3-14-52432/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52432 Haldusasi AZ kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2014. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – AZ Eeldatav vastustaja – Tallinna Vangla Menetluse alus ringkonnakohtus AZ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AZ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2014. a määruse haldusasjas nr 3-14-52432 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav AZ esitas 29.05.2014 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebapiisava põrandapinnaga Tallinna Vanglas perioodidel 14.11.2007–07.04.2011 ja 14.03.2012–22.05.2014. Tallinna Vangla tagastas 15.09.2014 vastusega nr 5-18/14/15552-4 AZ-i kahjunõude perioodi 14.11.2007–07.04.2011 osas, sest taotlus on esitatud tähtaja rikkumisega ning taotluse esitaja ei toonud välja ühtegi objektiivset asjaolu, mis tingiks tähtaja ennistamise. Kahjunõude perioodi 14.03.2012– 22.05.2014 osas jättis Tallinna Vangla rahuldamata.

2. AZ esitas 14.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tallinna Vangla 15.09.2014 vastus nr 5-18/14/15552-4, tunnistada õigusvastaseks kaebaja hoidmine ajavahemikel 14.11.2007–07.04.2011 ja 14.03.2012–22.05.2014 Tallinna Vangla kambrites, kus oli vähem kui 3 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta, ning hüvitada kaebajale tekitatud

3-14-52432 2(3) mittevaraline kahju 30 585 eurot. Kaebaja sai oma õiguste kaitse võimalusest teada pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 19.12.2013 otsust kohtuasjas Tunis vs. Eesti. Kaebaja nõude osaline läbivaatamata jätmine ei olnud põhjendatud, sest vangla rikkus jätkuvalt kaebaja õigusi ning tal puudus võimalus olukorda parandada.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 17.11.2014 määrusega kaebuse läbivaatamatult nõude osas, mis puudutas kinnipidamistingimusi perioodil 14.11.2007−07.04.2011 (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta kahjunõude osas, mis puudutas kinnipidamistingimusi perioodil 14.11.2012−22.05.2014 (resolutsiooni p 2).

AZ esitas kahju hüvitamise taotluse perioodi 14.11.2007–07.04.2011 osas pärast 3-aastase tähtaja möödumist kahjust teadasaamisest. Vangistustingimustest tulenevad ebamugavused (kannatused) avaldavad isikule üldjuhul mõju koheselt vastavates tingimustes viibimisel, mistõttu ei saa inimväärikuse alandamine ilmneda aastaid hiljem pärast EIK lahendite lugemist. Nõude esitamise tähtaja kulgemise alguseks ei saa lugeda hetke, millal kaebaja sai teada vangistustingimuste väidetavast õigusvastasusest. Enda alandatuna tundmine ei ole otseses seoses sellega, kas mingi õigusakt sätestas nt kambripinna suuruse, mida ei järgitud. Kui kaebaja tundis, et tema kinnipidamise tingimused olid inimväärikust alandavad, siis pidi ta mõistma, et talle on tekitatud mittevaralist kahju ja pöörduma seaduses ettenähtud tähtajal oma õiguste kaitsmiseks kohtusse. Hiljemalt vanglast vabanemise hetkest (07.04.2011) pidi kaebajale olema mittevaralise kahju tekkimine teada ning hakkas kulgema kahjunõude esitamise 3-aastane tähtaeg. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (vt Riigikohtu 04.06.2013 määrus nr 3-3-1-86-12). Kuivõrd kaebaja kahju hüvitamise taotlus ei olnud perioodi 14.11.2007–07.04.2011 osas tähtaegne ning vangla tagastas taotluse selles osas õiguspäraselt, siis ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning kaebus tuleb kõnealuses osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

