3-14-52473/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated3-14-52473/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52473 Haldusasi FT kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 35 000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari 2015. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – FT Vastustaja – Tallinna Vangla Menetluse alus ringkonnakohtus FT määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta FT määruskaebus rahuldamata. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14- 52473 ja teha asjas uus määrus, millega jätta FT kaebus kuni 8. augustini 2011 (kaasa arvatud) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. FT esitas 30.06.2014 Tallinna Vanglale taotluse (registreeritud vanglas 02.07.2014) mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 35 000 eurot seoses tema kinnipidamisega ebapiisava põrandapinnaga kambris. Tallinna Vangla jättis 19.09.2014 vastusega nr 5- 18/14/18724-2 FT kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Taotleja viibis Tallinna Vanglas perioodil 09.08.2011–30.06.2014 kokku 589 päeva. Sellest 190 päeva ulatuses oli kambrites põrandapinda ühe kinnipeetava kohta alla 3 m2 (vahemikus 2,45–2,95 m2). Taotlejale ei ole tekkinud rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.
2. FT esitas 16.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse 35 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema kinnipidamisega Tallinna Vanglas perioodil
3-14-52473 2(4) 02.07.2004–02.07.2014 kambrites, kus ühe kinnipeetava kohta oli põrandapinda vähem kui 3 m2. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas perioodidel 02.07.2004–22.12.2004, 12.01.2005– 18.01.2005, 04.01.2007–29.04.2009, 22.04.2010–16.08.2011, 03.04.2012–16.10.2013 ja alates 06.05.2014. Kaebaja palus kaebetähtaeg ennistada osas, milles see on kohtu hinnangul mööda lastud, tuues põhjuseks asjaolu, et kuivõrd kuni 31.12.2013 kehtisid Eestis sellised põrandapinna nõuded, mis olid vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-ga 3, siis ei olnud kaebaja teadlik võimalusest oma õigusi kaitsta. Kui kohus leiab, et arvesse saab võtta üksnes kahju hüvitamise taotlusele eelnenud kolmeaastast perioodi, siis palus kaebaja hüvitamiskaebus läbi vaadata perioodi 30.06.2011–30.06.2014 osas.
3. Tallinna Vangla palus kirjalikus vastuses lõpetada haldusasja menetlus ajavahemikku 02.07.2004–02.07.2011 puudutavas osas kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kuivõrd FT oli Tallinna Vanglasse paigutatud alates 09.08.2011, on kahjunõue tähtaegne vaid 09.08.2011– 02.07.2014 osas. Mõjuvad põhjused kaebetähtaja möödalaskmiseks puuduvad. Kaebaja hakkas enda ebainimlikku ja alandavat kohtlemist tunnetama ning enesele kahju tekkimist väitma ja hüvitist nõudma alles pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 19.12.2013 otsust kohtuasjas Tunis vs. Eesti, kui tekkis teoreetiline võimalus saada Eesti riigilt raha.
4. Tallinna Halduskohus luges 22.01.2015 määrusega hüvitamiskaebuse kuni 08.08.2011 (k.a) osas mittetähtaegseks (resolutsiooni p 1), jättis kaebetähtaja ennistamata ning lõpetas HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel vastavas osas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2).
FT ei viibinud 02.07.2004–02.07.2014 pidevalt Tallinna Vanglas, vaid oli vahepeal vabaduses ja teistes kinnipidamisasutustes (nt perioodil 13.04.2011–08.08.2011 viibis kaebaja Viru Vanglas ning Tallinna Vanglas uuesti alates 09.08.2011). Seega ei saa olla tegemist jätkuva toiminguga. Kuna kaebus on esitatud Tallinna Vangla vastu, kontrollib kohus kahjunõuet üksnes selle aja osas, mil kaebaja viibis Tallinna Vanglas. Kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamise ajaks ei saa lugeda EIK 19.12.2013 otsusest kohtuasjas Tunis vs. Eesti teadasaamist. Kaebaja on toonud välja, et vangla tingimused on talle kaasa toonud nt seljaja liigesevalu, peavalu ja stressi, kuid seda kõike tajus ta vahetult, mitte seotult teise isiku asjas tehtud otsusega. Kolmeaastane nõude esitamise tähtaeg on piisavalt pikk selleks, et isik jõuaks selgusele nii kahju põhjustajas, kahju põhjustanud toimingus kui ka vastava toimingu õigusvastasuses.
Puuduvad objektiivsed takistused, mis ei võimaldanud kaebajal kahjunõude varasemat esitamist. Selliseks takistuseks ei saa lugeda asjaolu, et kaebaja ei olnud enne Tunis vs. Eesti lahendit teadlik oma õigusest nõuda inimväärikust alandavate vangistustingimuste eest kahju hüvitamist. See, kas tema inimväärikust on alandatud ja sellega talle mittevaralist kahju põhjustatud, pidi kaebajale selguma vastavates tingimustes viibimisel ning sellest arusaamiseks ei olnud tal vaja ka erilisi õigusteadmisi.
5. FT esitas halduskohtu määruse peale 20.02.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 10.03.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3-14-52473 3(4) 6. FT palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega lugeda kaebus tervikuna tähtaegseks või ennistada kaebetähtaeg kuni 08.08.2011 (k.a) puudutavate perioodide osas. Enne 01.01.2014 kehtinud vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 6 kohaselt oli kinnipeetavale toas või kambris ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda. Seega ei olnud kaebajal võimalust enne 01.01.2014 siseriiklikult taotleda kahju hüvitamist ebapiisava põrandapinna tõttu. Alles pärast EIK 19.12.2013 otsust kohtuasjas Tunis vs. Eesti viidi õigusaktidesse ja Tallinna Vangla praktikasse sisse muudatused ning kinnipeetavatele tagati vähemalt 3 m2 põrandapinda. Kaebuse üksnes osaline läbivaatamine ei ole põhjendatud, sest Tallinna Vangla rikkus kaebaja õigusi jätkuvalt, kusjuures kaebajal puudus võimalus oma olukorra parandamiseks (ei saanud valida kambrit ega mõjutada sinna paigutatavate isikute arvu). Kaebaja sai oma õiguste kaitse võimalustest teada pärast EIK 19.12.2013 otsuse tegemist.
7. Tallinna Vangla vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. FT ei olnud Tallinna Vanglale 30.06.2014 esitatud kahju hüvitamise taotluses (tl 32; tl 49) selgelt määratlenud, milliste perioodide eest ta 35 000 euro suurust hüvitist taotleb. Tallinna Vangla 19.09.2014 vastusest (tl 17-21) nähtuvalt luges vangla taotlusega hõlmatuks üksnes selle esitamisele eelnenud kolmeaastase perioodi (s.o alates 30.06.2011), mille kestel viibis taotleja Tallinna Vanglas ajavahemikul 09.08.2011–30.06.2014. Selle perioodi osas jättis vastustaja taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla ei ole võtnud seisukohta 2011. aasta 9. augustile eelnenud perioodide osas. Halduskohtule 14.10.2014 esitatud kaebuses seostas FT oma kahju hüvitamise nõude Tallinna Vanglas viibimisega ajavahemikul 02.07.2004– 02.07.2014 ning halduskohus luges vaidlustatud määrusega kaebuse perioodi 02.07.2004– 08.08.2011 osas mittetähtaegseks ja jättis kaebetähtaja ennistamata.
9. Halduskohus on õigesti märkinud, et riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud 3- aastane kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on seotud kahjust ja selle põhjustajast teadasaamisega, mitte aga kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse õigusvastasusest teadasaamisega (vt Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). Kannatuste põhjustamisega tekitatud mittevaraline kahju ja selle tekitaja saab isikule teatavaks üldjuhul kahju tekkimise hetkel. Jätkuva toimingu puhul ei hakka hüvitamisnõude esitamise tähtaeg siiski reeglina kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, sest alles siis selgub kannatanule tekitatud kahju lõplik ulatus (vt lahend nr 3-3-1-20-15, p-d 12-13; Riigikohtu 06.03.2014 otsus nr 3-3-1-93-13, p 14). Seetõttu ei oma tähtaja kulgemahakkamise seisukohast mingit tähtsust, millal tutvus FT kohtulahenditega, millest ta järeldas vangla kinnipidamistingimuste õigusvastasust ning hüvitisenõude esitamise võimalikkust. Kahju tekitamise õigusvastasuses ja oma õiguste rikkumises peab kaebaja jõudma selgusele nõude esitamise tähtaja jooksul.
10. Kuivõrd FT oli Tallinna Vanglasse paigutatud kuni 12.04.2011 ning seejärel uuesti alates 09.08.2011 (tl 44-48), ei saanud ligi nelja kuu pikkust vahemikku arvestades olla tegemist jätkuva toiminguga ning kuivõrd taotleja ei olnud konkreetset perioodi ise määratlenud ega taotlenud kahjunõude esitamise tähtaja ennistamist, tõlgendas vangla õiguspäraselt FT 30.06.2014 kahju hüvitamise taotlust selliselt, et isik soovib kahju hüvitamist viimasesse kolme aastasse jäävate kinnipidamisperioodide eest ehk seoses nende ajavahemikega, mille puhul oli kahjunõue tähtaegne.
3-14-52473 4(4) 11. Halduskohus on jätnud käesoleval juhul tähelepanuta, et kuivõrd FT on kinnipeetav, siis näeb vangistusseaduse § 11 lg 8 esitatud kahjunõude osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude. Olukorras, kus Tallinna Vangla ei ole võtnud seisukohta 09.08.2011 eelnevat perioodi puudutava kahju hüvitamise nõude osas, ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda läbituks. Kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse määrusega selle esitajale. Kui HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud (sh kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmine) ilmnevad pärast kaebuse menetlusse võtmist, jätab kohus kaebuse määrusega läbi vaatamata. Menetluse lõpetamisel ning kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel on HKMS § 43 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt erinevad õiguslikud tagajärjed, mistõttu on vahetegu oluline.
12. Eelneva põhjal jääb FT määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 22.01.2015 määruse ja teeb asjas uue määruse, millega jätab FT kaebuse kuni 08.08.2011 (k.a) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/
Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/
Virgo Saarmets