1-15-5173/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2015. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5173 (14250100047) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi

S.N 199 lg 2 p 4, 8, 9 süüdistus KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaitsja

Ülle Tamm Advokaat Peep Rajavere

Süüdistatav

S.N -

elukoht xxx, kriminaalkorras karistatud: 1.

05.01.2011 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 199

lg 2 p 4,7,8,9, KarS § 121 alusel 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud, karistus liideti Tartu Maakohtu Võru kohtumaja

07.11.2011 kohtuotsusega, 2. 07.11.2011 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9, KarS § 263 p 1,4 ja KarS § 274 lg 1 alusel KrMS § 238 lg 2 sätete alusel 6 kuud vangistust, millega

liideti Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt 05.01.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks

11 kuud ja 28 päeva vangistust, KaS § 69 lg 1 alusel asendati see 716 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat, karistus liideti Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt 07.06.2012 kohtuotsusega

mõistetud karistusega 3. 07.06.2012 Pärnu Maakohtu Ha , apsalu kohtumaja poolt KarS § 121, KarS § 199 lg 2 p 8,9 , KarS § 414 lg

1 alusel vangistuseha 4 kuud, millega liideti Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt 07.11.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata

karistus ning lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 26 päeva vangistust

13.12.2012 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja määruse alusel vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta.

Kahtlustatavana kinni peetud 11-12.02.2014 /tl 114-116/. K

ohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

RESOLUTSIOON

2

1. Süüdi mõista KarS § S.N 199 lg 2 p 4, 8, 9 järgi ja karistada vangistusega 7

(seitse) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamine 11-12.02.2014 s.o 2 päeva ja (kakskümmend kaheksa) ärakandmata karistus on vangistus 6 kuud 28 (kuus)

päeva.

3. Vastavalt KarS § 74, 75 jätta mõistetud ärakandmata vangistus S.N suhtes tingimuslikult

kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata – päevast vangistust ei pööra

6 kuu 28-

ta

täitmisele kui hekümne S.N (ka 24 nelja) jooksul ei pane toime uut kuulise katseaja tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

4. Määrata S.N

katseajaks Viru Vangla noorte kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldus 1-6 tulenevaid ametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p kontrollnõudeid:

4.1. elama oma alalises elukohas xxx maakond;

4.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

4.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

4.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

4.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o Käitumiskontrolli

25. juuni 2015. a. nõuete kohaldamist alustatakse peale kohtulahendi jõustumist.

6. Kui S.N katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib

kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

7. Tühistada S.N suhtes

kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

8. S.N riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu Maksuja

Välja mõista ’lt /tasuda

Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr

EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on

märkida maksekorraldusele viitenumber . 99915700047168 Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-15-5173, menetluskulu, S.N/:

- sundraha 585 eurot; (viissada kaheksa viis) kümmend - 120 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu (ükssada kakskümmend) -ekspertiisitasu 314 eurot. (kolmsada neliteist)

Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 10 kuu peale - määrata

menetluskulud kogusummas 1019 eurot tasumisele osade kaupa 10 ( ) kuu jooksul kümne alljärgnevalt järgnevad järgnevate

- esimene osamakse tasuda 1. augustiks 2015,

9 osamakset tasuda kuude 1. kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse Osamakse suurus 101,90 eurot. otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. 9.Rahuldada tsiviilhagid ja v S.N älja mõista ’lt: 9.1. /arve xxx/ kasuks (kuussada kaks ; V N 628 kümmend kaheksa) eurot 9.2. /arve xxx/ kasuks J T EE 1096 eurot. (üks tuhat üheksakümmend kuus)

10. Tsiviilhagi tagamiseks jätta aresti alla Pärnu Maakohtu 20.04.2015 kohtumäärusega nr 1-15- 3121 arestitud S.N sularaha 318,17 eurot, mis asub PPA tagatiskontol.

3

11.

Asitõend raudkang, mis asub Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1

rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada

15 päeva kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles

osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja päeva jooksul kohtuotsuse 15 kuulutamisest.

Süüdistus

S.N süüdistatakse selles, et tema, varem vargusi toimepannud isikuna, tungis ajavahemikul 07.01.2014 kella 18.30-st kuni 08.01.2014 kella 12.00-ni tabaluku eemaldamise teel sisse Lääne maakonnas Lihula linnas xxx asuvas tootmishoones V N kasutuses olevasse töökotta, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 40 kg erinevaid vasest esemete jääke nagu vaskjuhtmed, traadid ja vasktükid 1 kilogrammi hinnaga 4 eurot koguväärtuses 160 eurot, 2 sõiduauto akut (akumulaatorid) koguväärtuses 65 eurot, 30 meetrit keevituskaablit 1 meetri hinnaga 10 eurot koguväärtuses 300 eurot, sõiduki soojendusradiaatori maksumusega 20 eurot, 20 liitrit bensiini 95 ühe liitri hinnaga 1,3 eurot kogusummas 23 eurot, tekitades kuriteoga kannatanule V N varalise kahju

