4-15-2545/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-15-2545

1

(14)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2015.a. Pärnu kohtumajas Väärteoasja number 4-15-2545 [2670,14,005359] Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Jaanika Lusti Väärteoasi

J.E väärteoasi LS § 223 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi

Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik

Kaitsja

J.E (ik xxx) adv. Teet Veer

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalituse erisüüteomenetleja Marika Liiv

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 223 lg 1, VTMS § 2, § 132 p 1, § 133- 135, kohus otsustas:

Jätta J.E

kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti

sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalituse erisüüteomenetleja Marika Liiv poolt 26.03.2015.a. tehtud otsus väärteoasjas nr 2670,14,005359 muutmata.

Menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Pärnu kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluskäik

4-15-2545

2

(14)

x .a. koostati Politsei- .x.x ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri sisekontrollibüroo Lääne

sisekontrollitalituse sisekontrolli erisüüteomenetleja Marika Liiv´i poolt väärteoprotokoll nr

2670,14,005359 selle kohta, et J.E x .a. kella x.x paiku ei olnud auto juhtimisel .x.x piisavalt tähelepanelik teel liikuva ja tee ületamist lõpetava jalakäija x. ´e suhtes ja sõitis talle x

otsa, põhju – stades viimasele ettevaatamatusest tervisekahjustuse vasaku kodarluu murru, parema põlve ja hüppeliigesepõrutuse, parema põlve letaalse kondüüli murru ning põlveliigese sideme vigastuse. Oma teoga rikkus menetlusalune isik LS § 33 lg 1 sätteid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. Peale liiklusõnnetuse toimumist ei jäänud J.E võimalikult kiiresti seisma ega lülitanud sisse ohutulesid, vaid otsis võimalust

auto parkimiseks mujale rikkudes sellega LS § 169 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime

väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi. Kuna LS § 223 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 223 lg 1 järgi.

x.xx.x.a. üldmenetluse otsusega nr 2670,14,005359 määrati J.E-le kohtuvälise menetleja lusel karistuseks poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 223 lg 1 a rahatrahv x eurot. trahviühiku ulatuses, s.o. x

Kaebuse sisu

x.x.x.a. esitas J.E kaitsja advokaat Teet Veer Pärnu Maakohtule kaebuse

väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks, sest selles puuduvad väärteo tunnused.

Kaitsja leiab, et LS § 33 lg s 1, mille rikkumist kaebuse esitajale ette heidetakse, ei ole mõeldud - teed ületavat jalakäijat. Juhi kohustused teed ületava jalakäija suhtes on sätestatud LS § 35 lg-s 4. Käesoleval juhul ei põhjustanud liiklusõnnetust J.E. Juhusliku jalakäija sõiduteele

sattumine ei olnud J.E

jaoks ettenähtav ning tema kui autojuht juhtis sõidukit

vajaliku nõutava tähelepanelikkusega. Käesoleval juhul ei ole J.E käitumises tuvastatud objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist kui tegu ettevaatamatusdelikti mõttes. Seega

ei ole J.E pannud toime liiklusnõuete rikkumist, mistõttu puuduvad tema käitumises väärteo tunnused. Isegi juhul, kui möönda (mida kaebuse esitaja ei tee), et J.E on eiranud liiklusnõudeid, ei ole käesoleval juhul tuvastatud LS § 223 lg s 1 sätestatud - väärteo toimepanemine J.E poolt.

Kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel arvestanud liiklusõnnetuse teise osapoole, so

jalakäija käitumist. äärteoprotokollis ega otsuses ei ole sõnagagi käsitletud asjaolu, et jalakäija V

ületas sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas. Väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt on

ilmselge, et liiklusreegleid rikkus jalakäija. Kohtuväline menetleja oli kohustatud seda asjaolu arvestama ning analüüsima, kas kannatanu tervisekahjustus ei olnud põhjustatud kannatanu enda rikkumisest.

J.E ei põhjustanud kõnesolevat liiklusõnnetust, ega suurendanud tagajärjes realiseerunud ohtu, vaid seda tegi liiklusõnnetuse teine osapool, s jalakäija X.X .o. . See on üheselt kinnitust leidnud väärteoasjas kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega:

1) tunnistaja X.X x .x .x .a. ütlustega ning lisaga 1 x .a. tunnistajana ülekuulamise .x x.x.x protokollile, kus ta on omakäeliselt märkinud sõidutee ületamise suuna ning millest nähtub, et X.X ; ületas sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas

4-15-2545

3

(14) 2) tunnistaja A.A x.x.x.a. ütlustega, mis kinnitavad, et jalakäija oli pikali sõidutee vasakus ääres, x

parki viiva kõnnitee juures ning millest nähtub, et X.X ületas sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas; 3) tunnistaja M S x.x.x.a. ütlustega selle kohta, et jalakäija ütles, et tema on süüdi, ta läks vales kohas üle tee; 4) tunnistaja M. T x.x.x.a. ütlustega ning ülekuulamise protokollile lisatud googlemaps prinditud

kaardiga, mille järgi toimus liiklusõnnetus x täna ja x va ristmikust edasi x poole ning millest nähtub, et X.X ületas sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas;

J.E xxx selle kohta, et ta liikus x

.a. ütlustega suunas üle x silla, sillalt üle tulnud, valis vasakpoolse raja, natuke eespool liikus keskmisel rajal kaubiku tüüpi kõrgem auto. J.E jõudis tee sinna ossa, kus kõverus lõpeb, tee muutub sirgeks, vasakut kätt algab park. Täiesti ootamatult ilmus teele ette kollast vihmakeepi kandev inimene. Käis tugev pauk. Kui J.E oleks auto sealsamas peatanud, oleks võinud tekitada liiklusohtliku olukorra, mistõttu sõitis J.E üle keskmise rea paremasse ritta ja peatas seal oma auto.

