaja vastab kõigile määruse nr 119 §-s 2 taotlejale kehtestatud nõuetele, millistele vastamist on PRIA ka hinnanud enne toetuse määramist. Kaebaja märgib, et on täitnud järgmised maaelu arengukavas nimetatud eesmärgid: 1) mikroettevõtjatest põllumajandustootjate tegevuse mitmekesistamine muu maaettevõtlusega väljaspool põllumajandust. OÜ Liivalammas põhitegevusalaks on karusnahalammaste kasvatamine. Kaebuse esitaja eesmärgiks oli lisandväärtuse andmine lambanahkadele. Taotlusega rajati omatoodangu töötlemiseks vajalikud ruumid; 2) kohalikul ressursil põhineva, maapiirkonna elukvaliteedi parandamisega seotud mittepõllumajandusliku mikroettevõtluse arendamine. Käesolevaks hetkeks on ettevõte loonud kaks alalist töökohta ning nõudluse kasvades on lähiajal plaanis veel kahe lisatöökoha loomine; 3) tööjõupuuduse leevendamiseks täiendavaid töökohti loovate projektide puhul hoonete elamiskõlblikuks muutmisele kaasaaitamine. Projekti käigus taastati Kandla külas olev ainus kivihoone; 4) noorte ja tõrjutud elanikkonnarühmade ettevõtluses osalemise soodustamine. Kõik ettevõttes töötavad inimesed on sündinud peale 1980.aastat. Neil on perekonnad ja väikesed alaealised lapsed.

5. Kaebaja on seisukohal, et temalt ei saa nõuda kolmandate isikute raamatupidamisdokumente. Kaebuse esitajal ei ole õiguslikku alust ega ka mitte loogilist põhjust selliste dokumentide valdamiseks ning seega ka PRIA-le järelepärimise käigus esitamiseks. Kõik kaebuse esitajasse puutuvad dokumendid on kaebuse esitaja PRIA-le esitanud.

29.09.2014 laenulepingu osas on kaebuse esitaja seisukohal, et laenu väljastamise kokkuleppele kirjaliku vormi andmises peale laenude väljastamist ei ole midagi iseäralikku. Eestis kehtiva võlaõigusseaduse kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hilisem laenulepingu ja laenu väljastamise tingimuste kirjalik vormistamine on täiesti tavaline tehing. Seda enam, et nii laenuandja (Maatööde OÜ ja Kandla Farm OÜ) kui ka laenusaaja (Liivalammas OÜ) juhatuse liikmed on kattunud. Kuivõrd PRIA soovis kaebuse esitajalt laenulepingut, mis oli sõlmitud suuliselt, pidi kaebuse esitaja andma laenulepingule ka kirjaliku vormi. Laenulepingu vorm või lepingu kirjaliku vormistamise kuupäev ei muuda olematuks asjaolu, et kaebuse esitajale on laenu antud.

Kaebuse esitaja seisukohalt on täidetud kõik toetuse saajale määrusega ettenähtud nõuded. Kaebuse esitaja on täitnud kõik taotlejale esitatud nõudmised ning toetuse eesmärgid. Kaebuse esitaja on esitanud PRIA-le kõik tema valduses olevad asjakohased dokumendid ja tõendid. Samuti on kaebuse esitaja tasunud kõik ehitustööde eest esitatud arved. Asjaolu, et kaebuse esitaja on arvete tasumiseks saanud vahendeid kolmandatelt isikutelt ei ole asjasse puutuv ega keelatud tegevus. PRIA on vaideotsuses ja 22.05.2014 otsuses nr 13-6/694 asunud sisuliselt vastupidisele seisukohale ning heidab kaebuse esitajale ette täiendava kapitali kaasamist, vaatamata sellele, et kapitali kaasamise tulemusena on kaebuse esitajal olnud võimalik tasuda ehitustööde eest esitatud arved ning objekti valmimise tulemusena aitab kaebuse esitaja kaasa Saaremaa maaelu edendamisele. Kaebuse täienduses kordab kaebaja oma seisukohti ning on märgitud, et PRIA on vaideotsusega rikkunud oluliselt kaebaja õigusi ja vaideotsus on sisuliselt põhjendamata. Kaebuse täienduses on esitatud ka taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ja menetluskulude nimekiri.

Kaebaja palub tühistada PRIA peadirektori 22.05.2014 otsuse nr 13-6/694 ja 02.10.2014 vaideotsuse nr 13-4/14/115-1 ning mõista vastustajalt välja menetluskulud.

Vastustaja vastuväited

6. Vastustaja ei pea kaebust õigeks. Liivalammas OÜ-le määrati PRIA peadirektori 12.01.2012 otsuse nr 13-6/59 alusel toetus summas 99 999,94 eurot aida katusekorruse rekonstrueerimiseks käsitöö ja naha õmblustöökojaks. Kandla Farm OÜ-le määrati PRIA peadirektori 12.01.2012 otsuse nr 13-6/226 alusel toetus summas 99 128,25 eurot majandus-abihoone (mahetoodangu köök) ehitamiseks. Maatööde OÜ-le määrati PRIA peadirektori 31.01.2012 otsuse nr 13-6/226 alusel toetus summas 100 000 eurot aida rekonstrueerimiseks kauplus-kohvikuks.

Liivalammas OÜ juhatuse liige ja ainuosanik on Annika Väli. Kandla Farm OÜ juhatuse liige on Annika Väli ning osanikud Annika Väli ja Kaljo Rand. Maatööde OÜ juhatuse liikmed on Annika Väli ja Tiina Vester ning ainuosanik on Annika Väli. Kõik kolm äriühingut teevad investeeringu ühte hoonesse ja kõik kolm taotlejat on omavahel seotud. Töövõtjaks on Farm Build OÜ.

7. 02.08.2013 – 12.02.2014 läbi viidud täiendava kontrolli käigus (kontrolliaruanne nr 20-1/1-1, edastati toetuse saajale teavituskirjaga nr 15-7/4 13.02.14 vastuväidete esitamiseks) selgusid asjaolud, mis on toetuse välja maksmata jätmise ja tagasinõudmise aluseks. Määruse nr 119 § 15 lg 1 kohaselt peab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks olema investeeringu täielikult või osadena teinud ja selle eest täielikult või osaliselt tasunud. Määruse nr 119 § 6 lg 3 kohaselt antakse toetust kuni 50% investeeringuobjekti maksumusest kui tegevuse elluviimise koht asub vallas või väikelinnas, mis ei piirne maakonnakeskusega ega asu Harju maakonnas.

PRIA ei väida, et laenu kasutamine ei ole ettevõtluses lubatud, kuid kontrolli tulemusel selgus, et ühe ja sama rahasummaga on näidatud kõigi erinevate taotluste investeeringuobjektide täielikku tasumist (näiteks 31 000 euroga näidatakse tasutuks kolme erineva taotleja investeeringute eest kogusummas 237 680, 88 eurot). Saare Agro OÜ-le laekub 28.06.2012 PRIA toetus summas

28 555,34 eurot, mida hakatakse n.ö välja laenama ehk siis tekitatakse raharing, mille abil näidatakse investeeringute eest tasumist kogusummas 237 680,88 eurot kolmes erinevas projektis kolme erineva taotlejaga (Liivalammas OÜ, Kandla Farm OÜ, Maatööde OÜ). Analüüsides kontrolliaruandes nr 20-1/1-1 toodud tehinguid ja faktilisi asjaolusid, saab jõuda järeldusele, et ülekannete teostamise eesmärgiks on näidata, et arved on tasutud, omafinantseeringu nõue täidetud. Raha niinimetatud ringmaksete tegemisega jäetakse mulje esitatud arvete täielikust tasumisest taotlejate poolt, tegelikult on aga tegemist näilike tehingutega.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL, EURATOM) nr 966/2012, 25. oktoobrist 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 art 135 p 3 c näeb ette, et kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse andmise menetluses või toetuse rakendamisel on esinenud olulisi vigu, eeskirjade eiramisi või pettust või kohustuste täitmata jätmist, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja sõltuvalt sellest, millisesse etappi menetlus on jõudnud ning eeldusel, et taotlejale või toetusesaajale on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks, lõpetada vajaduse korral toetusleping või toetuse andmise otsus. Punkt 4 sätestab, et juhul, kui sellistes vigades, eeskirjade eiramises või pettuses on süüdi toetusesaaja või kui toetusesaaja rikub toetuslepingust või toetuse andmise otsusest tulenevaid kohustusi, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja olenevalt vigade, eeskirjade eiramiste või pettuse või kohustuste täitmata jätmise raskusest lisaks sellele vähendada toetussummasid või nõuda toetuslepingu või toetuse andmise otsuse raames alusetult makstud summad tagasi, tingimusel, et toetusesaajale on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks.

Toetuse saaja väide, et toetuskava eesmärk on läbi ehitise valmimise täidetud, on õige vaid osaliselt. Lisaks investeeringuobjekti valmisehitamisele peavad toetuse väljamaksmiseks olema täidetud ka muud toetuse saajale määrusega ettenähtud nõuded.

8. Kuna toetuse saaja poolt antud teabest on selgunud, et olemas on ka vastavad laenulepingud, siis palus PRIA 10.07.2014 saadetud kirjaga nr 15-7/14/28 esitada koopiad laenulepingutest ja nendega seonduv võimalik oluline informatsioon, koopiad arvetest jms. Toetuse saaja vastas ekirjaga 25. juulil ning teatas, et seoses kriminaalmenetlusega on infokandjad politsei valduses, millest lähtuvalt ei ole võimalik nõutud tähtajaks dokumente esitada. 30.09.2014 esitas toetuse saaja PRIA-le alles 29.09.2014 sõlmitud laenulepingu, milles pooled kinnitavad, et Kandla Farm OÜ on andnud Liivalammas OÜ-le ajavahemikus 13.07.2009-30.09.2013 s.o nelja aasta jooksul laenu 944 200,88 eurot ja et laenu andmine on toimunud osamaksetena ning laen makstakse tagasi hiljemalt 31.12.2017. Samasisuline ja sama kuupäevaga leping on sõlmitud ka Kandla Farm OÜ ja Maatööde OÜ vahel. PRIA poolt nõutud dokumente ei esitatud.

9. Lisaks eeltoodule on toetuse saaja esitanud ka ebaõigeid andmeid teostatud tööde kohta. Määruse nr 119 § 15 lg 1 kohaselt peab toetuse saaja kõigepealt investeeringu tegema ja selle eest töövõtjale tasuma ning alles pärast seda esitama PRIA-le kuludokumendid. See tähendab, et kui töö on teostamata, siis ei tohi seda näidata tehtud tööna ja esitada väljamaksetaotlust.

13.09.2012 üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 14/2012 kajastuvad kümnel real akteeritud materjalid ja tööd (mõlemad pooled on akti digiallkirjastanud 14.09.2012). Maksenõue teostatud tööde kohta toetuse väljamaksmiseks on PRIAle esitatud samuti 14.09.2012. Kohapeal 06.11.2012 läbi viidud investeeringukontrolli käigus selgus, et aktis nr 14/2012 akteeritud töödest on teostamata järgmised tööd: hoone otsarõdude sepistatud piire tarne ja paigaldus (2 tk), puitaknad

3 tk, klaasiga rõduuksed (2 tk), vintskapi rõdu uksed (2 tk).Toetuse saaja esitas uue akti, millest on välja jäetud teostamata tööd ja selgituse, et ehitustööde akteerimisel on eksitud ning põhjuseks on ebatäpsused materjalide tarnetel. Uue akti kuupäevaks on samuti 13.09.2012 ning see on allkirjastatud paberkandjal.

Üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 34/2013 on akteeritud vaheplatvormiga trepp täies mahus valminuna, akti kuupäevaks on 31.12.2013 ja digiallkirjastatud on see 05. ja 06.01.2014. Samas 23.01.2014 investeeringu tähtaja pikendamisavaldusel kirjutab toetuse saaja, et vaheplatvormiga trepp on lõpetamata ja sama nähtub Maatööde OÜ 17.01.2014 kohapealse kontrolli käigus tehtud fotodelt. Seega on kuludeklaratsioonis taotletud toetuse väljamaksmist tööde eest, mida veel tehtud ei ole. Vastustaja ei ole kaebuse täienduses esitatud seisukohtadele vastanud.

Vastustaja on taotlenud jätta OÜ Liivalammas kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

Kohtu seisukoht

10. Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Kaebajale on määratud PRIA poolt investeeringutoetus määruse nr 119 raames summas 99 999,94 eurot aida katusekorruse rekonstrueerimiseks käsitöö ja naha õmblustöökojaks. Abikõlbulike kulude kogumaksumuseks loeti 232 558 eurot.

PRIA on vaidlustatud 22.05.2014 otsusega nr 13-6/694 nõudnud kaebajalt tagasi väljamakstud toetuse summas 75 461,13 eurot. Sama otsusega on jäetud välja maksmata ülejäänud osa määratud toetusest ehk 24 538,81 eurot ning PRIA 12.01.2012 otsus nr 13-6/59 on tunnistatud Liivalammas OÜ osas kehtetuks. PRIA 02.10.2014 vaideotsusega nr 13-4/14/115-1 on jäetud 22.05.2014 otsuse peale esitatud vaie rahuldamata.

11. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas esinevad alused juba määratud toetuse tagasinõudmiseks ja välja maksmata jätmiseks.