kogusummas 578 eurot, millest vargusega tekitatud kahju moodustab 568 eurot ja tabaluku lõhkumisega tekitatud kahju moodustab 10 eurot. Peale selle selles, et tema, varem vargusi toimepannud isikuna, süüdistatakse S.N tungis ajavahemikul 07.02.- 09.02.2014 kasvuhooneja seejärel keldriuste lõhkumise teel sisse Lääne maakonnas Lihula linnas xxx H T kuuluvasse eramusse, kust kõigepealt elutoast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära H J T kuuluvad järgmised esemed: sülearvuti T ja tema xxx „Compaq“ mudel PP1020 koos voolujuhtmega maksumusega 150 eurot, padjapüür maksumusega 5

eurot, pruunis karbis olev Trias logoga käekell maksumusega 350 eurot, puidust sigarikarp

maksumusega 5 eurot, kolm rahalise väärtuseta tulemasinat, kaks rahalise väärtuseta avatud pakki Goldeni ja Brookfieldi tubakat, kaks rahalise väärtuseta avatud 50ml „Viru Valge“ ja 20ml „Marillen snaps“ suveniir alkoholipudelit, kaks kautšuk materjalist tubakapiipu ja üks puidust tubakapiip, ühe -

maksumusega 20 eurot koguväärtuses 60 eurot, rahalise väärtuseta kunstnahast karp mõõtmetega 15,5x11x3cm, mille sees lahtiselt rahalise väärtuseta erinevate riikide 4 rahakupüüri ja 145 erinevate

riikide erinevad metallmündid, „Rademar“ kirjaga kilekotis rahalise väärtuseta erinevate riikide - erinevad mündid, erinevad rinnamärgid, kaelaehted, kõrvarõngad ja muud esemed, J T abielusõrmus maksumusega 200 eurot, kuus erinevat kullast kihlasõrmust, mis on perekonna reliikvia, ühe sõrmuse

maksumusega 200 eurot koguväärtuses 1200 eurot, üks sinise safiiriga naiste kuldsõrmus

maksumusega 350 eurot, üks Eesti Vabariigi aegne Eesti lipuvärvidega meeste kuldsõrmus

maksumusega 250 eurot, üks aastast 1900 pärinev kuldmünt maksumusega 350 eurot, üks Austria päritoluga aastast 1990 pärinev kuldmünt graveeringuga „Viini Wilharmoonika“ maksumusega 500

eurot, ülemise suuosa kullast hambakroonid koguväärtuses 500 eurot, lehekujulise graveeringuga hõbeplaatidest kaelaehe maksumusega 350 eurot, vanaaegne hõberahadest käevõru maksumusega 250

eurot, ornamendiga naiste kul

dsõrmus maksumusega 200 eurot, viis üle kullatud hõbelusikat koguväärtuses 450 eurot, esikus rippunud jopetaskust rahalise väärtusega pruuni värvi nahkrahakott koos rahakotis olnud J T nimele väljastatud juhiloa dublikaadiga maksumusega 6 eurot ja sõiduauto For registreerimistunnistuse dublikaadiga maksumusega 10 eurot, d Sierra registreerimismärgiga xxx tekitades kuriteoga kannatanule H T varalise kahju kogusummas 5916 eurot, millest 5186 eurot

4

moodustab varastatud esemete maksumus ning 730 eurot moodustab kahe uksekarbi lõhkumisega tekitatud kahju. Peale selle

selles, et tema, , süüdistatakse S.N süstemaatiliselt vargusi toimepannud kangutamise teel sisse Lääne maakonnas Lihula linnas xxx asuvasse V N kuuluvasse sepikotta, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V N kuuluva sepaalasi maksumusega 100 eurot, 4 paari sepatange koguväärtuses 100 eurot, tekitades kuriteoga kannatanule V N varalise kahju kogusummas 200 eurot. Eeltoodu alusel süüdistatakse S.N’t selles, et tema, võttes varem vargusi toime pannud

isikuna, sisse tungimisega ja süstemaatiliselt ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime varguse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4, 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanud on andnud nõusoleku kokkulepemenetluse kohaldamiseks /tl 17, 103, 176 /. Prokuröri poolt ’ kohtus nõutud karistus: S.N le . 8, KarS § 199 lg 2 p 4,

9 järgi kvalifitseeritava

. kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus 7 kuud vangistust KarS § 68 lg

1 alusel arvate eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva 11.02.2014 12.02.2014 karistusaja hulka, ära - kandmisele kuulub vangistus 6 kuud ja 28 päev KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta 6 kuud ja 28 päeva a.

vangistust tingimuslikult täitmisele pööramata, kui S.N 2 aastase käitumiskontrolliga

katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör kaitsja ja jäi kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe

2 esinevaid kokkuleppemenetlust

on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Ko mõistab süüdi hus S.N , kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagid Kannatanule V N`ile tekitas S.N varalise kahju: esimese kuriteoepisoodiga 578 eurot, millest

lõhkumise kahju moodustab 10,00 eurot /tl 16/, teise kuriteoepisoodiga 200 eurot /tl 175/, kokku

778,00 eurot, asjade tagastamisega on hüvitatud 150,00 eurot /tl 1757, . haginõue 628 eurot Kannatanule tekitas S.N kokku varalise kahju summas 5916,00 eurot, millest 5186,00 eurot H T

moodustab varastatud esemete maksumus ja 730,00 eurot kahe uksekarbi lõhkumise kahju. Kannatanule on asjade tagastamisega hüvitatud 570,00 eurot, kannatanu H.T on esitanud haginõude summas 5446,00 eurot /tl 102/. Arvesse võttes asjaolu, et S.N suhtes on H T kuuluva sõiduauto

tagastange varguse ja sõiduki parempoolse esiukse ukseklaasi ja ukselingi lõhkumise faktis aluse puudumise tõttu 12.05.2015 kriminaalmenetlus osaliselt lõpetatud , tuleb H.T haginõuet /tl 195-197/ summas 100,00 eurot vähendada ja hagisummaks jääb 5346,00 eurot. Salva Kahjukäsitluse OÜ on H T hüvitanud kokku 4250,00 eurot. Tl 256-257 on kannatanu H.Txxx J T avaldanud, et H.T suri xxx, olid xxx aastat ja varastatud esemed olid soetatud xxx kestel. Kuna kindlustus on H.T`ule hüvitanud umbes 3000 eurot, esitas tsiviilhagi summas 1096 eurot

/tl 258 /, millise kahju hüvitamist soovib süüdlaselt.

S.N avaldas kohtuist6ungil, et on nõus kannatanutele hüvitama nende poolt esitatud kuritegudega tekitatud hüvitamata kahjud. Kohus rahuldab V N tsiviilhagi summas 628 eurot ja T tsiviilhagi summas 1096 eurot S.N

vastu VÕS § 1043 ja TsMS § 440 lg 1 alusel ning käesoleva kriminaalasja esemeks olevate kuritegudega tekitatud kahjud tuleb kannatanu kasuks a S.N-ilt. hüvitamata te välja mõist

Pärnu Maakohtu 20.04.2015 määrusega nr 1- -3121 on kohus andnud loa 15 arestida tsiviilhagi tagamiseks S.N-ile kuuluva sularaha 318,17 eurot /tl 208-212/. Vara sularaha summas –

5 318,17 eurot on protokolliga arestitud 07.05.2015 /tl 213-216/. 07.05.2015 määrusega on S.N sularaha 318,17 eurot kantud PPA tagatiskontole. Kohus leiab, et arestitud S.N raha tuleb tsiviilhagide

tagamiseks jätta aresti alla.

Asitõendina on vaadeldud ja fotografeeritud sigarikarp, mündid, suveniir alkoholi pudelid, märgid, sülearvuti, padjapüür, raudkang, Nike jalatsid /tl 125-136/. H.T`ule on tagastatud sigarikarp, kolm välgumihklit, kaks tubakapakki, kolm piipu, karp käekellaga,

kunstnahast karp, paberrahad ja mündid, kaks suveniir Alkoholi pudelit, sülearvuti Compaq koos toitekaabliga, padjapüür, rinnamärgid, kaelaehted, kõrvarõngad /tl 139/. Nike jalatsid on tagastatud S.N-ile /tl 137/. Raudkang asub Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis – akt 43/14 06.06.2014 /tl 138/. Raudkang tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Asitõendina on vaadeldud sepaalasi, kahed sepatangid /t l177-178/, mis on tagastatud omanikule /tl 173-174/.

Tõkend – /, s.o 2 päeva, S.N on kahtlustatavana kinni peetud 11-12.02.2014 114-116 /tl milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. suhtes on käesolevas S.N kriminaalasjas tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld , mis tuleb tühistada.

160/ /tl

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. - Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha - v

- 9 astavalt KrMS § 175 lg 1 p le on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb S.N-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 585 eurot (1,5 * 390). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175

4 menetluskulu ja käesolevas lg 1 ple kriminaalasjas on see kaitsjale P.Rajavere S.N kaitsmise eest makstud tasu 120 eurot. Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on jäljeekspertiisi (akt nr 14E-TJ0008 25.04.2014) tasu 314 eurot /tl 54/. S.N taotles kohtuistungil, et saaks tasuda menetluskulud osade kaupa, ühes kuus on võimeline menetluskulude katteks tasuma umbes 100 eurot. Kohus rahuldab menetluskulude ajatamise taotluse KrM

S § 180 lg 3 alusel.

Piia Jaaksoo

Kohtunik