Nimetatud tõenditega on tuvastatud, et jalakäija X.X ületas sõiduteed selleks mitte ettenähtud

kohas, kusjuures ülekäigurada asus kaebajale teadaolevalt lähemal kui 100 meetrit. Ta astus esimesel rajal liikunud sõiduki varjust J.E auto ette, mis liikus teisel rajal. Jalakäija

rikkus sellega LS § 24 lg t 2 (Kui käigusillale või tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, - - ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult

nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada

ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu) ja LS § 26 p 2 (jalakäija ei tohi minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse

varjust veendumata, et ei lähene sõidukit). Seega põhjustas liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel

jalakäijal tekkinud tervisekahjustuse jalakäija X.X ise. Nendele asjaoludele juhtis J.E kohtuvälise menetleja tähelepanu x.x.x.a. esitatud vastulauses. Kohtuväline menetleja ei

ole otsuses märkinud vastulauses esitatu mittearvestamise põhjust, millega on rikutud VTMS § 74 lg 1 p-i 8. Eeltoodud põhjustel leiab kaebuse esitaja, et temale ette heidetavas, LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud teos puuduvad väärteo tunnused.

LS § 242 lg s 1 on sätestatud vastutus mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete - - rikkumise eest, kui puudub VTMS § – – – – -des 201 203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219, 221 224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Selle sätte alusel heidetakse J.E-le ette LS § 169 lg 1 p-i 1 rikkumist (Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht: 1) võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled). LS §

169 lg 1 p 1 rikkumisega on tegemist juhul, kui liiklusõnnetuses osalenud juht ei jäänud

võimalikult kiiresti seisma ega lülitanud sisse ohutulesid, kuid samas nähakse sättes ette ka lisaklausel: nõuet jääda võimalikult kiiresti seisma on rikutud juhul, kui seisma jäämine ei

põhjustaks lisaohtu. Kõnesolev liiklusõnnetus toimus kohas, kus seisma jäämine oleks olnud

äärmiselt liiklusohtlik. Sillal on lubatud sõidukiirus x km/h ja pärast sillalt mahasõitu reeglina

sõidukid kiirendavad, kuna silla lõppedes on lubatud kiiruseks x km/h. Lisaks asus õnnetuse

toimumise koht vahetult pärast tee kõverust, mille tõttu ei ole nähtavus selles kohas kõige parem,

eriti arvestades asjaolu, et sillalt mahasõidu järgselt vahetatakse tihti sõidurida (sillal olev üherealine tee läheb mahasõidu järgselt kaherealiseks), mis suurendab liiklusohtu. Eriti suur oht

tuleneb x tänava suunast tulijatest, kelle peamine tähelepanu on suunatud sillalt tulijatele

(paremale). Olles teadlik liiklusõnnetuse toimumise koha liiklusohtlikkusest, ning samaaegselt toimunust šokis, oli J.E´ ainsaks mõtteks, et ta jääb sillalt tulevatele autodele ette.

4-15-2545

4

(14)

Seisma jäämine esimesel sõidurajal oleks võinud põhjustada uue liiklusõnnetuse, kuna sillalt maha sõitvad sõidukite juhid ei oska arvestada, et ühes sõidureas seisab auto ja takistab liiklust. Soovist tagada ohutus, lahkus J.E esimeselt sõidurajalt, ning parkis auto sealsamas paremal asuvasse parkimisalale.

Kuna võimalikult kiire seismajäämine ilma sellega lisaohtu põhjustamata ei olnud antud juhul võimalik, siis ei saa J.E-le heita ette LS § 169 lg 1 p is 1 sätestatud liiklusnõude -

rikkumist. Kuna J.E ei ole rikkunud LS § 169 lg 1 is 1 sätestatud nõudeid, ppuuduvad tema tegevuses väärteo tunnused. Nimetatud asjaolud on üheselt tuvastatavad eespool, punktis 1.6 nimetatud tõenditega, millest nähtub liiklusõnnetuse toimumise koht.

Eespool esitatud põhjustel on kaebuse esitaja seisukohal, et tema tegevuses puuduvad väärteo tunnused, mistõttu taotleb väärteomenetluse lõpetamist. Kuid isegi juhul, kui J.E tegevuses esineksid väärteo tunnused (millist seisukohta kaebuse esitaja kindlasti ei jaga, olles

veendunud oma käitumise õiguspärasuses), on temale määratud karistus ebaproportsionaalselt raske. Vaidlustatud otsuses on karistus on määratud juhindudes KarS § 63 lg st 1, LS § 223 lg 1 -

alusel. Viimati nimetatud sättes on karistusena ette nähtud rahatrahv suuruses kuni x

t kuuni. Vaidlustatud otsusega rahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni x

m

äärati karistuseks rahatrahv x trahviühiku ulatuses, s.o. x eurot. Seega on J.E´

karistatud LS § 223 lg s 1 sätestatud sanktsiooni keskmises määras. Määratud karistus ei ole - ilmselgelt vastavuses J.E´ süüga (KarS § 56 lg 1).

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja karistust kergendava asjaoluna arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtuväline menetleja ei ole kergendava asjaoluna arvesse võtnud, et

J.E puuduvad eelnevad karistused. Samuti ei ole arvestatud, et pärast

liiklusõnnetust pöördus J.E kannatanu poole temale abi osutamiseks ning aitas kannatanu tee ääre peale istuma (KarS § 57 lg 1 p 1). Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud.

Kuna kohtuvälise menetleja poolt oli arvesse võetud karistust kergendava asjaoluna

puhtsüdamlikku kahetsust ning karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, pidi J.E´ süü suurusele vastav karistuse määr jääma alla sanktsiooni keskmist määra. Siinjuures

tuleb rõhutada, et kohtuväline menetleja ei ole arvesse võtnud kõiki karistust kergendavaid

asjaolusid (vt eespool). Käesoleval juhul ei esine ka eri ega üldpreventsiooni kaalutlusi, mis - võiksid õigustada karistuse määra korrigeerimist kõrgemale. On alust väita, et eripreventsiooni kaalutlused õigustavad karistusmäära korrigeerimist veelgi madalamaks, arvestades, et J.E puuduvad varasemad rikkumised.

Kaebuse esitaja hinnangul tuleb väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Lääne prefektuuri sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalituse sisekontrolli erisüüteomenetleja Marika Liiv oma x.x.x.a. kirjalikus vastuses

Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja J.E` kaebus rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel:

Väärteoasjas nr 2670,14,005359 on kogutud kõik võimalikud tõendid, millised andsid aluse

esitada J.E-le x.x.x.a. väärteoprotokoll LS § 33 lg 1 ja § 169 lg 1 p 1 nõuete

4-15-2545

5

(14) rikkumises ja seega LS § 223 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises ning karistada teda nimetatud rikkumise eest rahatrahviga summas x euro d t, milline on määratu tasumisele võrdsetes osades x x jooksul.

Ei saa nõustuda J.E väitega, et x.x.x.a. kella x.x paiku x linnas x -l toimunud tn liiklusõnnetuse ja tervisekahjustused tekitas jalakäija X.X oma käitumisega, kui rikkus LS § 24

ja § 26 lg 2 nõudeid. Kaebaja sõnul on kohtueelne menetleja valesti hinnanud asjaolusid ja

tõlgendanud liiklusseadust valesti. J.E ei ole tema enda kinnitusel põhjustanud liiklusõnnetust ja sellest tulenevalt puuduvad tema teos väärteotunnused.

Käesoleva väärteoasjas nr 2670,14,005359 esemeks on x.x.x.a. kella x.x paiku x linnas x - tn l

toimunud liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai teed ületanud jalakäija tervisekahjustusi, mistõttu

nimetatud väärteoasja lahendamise käigus ei ole menetleja poolt antud hinnangut jalakäija käitumisele eelpool nimetatud kuupäeval.

Kohtuväline menetleja ei nõustu J.E väitega, et menetleja on märkinud väärteootsuses

rikutud õigusnormiks § LS 33 lg 1 sätte mõistmata, et juhi kohutused teed ületava jalakäija suhtes on sätestatud LS § – nimetatud paragrahvi neljas punkt reguleerib juhi käitumist -s 35 lg 4

reguleerimata ülekäigule lähenemisel. Antud juhul ei oodanud jalakäija tee ületamist ega

ületanud teed reguleerimata ülekäigurajal vaid ületas tee reguleerimata ristmikul. Seega tuleb

juhinduda LS § s 33 sätestatud juhi üldkohustustest, mille lg 1 kohaselt peab juht olema - tähelepanelik teel ja tee servas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Jalakäija oli teel liikuvaks vähekaitstud liiklejaks. Jalakäija

oli õnnetuse hetkel tee ületamist lõpetamas ning õnnetuse saanuks ära hoida juhi

tähelepanelikkus ning kiiruse vähendamine. Ka nõutava kiirusega sõiduki juhtimine ei pruugi mõnes olukorras olla piisav ja antud olukord oli just selline.

J.E nõustub, et eksis LS § 169 lg 1 p 1 nõuete vastu selles osas, et ei jäänud õnnetuse

toimumise paigale ega lülitanud sisse ohutulesid ning peab vajalikuks lisada, et samas sätestatakse ka nõue, et liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi põhjustada lisaohtu. Kohtuleene menetleja on seisukohal, et täites LS nimetatud paragrahvist tulenevaid nõudeid – lülitada sisse

ohutuled või paigalda teele ohukolmnurk, on tagatud ka teistele liiklejatele hoolsuskohustust järgides ohutu liiklemine.

Väärteoasja nr 2670,14,005359 menetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et x.x.x.a. kella x.x

paiku x linnas x - tn l toimunud liiklusõnnetuse, milles sai tervisekahjustusi X.X, pani toime J.E. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fotodelt on näha sõidukil x

reg märgiga xxx juhipoolne esimene nurk on kahjustatud ning kapotil on näha tolmu seest eristuvad

puhtamad kohad. Nimetatu annab aluse asuda seisukohale, et J.E pidi hoolsuskohustust täites märkama jalakäijat enne kokkupõrget. Tunnistajad ei kinnita kaebuses esitatud väidet, et

sündmuskohal liikus parempoolsel sõidureal veel üks sõiduk, kes võinuks vaadet piirata.

Tunnistaja A. A peaga naisterahvas, kes oli endast ütlustega selles, et sündmuskohale tuli x väljas ja kinnitas, et tema sõitis sellele naisterah ütlustega selle vale pihta. Samuti tunnistaja X.X kohta, et en autot, veendus, et rohkem autosid ei tule ning asus ne tee ületamist lasi ta mööda x seejärel teed ületama. Samuti teiste käesolevas väärteoasjas kogutud tõenditega ning samuti ka

J.E menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollis tooduga, kus tunnistab, et lahkus sündmuskohalt, et leida parkimiseks/peatumiseks sobilik koht.

4-15-2545

6

(14)

J.E poolt on x.x.x.a. Politseija Piirivalveameti Sisekontrollibüroo Lääne

sisekontrollitalituse erisüüteomenetleja Marika Liivile edastatud e-kiri, milline on

pealkirjastatud, kui vastulase. Edasi selgitab J.E oma e-kirjas, et nimetatud e-kirja

manuses oleva kirjutise puhul on tegemist pigem selgitusega. Arvestades asjaolu, et e-kirja manuses oleva kirjutisel puudub pealkiri, eelnevalt on J.E poolt selgitatud, et tegemist on

pigem selgitusega, manuses olev kirjutis ei sisalda nimetatud väärteoasjas tõendamise seisukohalt uusi fakte, ei arvestatud nimetatud kirjutist vastulausena, kuid lisati siiski väärtoeasja nr 2670,14,005359 materjalidele, kui nimetatud väärteoasjas toimunud kirjavahetus.