4. AZ esitas halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 peale 03.12.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 09.01.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. AZ palub määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada ning teha uus määrus, millega võtta kaebus perioodi 14.11.2007−07.04.2011 osas menetlusse. Kuni 01.01.2014 kehtinud vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 6 kohaselt oli kinnipeetavale toas või kambris nähtud ette vähemalt 2,5 m2 põrandapinda. Seega ei olnud kaebajal vähemalt enne 01.01.2014 võimalust siseriiklikult kahju hüvitamist nõuda. See võimalus saabus koos lahendiga Tunis vs. Eesti, millega seoses asus vangla tegema kambrites muudatusi. Isikul puudus õigus ja võimalus oma olukorra parandamiseks, sest ta ei saanud kambreid valida ega muuta kambris olevate inimeste arvu. Kaebaja sai oma õiguste kaitse võimalusest teada alles lahendist Tunis vs. Eesti ning kaebuse osaline läbivaatamata jätmine ei ole sellest tulenevalt põhjendatud.

6. Tallinna Vangla palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

3-14-52432 3(3) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohus on õigesti märkinud, et riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud 3- aastane kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on seotud kahjust ja selle põhjustajast teadasaamisega, mitte aga kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse õigusvastasusest teadasaamisega (vt Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). Kannatuste põhjustamisega tekitatud mittevaraline kahju ja selle tekitaja saab isikule teatavaks üldjuhul kahju tekkimise hetkel. Jätkuva toimingu puhul ei hakka hüvitamisnõude esitamise tähtaeg siiski reeglina kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, sest alles siis selgub kannatanule tekitatud kahju lõplik ulatus (vt lahend nr 3-3-1-20-15, p-d 12-13; Riigikohtu 06.03.2014 otsus nr 3-3-1-93-13, p 14). Seetõttu ei oma tähtaja kulgemahakkamise seisukohast mingit tähtsust, millal tutvus AZ kohtulahenditega, millest ta järeldas vangla kinnipidamistingimuste õigusvastasust. Kahju tekitamise õigusvastasuses ja oma õiguste rikkumises peab kaebaja jõudma selgusele nõude esitamise tähtaja jooksul.

8. Kuivõrd AZ vabanes Tallinna Vanglast 07.04.2011, siis oli tema 29.05.2014 taotlus sellest rohkem kui kolm aastat varasemate perioodide osas esitatud tähtaja rikkumisega ning alates 13.03.2012 uuesti Tallinna Vanglas viibimist ei olnud alust lugeda varasema kinnipidamise jätkuks. AZ on pidanud taotlust tervikuna tähtaegseks ega ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Nõude esitamise tähtaja möödalaskmist ei saa õigustada asjaolu, et isik mõistis alles EIK 19.12.2013 otsusega kohtuasjas Tunis vs. Eesti tutvudes, et tema kinnipidamistingimused Tallinna Vanglas võisid olla õigusvastased ja rikkuda tema õigusi ning põhjustada talle mittevaralist kahju. Seadusandja on õiguskindluse (õigusrahu) huvides leidnud, et pärast kolmeaastase tähtaja möödumist ei ole kahjunõuete menetlemine üldjuhul põhjendatud, olenemata sellest, kui lihtne või keeruline oli kannatanul mõista temale kahju tekitanud tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust.

9. Asjaolust, et enne 01.01.2014 sätestas justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 6 lg 6, et kinnipeetavale on toas või kambris ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda, ei tulene, et kuni selle ajani polnud kaebajal Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) art 3 rikkumisele viidates võimalik kahju hüvitamist nõuda. Konventsioon on Eestile siduv alates 16.04.1996 ning põhiseaduse § 123 lg 2 kohaselt juhul, kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Seega olnuks kaebajal võimalik tugineda kinnipidamistingimuste inimväärikust alandavale iseloomule, olenemata vangla sisekorraeeskirja § 6 lg-s 6 sätestatust. EIK 19.12.2013 otsus asjas Tunis vs. Eesti ei muutnud Tallinna Vangla kinnipidamistingimusi tagasiulatuvalt õigusvastasteks, vaid sellega üksnes tuvastati konkreetse isiku kinnipidamise EIÕK art-le 3 mittevastavus.

10. Eelneva põhjal jääb AZ-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.11.2014 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets