1-15-4231/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juunil 2015.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 15-4231 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Kriminaalasi

S.D KarS § 422 lg. 1 järgi süüdistuses

kokkuleppemenetluses Ringkonnaprokurör Rainer Amur Süüdistatav S.D

Kaitsja

Kannatanu esindaja

isikukood: XXX; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht: ei tööta; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata Tõkend – elukohast lahkumise keeld.

Urmas Simon Indrek Sirk

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.D KarS § 422 lg. 1 järgi ning karistada teda 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuulise vangistusega.

KarS § 74 lg. 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust ning ülejäänud, s.o 2 (kahe) aasta ja 1 (ühe) kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui S.D ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS §-s 75 lg. 1 p. 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg. 2 p. 1 sätestatud kohustust, kohustudes:

• elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX Kriminaalasi nr 1-15-4231

2

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

• heastama kannatanule XXXkuriteoga tekitatud kahjust 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot katseaja jooksul igakuiste minimaalsete maksetena 50 (viiskümmend) eurot kuus.

Reaalselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumisel karistuse kandmisele asumise päev. S.D suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. S.D määrata katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Valga esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel võtta S.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks ja 5 (viieks) kuuks.

Tsiviilhagi:

• VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista S.D-lt kannatanu XXXi kasuks tsiviilhagi summas 15 000 (viisteist tuhat) eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda XXXi arveldusarvele nr. EE 323300335815940004, Danske Bank.

Välja mõista S.D-lt KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 1, 3, 4, 9; 179 lg. 1 p. 2, 180 lg. 1, 3 alusel toksikoloogiaekspertiisi maksumus 27 (kakskümmend seitse) eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 (kaheksakümmend neli) eurot, liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 457 (nelisada viiskümmend seitse) eurot, kannatanu esindaja kulud summas 1046

(üks tuhat nelikümmend kuus) eurot ja 40 (nelikümmend) eurosenti, määratud kaitsjale

makstud tasu summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ning sundraha summas 585

(viissada kaheksakümmend viis) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 2679 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend üheksa) eurot ja 40 (nelikümmend eurosenti.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

3

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse

ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

S.D on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et 02.06.2013 kella 19.40 ajal juhtis S.D, olles joobeseisundis /alkoholi veres 1,75 mg/g/, mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXX, millega liikus Tallinna Ringteel Luige poolt Keila suunas, ei olnud teiste liiklejate suhtes viisakas ohustades liiklust, tegi Tallinna Ringtee 21. km- l suurel kiirusel /ca 123 km/h/ möödasõitu tema eest liikuvatest kahest mootorsõidukist kohas, kus see oli keelatud, kaotas oma suunavööndisse tagasireastumisel mootorsõiduki üle suure kiiruse ning joobeseisundi tõttu kontrolli, kaldus parempoolsele teepeenrale ja sealt paiskus vastassuunavööndisse otsa oma suunavööndis Luige poole liikuvale mootorsõidukile Audi A2 registreerimismärgiga XXX, mida juhtis XXX, paisates mootorsõiduki Audi A2 teelt välja kraavi. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai mootorsõiduki Audi A2 juht XXX eluohtlikke tervisekahjustusi. S.D rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 15 lg 1 p 1 /suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 km/h/; § 16 lg 1 /liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/; § 50 lg 5 p 3 /juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest/; § 69 lg 1, lg 2 p 1 (enne 01.07.2014 LS § 69 lg 4 p 1) /juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/, /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/.

S.D pani toime KarS § 422 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.

KOKKULEPPE SISU

4

KrMS § 245 alusel

, ning 12.06.2015.a süüdistatav S.D kaitsja Urmas Simon

ringkonnaprokurör Rainer Amur sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 422 lg. 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, mis jätta KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel osaliselt täitmisele pööramata ning määrata, et koheselt kuulub ära kandmisele 5 kuud vangistust ning vangistust 2 aastat ja 1 kuu ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p

1-6 ja § 75 lg 2 p 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) heastama kuriteoga tekitatud kahjust 1800 eurot katseaja jooksul igakuiste minimaalsete maksetena 50 eurot kuus. Samuti kokkuleppe kohaselt palub prokurör lisakaristusena KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel võtta S.D-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks ja 5 kuuks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et käesolevas kokkuleppes esitatud süüdistus süüdistatava suhtes on tõendamist leidnud ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil

jäid menetlusosalised sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kinnitada. Kohus veendus, et

süüdistatav on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav S.D süüdi

tunnistada kohtuotsuse resolutiivosas toodud süüdistuses ning temale karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 1, 3, 4, 9; 179 lg. 1 p. 2; 180 lg. 1, 3; 248 lg. 1 p. 5; 249.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/