Kohtueelne menetleja ei saa mingil moel nõustuda J.E väitega, et x.x.x.a. kella x.x paiku

x linnas x - tn l toimunud liiklusõnnetuse ja tervisekahjustused põhjustas jalakäija X.X ise oma

käitumisega. On kahetsusväärne, et J.E poolt kohtule kaebust koostades liiklusseaduse

lugemine on piirdunud sealt selliste punktide otsimisega, millised tema tegevust õigustavad. Kohustusteni, millised on aga toodud x.x.x oodud .a. toimunud liiklusõnnetuse põhjustamisel ja t välja ka väärteoprotokollis ning otsuses aga jõutud ei ole. Kõiki liiklejaid tuleb kohelda võrdselt ning kaasliiklejatesse, kelleks on ka jalakäijad, tuleb suhtuda lugupidavalt, isegi nende eksimuse korral.

Kohtueelne menetleja on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on otsuse tegemisel arvestatud

tõendamiseseme seisukohast kõiki olulisi tuvastatud asjaolusid ning otsus on viidud välja rikkumata väärteomenetluseõigust. Otsuses on arvestatud karistuse määramisel J.E poolt kohtueelsele menetlejale nii suuliselt, kui ka e-kirjas edastatud selgituses esitatud palvet määrata rahatrahv tasumisele ositi, arvestatud on J.E puhtsüdamlikku kahetsust, mida ta tegelikult

avaldab ainult sündmuskohalt lahkumise osas. Karistus on määratud sanktsiooni keskmises ulatuses lisakaristusena juhtimisõiguse peatamine määramata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja jäi oma kaebuses toodud seisukohtade juurde.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on

tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse - lahendamisel.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära

menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et J.E kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

VTMS § 72 lg 1 näeb ette, et kohtuväline menetleja teeb käesoleva seadustiku § s 73 märgitud -

lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele

lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Väärteo toimepanemise tõendamisel on kohtuväline menetleja tuginenud väärteomenetluses ülekuulatud

tunnistajate ütlustele, sündmuskoha vaatlusprotokollile. Kaebuses on kohtuvälisele menetlejale ette heidetud, et otsuse tegemisel pole arvestatud vastulauset. J.E

4-15-2545

7

(14)

Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja märkinud otsusesse, et menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kohtuväline menetleja on rikkunud

menetlusõigust ning jätnud vastulause tähelepanuta. Kohus leiab, et menetleja on otsust tehes

arvestanud kaebaja palvega trahvi määramise korral võimaldada seda tasuda osade kaupa. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised, mis toovad kaasa otsuse -

tühistamise. Kohus leiab, et otsust tehes on kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõigust ja asjaolu, et otsuses on märgitud, et vastulauset pole esitatud, ei toonud

kaasa põhjendamatu otsuse Kaebaja on ise märkinud, et Kuivõrd . tegemist on pigem selgitusega.

kohus arutab - väärteoasja täies ulatuses, siis kohus uurib ja avaldab ka kaebaja vastulause selgituse.

J.E-le heidetakse ette LS § 33 lg 1 ja LS § 169 lg 1 p 1 nõuete rikkumist.

LS § 33 lg 1 olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva kohaselt peab juht vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist.

LS § 223 lg 1 ootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete kohaselt m - -

rikkumise eest, kui aatamatusest sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettev

tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni x trahviühikut, arestiga või sõiduki juhti kuuni. misõiguse äravõtmisega kuni x

LS § 169 lg 1 p 1 sätestab, et kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht

võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele

9.

Nimetatud nõuete rikkumise eest on ette nähtud vastutus LS § 242 lg 1 järgi: ootorsõiduki või m -

trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse § – -des 201 203,

205 207, 209, 211, 212, 214 219, 221 224 ja 226 – – – –241 sätestatud väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid

nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest

tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema

kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. -

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 223 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärte üüdistuses puuduvad teo õigusvastasust ja gude toimepanemises. S isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu

võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on

4-15-2545

8

(14)

väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas

on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS s sätestatud - alustel.

Kaebuse esitaja seletas kohtuistungil, et tuli autoga x

auto. üle x silla. Tema ees sõitis suurem

Üle silla jõudes tema reastus vasakpoolsesse ritta, eessõitev auto jäi parempoolsesse ritta. Ta

sõitis väga ettevaatlikult, kuid äkki väga ootamatult käis löök vastu auto esiotsa, inimene tuli

kapoti peale ja veeres vasakule maha. Ta sai aru, et inimene oli tulnud paremalt poolt. Ta

kohapeale pidama ei jäänud, sest tegemist oli ohtliku kohaga ja jäi pidama eemale paremale poole tee äärde. Peatudes hakkas otsima telefoni, kuid see oli kotist maha kukkunud. Seepeale

vaatas üle õla taha ja nägi, et sünd üks mees. Kuna mehel oli telefon kõrva muskohal seisis juures, siis ta oletas, et mees annab õnnetusest teada. Kui oli ennast kogunud, siis tuli autost välja ja läks kannatanu juurde. Kannatanu ütles talle, et tema on süüdi, sest kiirustas ja läks vale koha peal üle tee. Koos mehega aitasid nad kannatanu kõnnitee äärekivile istuma. Peagi tuli kiirabi. Ta küsis kiirabi autojuhilt paberit ja pliiatsit ja võttis kannatanult tema nime ja telefoninumbri. Kui kiirabi hakkas kannatut autosse tõstma, siis tema otsustas lahkuda ja suundus kohe oma töökohta, s.o. x

ja rääkis kohe ära, mis oli juhtunud.

Kohtus tunnistajana ülekuulatud andis ütlusi, et x.x.x aiku sõitis autoga üle x A. A .a. kella x p

silla x poole. Tema avarii toimumise hetke ei näinud. Kurvi pealt natuke edasi suure maja nurga

juures oli vanema x

kollases vihmakeebis üks meeter vasakpoolsest kõnniteest asfaldil

ebaloomulikus asendis, kanna . Ta pidas oma tanu pea oli kõnnitee poole, jalad sõidutee poole

sõiduki temast mööda umbes kahe meetri kaugusel keset teed kinni, et vältida kannatanule

edasist otsasõitu ja pani ohutuled põlema. Läks kannatanu juurde, kõnetas teda ja helistas

koheselt 112. Kõne kestis üsna kaua, sest esitati palju küsimusi. Selleks ajaks oli tema olnud sündmuskohal umbes x Tema oli selleks ajaks kõne minutit, kui ilmus kohale J.E. 112-

le lõpetanud. J.E ütles, et tema sõitis kannatanule otsa, oli sellest šokis ja istus kuskil

eemal autos . ega suutnud autost välja tulla Koos tõstsid nad kannatanu kõnniteele. Küsimuse peale, kas peaks ka politsei kutsuma, vastas J.E, xxx. Ta lubas ise edasi tegeleda ja

kuna tunnistajal oli kiire, siis ta lahkus. Kuna tal süda ei andnud rahu, siis ta sõitis

sündmuskohast x minuti pärast uuesti mööda. Siis oli kiirabi kohal ja kannatanut tõsteti autosse.

Kui ta sündmuskohale jõudis, oli tee vaba, teisi sõidukeid hetkel seal ei olnud. Kannatanu võttis temaga hiljem ühendust ja oli solvunud, et J.E temaga ühendust ei ole võtnud ja tema tervise kohta ei ole küsinud. Kohe peale avariid, kui ta haiglas oli, siis oli tal telefon väljas olnud, kuud. aga nüüd oli möödas juba x

Tunnistaja M. T .a. kella x paiku tuli juhtimiske silla andis ütlusi, et x.x.x skuselt väljakutse, et x juures on toimunud avarii, kus naine on saanud autolt löögi. Kohale jõudes oli seal kiirabi, kuid otsa sõitnud autojuhti mitte. Kiirabi autojuht ei osanud öelda, kes otsasõitja oli, tema ei olevat

seda inimest näinud. Kiirabi autojuht näitas talle arvatava otsasõidu koha ära ja andis ühe auto detaili, mis olevat seal maas olnud. . Kannatanu ütles, et otsasõitja oli x

Tunnistaja M. S aselt oli ta x.x.x. T. Kella x paiku ütluste koh .a. töökohustuste täitmisel koos M sai väljakutse x silla juurde. Kohale jõudes oli seal kiirabi, kannatanu oli kiirabiautosse tõstetud.

Kannatanu ütles, et talle oli otsa sõitnud tume sõiduauto, keegi naine oli võtnud tema

kontakttelefoni, ö ja lahkunud koha pealt. Kannatanu ütles, et ta on süüdi, et läks elnud, et on x vales kohas üle tee. Ta olevat enne tee ületust vaadanud küll ja ei olnud ühtegi autot märganud.

4-15-2545

9

(14) Äkki oli aga auto kohal. Tunnistaja selgitas, et patrullilehte täitis tema ja kellaaeg on see, millal

saavad väljakutse. Paari minutiga olid nad sündmuskohal. Kohal olid nad umbes x minutit ja

lahkusid, sest kohal polnud enam võimalik midagi teha - kannatanu oli juba kiirabiautos,

sündmuskohta ei olnud, otsasõitnud autot ei olnud. Lahkuti koos kiirabiautoga. Sündmuskohal

ülekäigurada ei ole, õigem oleks teed ületada x pool olevalt ülekäigurajalt või kasutada silla

alust tunnelit. Samas kinnitas tunnistaja, et ristmikul on jalakäijal õigus teed ületada. Sündmuskoht oli ristmiku alal.

Tunnistaja J. L ütluste kohaselt töötas ta x.x.x.a. kiirabi autojuhina. Kui tuleb väljakutse

sündmuskohta, siis tema vajutab armatuurlaual nuppe, millal sõitma hakkab, millal toimub

saabumine sündmuskohta ja millal lahkuvad. Sündmuskoht oli x tänaval enne maja nr x

, kus vasakul tee ääres istus kannatanu kõnnitee äärel. Seal oli veel paar inimest, üks mees toimetas

kannatanuga. Nad tõstsid kannatanu autosse ja hakkasid tema vigastusi vaatama. Kannatanu ütles, et tal oli autojuhiga mingi kokkulepe olema, telefoninumbreid vahetanud, kuid seda autot kohapeal ei olnud. Kannatanu ütles, et ta jooksis autole vales kohas ette. Ta ei mäleta, et keegi na

ine oleks tema käest paberit ja pliiatsit küsinud.

Tunnistaja X.X kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse sai ta x.x.x. X.x.x.a. a. isikulikult kätte.

saatis x kohtule teatise, mille kohaselt on X.X Haigla Psühhiaatriakliiniku psühhiaater X.x takistused kohtuistungile ilmumiseks. Arst kirjeldab X.X et x.a. toimunud haiguslugu ja märgib,

avarii

halvendas täiendavalt X.X psüühilist seisundit. Käesolevaks ajaks ei ole suudetud talle sobivat ravimit leida. Arst leiab, et kohtuistungiga kaasnev p

inge ja ärevus võivad X.X psüühilist seisundit veelgi halvendada.

Kaebuse esitaja kaitsja ja kohtuvälise menetleja ametnik leidsid, et arvestades X.X tervislikku seisundit, on tema ütlusi võimalik avaldada ning jätta ta kohtuistungil üle kuulamata.

VTMS § 8 kohaselt võib kohus tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlusi avaldada, 99 lg kuid see on lubatav vaid juhul, kui tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja

aru 291 ks tamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel. KrMS § lg 1 p 3 kohaselt on üheks mõjuva põhjuse asjaolu, kui tunnistaja ei ole võimeline ütlusi anda oma tervisesisundi tõttu ks .

Kohtu hinnangul on psühhiaater X.X piisavalt põhj võimalik

endanud, miks ei ole X.X

kohtuistungile ilmuda ja ütlusi anda. Tema teatise kohaselt ei ole tema psüühiline seisund

paranenud, sobivat ravimit ei ole ja avariist tekkinud pingete tõttu kohtukutse saamisel tema

ärevus süveneb ja tervislik seisund halveneb. Seetõttu ei saa kohtul olla veendumust, et järgmisele kohtuistungile oleks X.X suuteline tulema.

Eeltoodu alusel avaldab kohus X.X Tunnistaja x.x.x.a. kohtuvälises menetluses antud ütlused. kell x.x uste kohas .a. x Spas protseduuridel. Kella x

ütl elt käis ta x.x.x paiku jõudis ta x tänaval x silla poolsesse otsa. Hakkas ületama sõiduteed ja kui tee ületamise peaaegu lõpetamas, märkas vasakult tulemas suures kiirusel tumedat värvi sõiduautot. Tegi paar jooksu saamu, et jõuda üle

tee, aga see ei õnnestunud ning sai löögi autolt vastu paremat hüppeliigest. Saadud löögi tagajärjel kukkus maha. Auto pidama ei jäänud, vaid sõitis minema. Järgmisel hetkel tuli tema juurde üks mees, kes ütles, et kutsub kiirabi ja jääb tema juurde kuni kiirabi tulekuni. Kiirabi oli

temaga natuke aega tegelnud, kui mees ütles, et tal ei ole seal enam midagi teha ja hakkas

4-15-2545

10 14 ( )

minema. Kiirabi töötaja küsis, kas süüdlane on teada. Mees vastas, et ei ja sõitis ära. Samal hetkel oli äkki sündmuskohal ka autojuht, kes ütles, et ei sõitnud ära. Naine ütles, et xxx. Enne silla pealt ega ka x

m tee ületamist veendus, et x tänavalt ja x tänavalt ei tule ühtegi autot. Ta on kindel, et autojuht ei pidurdanud, et kokkupõrget vältida, kuna ta ütles pärast ise ka, et ta ei näinud teda.

x.x.x

.a. antud ütlustes x.x täpsustas, et enne tee ületamist lasi mööda kolm autot, veendus, et rohkem sõidukeid silla poolt ei tule ning asus seejärel teed ületama. Oma liikumissuuna märkis ta ka protokollile lisatud liikumisskeemile.

Kohus avaldas ja uuris kohtuistungil toimikumaterjalidest:

- vaatlusprotokolli koos fototabelitega, koostatud x.x.x.a. kell x.x, mille

Sündmuskoha kohaselt sõiduauto sõitis pihta jalakäijale, kes lõpetas tee ületamist;

- T ettekanne, mille kohaselt

A. pöördus J.E tema poole ja teatas, et toimus avarii.

Skeemi liiklusõnnetuse kohta ei koostatud, kuna sündmuskoht oli muudetud st. sõiduk lahkus sündmuskohalt;

- X Haigla teatis X.X vigastuste kohta;

- X:X

ütlused ja tema poolt omakäeliselt märgitud sõidutee ületamise suund;

- Kiirabikaart 93,14,2268, mille kohaselt saabus korraldus

sündmuskohale sõiduks kell x.x, väljasõit kell x.x, sündmuskohal kell x.x, lahkumine kell x.x, vaba kell x.x. Kannatanu kaebus: sai autolt löögi;

- X.X kohta patsiendikaart nr 14/33649, ambulatoorsed epikriisid ja uuringute arhiivid, kus

kirjeldatud saadud vigastused ja ravi;

- .a. toimunud avarii kohta;

Asitõendi vaatlusprotokoll, kus salvestatud kõned x.x.x

- Patrullileht, mille kohaselt x.x.x.a. kell x.x f

sai

ikseeritud õnnetus x tänaval, kus naine tumedalt autolt löögi;

- Tunnistaja M. T

poolt fotole märgitud otsasõidu võimalik koht, mille talle avaldas kiirabi autojuht;

- X.x.x

.a. koostatud väärteoprotokoll, milles J.E on andnud ütlusi, et tal on väga kahju juhtunud pärast, tal ei olnud võimalik inimest märgata, kes oli temast kõrval rajal eelpool

sõitva auto varjus. Otsasõitu ei olnud võimalik enam vältida.

- X.x.x

.a. J.E poolt saadetud kiri Marika Liivile ja Mati Teele. Kaaskirjas märgib ta, et saadab vastulause, pigem seletuse;

- x.x.x.a.

kohtuvälise menetleja otsus

Kohus hinnates tõendeid kogumis leiab, et J.E xxx.a. kella x.x paiku ei olnud auto juhtimisel piisavalt tähelepanelik teel liikuva ja tee ületamist lõpetava jalakäija X.X´e suhtes ja

sõitis talle otsa, põhjustades viimasele ettevaatamatusest tervisekahjustuse – vasaku kodarluu

murru, parema põlve ja hüppeliigesepõrutuse, parema põlve letaalse kondüüli murru ning põlveliigese sideme vigastuse. Oma teoga rikkus menetlusalune isik LS § 33 lg 1 sätteid, pannes

sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. Peale liiklusõnnetuse toimumist ei jäänud J.E võimalikult kiiresti seisma ega lülitanud sisse ohutulesid, vaid otsis võimalust auto parkimiseks mujale rikkudes sellega LS § 169 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi.

Vaidlust ei ole, et X:X

poolt x poole ehk siis astus autole ette paremalt ületas x tänavat suunaga x poolt kinnitas kohtuistungil . See on tõendatud J.E ütlustega, kes , et jalakäija sattus auto

4-15-2545

11 14 ( ) ette paremalt, sai löögi ja paiskus vasakule poole autot maha. astus sõiduteele X.X kinnitas, et

paremalt poolt. Ka tunnistaja A. A

ütlustega on tõendamist leidnud, et X.X ületas sõiduteed

paremalt vasakule. Tunnistaja kirjeldas põhjalikult kannatanu asendit sõiduteel: kannatanu asetses sõiduteel x vasakul s.o. teisel sõidureal x meeter kõnniteest, pea ol poole viival

i suunaga kõnnitee poole, jalad sõidutee poole.

Vaidlus on, kas J.E rikkus liiklusseaduse nõudeid sellega, et ei olnud auto juhtimisel

piisavalt tähelepanelik teel liikuva ja tee ületamist lõpetava jalakäija suhtes ja sõitis talle otsa, põhjustades viimasele ettevaatamatusest tervisekahjustuse. Samuti vaidlustab kaebaja selle, et ta

ei jäänud võimalikult kiiresti seisma ega lülitanud sisse ohutulesid, vaid otsis võimalust auto parkimiseks mujale.

J.E enda ja tunnistaja A. A rast X.X otsa ütlustega on tõendatud, et J.E pä sõitmist ei jäänud sündmuskohale seisma vaid sõitis edasi. ütlustega leidis tõendamist, et

A. A

tema saabus avarii kohta peale seda, kui see oli toimunud ja J.E ilmus avariipaigale

umbes x minutit teda. Tunnistaja J.E . pärast ei märganud poolt juhitud sõidukit

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et peale liiklusõnnetuse toimumist ei jäänud J.E

seisma ega lülitanud sisse ohutulesid, vaid otsis võimalust auto parkimiseks mujale rikkudes sellega LS § 169 lg 1 p 1 nõudeid.

Tunnistajate M. S ja M. T ütluste kohaselt politseipatrulli sündmuskohale saabumisel oli J.E

sündmuskohalt lahkunud, seega jäi koostamata nõuetekohane sündmuskoha vaatlusprotokoll ja skeemid.

J.E ütluste kohaselt sõitis ta edasi teisele poole, ehk paremale poole ja otsis seal vaba parkimiskohta, kuna pidas seismajäämist ohtlikuks. Kaebaja väide on ümber lükatud tunnistaja

A. A ütlustega, kes kinnitas, et liiklus antud kohas ei olnud väga tihe ja tema jättis oma sõiduki teele seisma just seepärast, et kannatanule enam keegi otsa sõita ei saaks. Kohtu hinnangul oleks

kaebaja pidanud igal juhul sündmuskohale seisma jääma. Tema käitumise tagajärjel jäi täpselt fikseerimata sündmuskoht. Seetõttu ei saa kinnitada tema väidet, kus täpselt kannatanu sõiduteel

õnnetuse hetkel asus. Samuti ei saa ka kontrollida tema väidet, et tema vaatevälja segas eesliikuv

sõiduk. Tema ütlused teise sõiduki olemasolust on paljasõnalised ja ei ole mitte millegagi kinnitust leidnud. Kohus on seisukoha

l, et täites liiklusseaduse nõudeid – lülitada sisse ohutuled

või paigalda teele ohukolmnurk, on tagatud ka teistele liiklejatele hoolsuskohustust järgides ohutu liiklemine.

Kaitsja leiab, et J.E ei rikkunud liiklusseaduse nõudeid lahkudes sündmu

skohalt enne politseipatrulli tulekut viidates LS § 168 lg-le 3. Kohus leiab, et nimetatud rikkumist ei ole J.E-le ette heidetud ei väärteoprotokollis ega –otsuses.

Kaebaja ja kaitsja leiavad, et õnnetuses oli süüdi jalakäija, kes ületas vales kohas sõiduteed.

LS § 2 p 68 kohaselt ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud

ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik -

4-15-2545

12 14 ( )

on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata.

Kaitsja väitis, et tegemist ei ole lõikumise alaga, sest üherajaline tee ei moodusta ristmikku.

Kohtule jääb arusaamatuks, millist teed nimetab üherajaliseks. x tänav on sündmuskohal kaitsja

ühesuunal poole, kus on kaks sõidurida ja paremal pool eraldi autode ine suunaga silla juurest x

peatumise/parkimise rida ja jalgrataste sõidurida ning kõnnitee. x tänavaga ristub

silla poolt

tulles paremalt x mis on kahesuunaline. x

x tänav, tänavale suundub x tänavalt ja tänavalt kummaltki üks ühesuunaline sõidurada, mis x tänavale jõudes

saavad kokku.

Nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil on tunnistajad kirjeldanud, kus arvatav kokkupõrke koht oli.

Kohus

x ja x avate ristumiskohast tulles x tuvastas, et jalakäija X.X ületas tänavat x tän tänava parempoolselt kõnniteelt ja suundus üle x tänava x Kohus möönab, et antud kohas ei

pargi poole. ole reguleeritud jalakäijate ülekäigu kohta.

LS loetleb s . § 24 õidutee ületamise kohad 1. lõike kohaselt jalakäija tohib ületada sõiduteed

käigusilla või tunneli, ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu (väljumata selle piirest) või - ristmikul.

Kohus tuvastas, et X.X ja x x - x

ületas sõiduteed x – tänavate ristmikul.

LS § 24 lg 2 sätestab, et kui käigusillale või tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht

- või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.

Kuivõrd J.E lahkus peale avariid sündmuskohalt, tulles sinna hiljem jalgsi tagasi ja

lahkus taas sündmuskohalt enne politseipatrulli saabumist, siis on sündmuskoht täpselt

fikseerimata. Seetõttu ei saa täpselt hinnata, kas reguleeritud ülekäigukohani on rohkem või vähem kui 100 meetrit. Kui J.E oleks järginud hoolikalt liikluseeskirju ja võimaldanud sündmuskoha ja avarii asjaolud fikseerida, poleks antud olukorda tekkinud.

LS § 25 lg 6 sätestab, et reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit.

Tunnistaja X.X kohaselt ve st, et x ütluste endus ta enne teed ületama asumi poolt ei tulnud ühtegi

autot. Eelnevalt oli ta läbi lasknud kolm autot. Kui ta oli sõidutee peaaegu ületada jõudnud, lähenes ootamatult suurel kiirusel tume sõiduauto ja sõitis talle otsa. väide, et samal J.E ajal liikus teisi autosid ja üks sõiduk tema ees, ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud.

Kohus ei nõustu J.E väitega, et menetleja on märkinud väärteootsuses rikutud

õigusnormiks § LS 33 lg 1 sätte mõistmata, et juhi kohutused teed ületava jalakäija suhtes on

sätestatud LS § s 35 lg 4. nimetatud paragrahvi neljas punkt reguleerib juhi käitumist -

reguleerimata ülekäigule lähenemisel. K ületas teed reguleerimata ohus tuvastas, et X.X ristmikul, mitte ei oodanud tee ületamist ega ületanud teed reguleerimata ülekäigurajal. Seega on

4-15-2545

13 14 ( ) asjakohane juhindumine LS § s 33 sätestatud juhi üldkohustustest, mille lg 1 kohaselt peab juht - olema tähelepanelik teel ja tee servas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima

tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. X.X oli teel liikuvaks vähekaitstud liiklejaks. Ta oli

õnnetuse hetkel tee ületamist lõpetamas ning õnnetuse saanuks ära hoida J.E tähelepanelikkus ning kiiruse vähendamine.

Kaebaja väidab, et kannatanu ilmus tema auto ette ootamatult ja ta ei saanud kokkupõrget vältida.

Kohus tuvastas, et X.X autode oli peaaegu jõudnud ületada tee, millel oli kaks sõidurida, parkimise rida ja jalgratta sõidurida, kui sai sõiduautolt löögi Kuivõrd J.E lahkus . sündmuskohalt ja võimalikud vigastused sõiduautol jäid fikseerimata, siis väärteomenetleja A. T

ettekande kohaselt politseimaja parklas fikseeris avarii korrapidaja Toomas Viltok x t peale

liiklusõnnetust, et sõidukil siiski on kahjustused: juhipoolse esitule plastmassist osa lahti ning

esistanges mõra ning stangel värvikahjustused. Samuti auto esiosal tolmused jalakäijaga kokkupuute jäljed. Nimetatud vigastused kinnitavad, sõites vasakpoolses sõidureas ja jalakäijaga

toimus kokkupuude vasakpoolse nurgaga, et jalakäija oli tee ületamist lõpetamas. Antud olukorras ei saa pidada juhi poolt hoolsuskohustust täidetuks ja ta oleks pidanud jalakäijat

märkama ja vältima otsasõitu. Kohtu hinnangul J.E ei olnud auto juhtimisel piisavalt tähelepanelik teel liikuva ja tee ületamist lõpetava jalakäija suhtes ja sõitis talle otsa, põhjustades viimasele ettevaatamatusest tervisekahjustuse.

Eeltoodust tulenevalt tuleb J.E ed teod

koosseisupäras lugeda õigusvastaseks.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd

välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise

ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Isik oli teo toimepanemise ajal vanem kui

neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et on toime pannud koosseisupärase, J.E õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse LS § ja § 242 lg 1 järgi väärteona. 223 lg 1

Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § d -s 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt.

Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine olulisi menetlusnormi rikkumisi, mis o

leksid väärteolahendi tühistamise aluseks.

KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb

kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja on kohaldades KarS § 63 lg 1 karistuseks määranud rahatrahvi x

trahviühikut € Kohus leiab, et kõiki asjaolusid , s.o. x , mis on sanktsiooni keskmine karistus.

4-15-2545

14 14 ( ) arvesse

võttes on määratud sellele vastav karistus. Kohtuväline menetleja on otsust tehes arvestanud karistust kergendava asjaoluna kahetsust. puhtsüdamlikku Kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru

saanud ning püüab tagajärge reaalselt leevendada. Kohtus asja arutades ilmnes, et J.E kahetses, et avarii juhtus, kuid ta leidis, et tema selle toimepanemises süüdi ei ole.

Kaitsja leidis, et menetleja ei ole arvestanud kergendava asjaoluna seda, et J.E pöördus

kannatanu poole temale abi osutamiseks ning aitas kannatanu tee ääre peale istuma. Kohus tuvastas, et peale X.X tulesid otsasõitu J.E ei peatanud sõidukit ega lülitanud sisse ohu vaid otsis kohta, kus enda auto saaks turvaliselt par asus kannatanut kida. Juhuslik mööduja A. A abistama, helistas kiirabisse ja paigaldas enda auto sõiduteele nii, et keegi ei saaks kannatanule enam otsa sõita. Rääkida eel tis sellest, et J.E käitumises esineb KarS kirjeldatud konteks

§ 57 lg 1 p 1 mõttes kergendava asjaoluna abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo

toimepanemist, on ainetu ja küüniline.

J.E on varem väärteokorras karistamata. pandud süüteo Hinnates isiku poolt toime

ohtlikkust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks J.E hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest.

Seega leiab kohus, et J.E süüline käitumine LS § 33 lg 1 ja § 169 lg 1 p 1 nõuete

rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi.

VTMS § 155 lg 1 p 1, lg 2, § 156 lg-te 1 ja 3 kohaselt on menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav, kohtuotsuse peale kassatsioon Riigikohtule kohtuotsuse teinud maakohtu kaudu,

teatades kassatsiooniõiguse kastutamisest kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Tammeniit Kohtunik