Määruse nr 119 § 15 lg 1 kohaselt esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIA-le määruse lisas 8 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega: 1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve ärakirja; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakirja või väljatrüki või arvelduskonto väljavõtte; 3) osutatud teenuse, tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakirja, kui toetav tegevus on ehitamine või parendamine. Eeltoodust nähtub, et toetuse väljamaksmiseks peab toetuse saaja olema investeeringu täielikult või osadena teinud ja selle eest täielikult või osaliselt tasunud.

Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et PRIA 22.05.2014 otsuse nr 13-6/694 kohaselt on ta esitanud osaliselt ebaõigeid andmeid teostatud tööde kohta. Üheks toetuse väljamaksmise eelduseks on ka investeeringu täielik või osaline tegemine ehk see, et tööd peavad olema teostatud. 13.09.2012 üleandmis-vastuvõtmisaktis nr 14/2012 kajastuvad osaliselt materjalid ja tööd, mille tegemise kohta esitati PRIAle 14.09.2012 maksenõue, kuid tööd jäid tegelikkuses tegemata. Kaebaja põhjendas seda eksitusega ning esitas paberkandjal allkirjastatud uue akti, kust olid teostamata tööd välja jäetud. Samuti on 31.12.2013 üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 34/2013 akteeritud vaheplatvormiga trepp täies mahus valminuna ning esitatud maksenõue, kuid tegelikkuses ei olnud trepp valmis. Üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 34/2013 on akteeritud vaheplatvormiga trepp täies mahus valminuna, akti kuupäevaks on 31.12.2013 ja digiallkirjastatud on see 05. ja 06.01.2014. Samas 23.01.2014 investeeringu tähtaja pikendamisavaldusel kirjutab toetuse saaja, et vaheplatvormiga trepp on lõpetamata ja sama nähtub ka Maatööde OÜ 17.01.2014 kohapealse kontrolli käigus tehtud fotodelt. Seega on kuludeklaratsioonis taotletud toetuse väljamaksmist tööde eest, mida veel tehtud ei ole.

12. Täiendava kontrolli tulemusel on PRIA aga jõudnud järeldusele, et esinevad asjaolud, mis on toetuse tagasinõudmise ja välja maksmata jätmise aluseks. PRIA leiab, et kaebaja poolt esitatud dokumendid kajastavad näilikke tehingud, omamata reaalset sisu. Raha ringmaksetega jäetakse mulje esitatud arvete täielikust tasumisest, PRIA on välja toonud, et 31 000 euroga näidatakse tasutuks kolme erineva taotleja investeeringuobjekti eest kogusummas 237 680,88 eurot.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et PRIA on põhjendatult asunud järeldusele, et kaebaja ei ole täitnud omafinantseeringu nõuet. Erinevatel päevadel tehtud Maatööde OÜ, Kandla Farm OÜ, Liivalammas OÜ ja töövõtja Farm Build OÜ vahelistest mitmekümnetest tehingutest nähtub, et Liivalammas OÜ kannab Farm Build OÜ-le summasid, mis raha edasisel ülekandmisel jõuavad ringiga Liivalammas OÜ-le tagasi. Ülekannete puhul on tegemist samas suurusjärgus summadega ning ülekannete kogusumma võimaldab näidata investeeringute eest tasumist vajalikus määras. Kohus leiab, et PRIA on jõudnud õigele järeldusele, et tegemist on näilike tehingutega.

Kaebaja väiteid osaühingute omavahelistest laenulepingutest ei pea kohus usutavaks. Sellises mahus omavaheliste ülekannete tegemine olukorras, kus kolme osaühingu juhatuse liige kattub, annab põhjust kahelda ülekannete tõelises sisus. Kaebaja ei ole ka ise täpsemalt laenutehingute sisu selgitanud. Lisaks viitas kaebaja PRIA esmakordsel küsimisel sellele, justkui laenulepingud oleksid kirjalikult olemas, kuid PRIA-le ei ole neid esitatud. PRIA-le esitati alles 29.09.2014 sõlmitud laenuleping, mis on vormistatud tagantjärele ja ei ole usaldusväärne. Kokkuvõttes on PRIA kontrollinud kolme äriühingut: Liivalammas OÜ, Kandla Farm OÜ ja Maatööde OÜ , kes kõik teevad investeeringu ühte ehitisse ja on seotud osanike kaudu. Kõik kolm äriühingut on taotlenud toetust hoone erinevatele osadele. Kõigi kolme äriühingu töövõtjaks oli Farm Build OÜ. Kõiki kolme äriühingut esindab juhatuse liikmena Annika Väli.

13. 01.01.2011 kuni 31.12.2014 kehtinud Euroopa Komisjoni 27.11.2011 määrus (EL) nr 65/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (see on määrus Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas art 4 lg 8 sätestas, et olenemata üksikute toetuskavade mis tahes erisätetest ei maksta toetusi toetusesaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu kõnealuse toetuskava eesmärkide vastaselt.

Eesti maaelu arengukava meetme 3.1 eesmärgiks on maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine läbi maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise (eelkõige keskustest eemalejäävates piirkondades) ning sellega uute ja paremate töökohtade loomisele kaasaaitamine. Kaebaja leiab, et ta on nimetatud eesmärkidele kaasa aidanud. Kohus sellega ei nõustu. Kuigi kaebaja poolt rekonstrueeritav hoone on käesolevaks ajaks valminud, siis on meetme eesmärgiks võimalikult paljude projektide ja ettevõtjate toetamine ning kunstlikult toetuse väljamaksmise eelduste täitmine selle eesmärgi saavutamisele kaasa ei aita. Tegemist ei ole toetusraha säästliku ja otstarbekohase kasutamisega.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL, EURATOM) nr 966/2012, 25. oktoobrist 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 art 135 p 3 c näeb ette, et kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse andmise menetluses või toetuse rakendamisel on esinenud olulisi vigu, eeskirjade eiramisi või pettust või kohustuste täitmata jätmist, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja sõltuvalt sellest, millisesse etappi menetlus on jõudnud ning eeldusel, et taotlejale või toetusesaajale on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks, lõpetada vajaduse korral toetusleping või toetuse andmise otsus.

ELÜPS § 99 lg 3 sätestab, et kui pärast maaelu arengu toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi nõukogu määrustes (EÜ) nr 1257/1999, (EÜ) nr 1698/2005 ning (EÜ) nr 1290/2005 ja teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, 15. detsembrist 2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad artikkel 47 sätestab vääramatu jõu või erandlike asjaolude liigid, millede puhul võivad liikmesriigid eelkõige loobuda osaliselt või täielikult toetuse tagasinõudmisest. See tähendab, et PRIA võib jätta toetuse tagasi nõudmata ka "muudel erandlikel asjaoludel", mis ei sisaldu määruse sätte näidisloetelus. PRIA on vaidlustatud haldusaktis asunud seisukohale, et vääramatut jõudu ega ka muid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid toetuse tagasinõudmisest loobuda, ei esine. Kohus nõustub PRIA sellise seisukohaga.

Määruse nr 119 § 16 lg 2 kohaselt jätab PRIA toetuse maksmata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel. ELÜPS § 62 lg 5 teise lause (22.05.2014 kehtinud redaktsioon) kohaselt jätab PRIA maaelu arengu toetuse maksmata, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise nõudeid. Taotluse rahuldamata jätmise alused on toodud ELÜPS § 62 lg-s 2. Kuivõrd tegemist on toetusega, mille saamiseks tuleb täita seaduses kehtestatud nõudeid, siis järelikult olukorras, kus ilmneb, et neid nõudeid ei ole siiski täidetud, on ka õigus jätta toetus välja maksmata.

14. Mis puudutab PRIA poolt kaebajalt dokumentide nõudmisse, on kohus seisukohal, et PRIA on haldusorgan, kes teostab samuti uurimisprintsiipi ning seega on vajalik asjaolude väljaselgitamiseks dokumente nõuda ka kolmandate isikute suhtes.

15.Kaebaja väide, et taotluskava eesmärk on läbi viia ehitise valmimiseks täidetud nõuded, on õige, kuid lisaks investeeringuobjekti valmisehitamisele peavada toetuse väljamaksmiseks olema täidetud ka muud tingimused, mis on Määrusega nr 119 ette nähtud.

16.Kaebaja on vaidlustanud ka vaideotsust põhjusel, et vaideotsus rikub kaebaja õigusi ning on sisuliselt põhjendamata. Kohus on seisukohal, et vaideotsus on õiguspärane, sisuliselt põhjendatud, vastab haldusakti tunnustele ning on välja antud selleks pädeva haldusorgani poolt. Vaidemenetluse läbiviimisel ei ole kohus täheldanud menetlusnormide rikkumist. Kohtu hinnangul on vaideotsus õiguspärane.

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esinevad alused toetuse tagasinõudmiseks ja välja maksmata jätmiseks. Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsused õiguspärased, vastavad haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele ja nende tühistamiseks ei ole alust.

18.Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 19.Menetluskuludest

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik