1-14-6960/50 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-6960 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. mai 2015

määrus M.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu M.L-i kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 25. mai 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot, vandeadvokaat Lembit Nirgile määruskaebemenetluses M.L-ile riigi õigusabi osutamise eest.

4. Mõista M.L-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.

5. M.L tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a

EE932200221023778606,

Danske

Bank

AS

Eesti

filiaal

a/a

EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE701700017001577198 ning märkida selgitus: „M.L , 1-14-6960, menetluskulud“.

6. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2015 otsusega tunnistati M.L süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 ja § 384 lg 1 järgi. KarS § 65 lg 2 ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistati isikut 1 aasta 9 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega.

2. Viru Maakohtu 02.03.2015 määrusega vähendati M.L-i liitkaristuse osaks olevat Viru Maakohtu 11.11.2014 otsusega mõistetud karistust 6 kuu ja 2 päeva võrra ning mõisteti uueks liitkaristuseks KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 ja § 69 lg 6 järgi 1 aasta 3 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 09.07.2014 ja lõpp 04.11.2015.

3. Viru Vangla esitas 08.05.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus 4. Viru Maakohtu 25. mai 2015 määrusega jäeti M.L talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4.1. Arvestades kuriteo asjaolusid (M.L omastas enda poolt juhitud ettevõtte varade arvelt suures mahus mootorikütust) ja korduvaid karistusi (kokku seitsmel korral kriminaalkorras

karistatud: varavastaste, isikuvastase, avaliku rahu vastaste ja majandusalase süüteo eest;

väärteokorras karistatud kokku viiel korral), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

4.2. Kohus leidis, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul eesmärki täitnud. M.L-i on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest ja ta on kolmel korral viibinud kriminaalhooldusel. Sellest hoolimata on süüdimõistetu jätkanud süütegude toimepanemist ja rikkunud katseaja nõudeid, sh pannud katseajal toime kuriteo. Seega ei ole usutav, et M.L hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

4.3. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et M.L töötas 09.09.201408.12.2014 majandustöödel koristajana ning töötab alates 06.01.2015 köögitöölise toidujagajana. Samuti

alustas ta 26.03.2015 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. M.L puuduvad vangistuse

jooksul distsiplinaarkaristused. Seega hindas kohus positiivselt isiku head käitumist

kinnipidamisasutuses, mis näitab, et vangla mõjub M.L-ile distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Samas ei ole karistuse eesmärgid saavutatud, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. M.L on edaspidise vangistuse ajal võimalik

läbida juba alustatud sotsiaalprogramm. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses karistuse kandmine.

Määruskaebus 5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M.L-i kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes palub

Viru Maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

5.1. Kaitsja hinnangul sisaldab vangla iseloomustus väga vähe negatiivseid faktoreid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosust on hinnatud 56%, seega mitte kõrgeks, vaid keskmiseks.

M.L väidab, et tema mõtlemine on muutunud ja enam ei suhtle ta kriminaalkorras karistatud või kuritegeliku mõtteviisiga isikutega.

5.2. Määruskaebuse kohaselt ei saa isikule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist

elu seaduskuulekalt. Tingimisi vabastamise küsimuse otsustamisel on oluline M.L-i

osalemine sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja distsiplinaarkaristuste puudumine, mis kinnitavad, et isik on teinud vajalikud järeldused seaduskuuleka elu suunas.

5.3. Kuna M.L on kogu aja vanglas töötanud, siis on ta distsiplineeritud ning tal ei ole probleeme ka vabaduses töökoha nõuete täitmisega. Seega on isikul kindel elukoht, töökoht

ning lähedaste ring, kes aitavad tal kohaneda seadust järgiva ühiskonna nõuetega. Ka saab

süüdimõistetu suhtes kohaldada käitumiskontrolli. Kaitsja usub, et M.L on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 6. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et M.L-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kolleegium nõustub kõigi kaevatavas määruses esitatud seisukohtadega ning vastab määruskaebusele vaid järgmist.

7. Maakohus on kõiki määruskaebuses toodud asjaolusid arvestanud ning põhjendatult leidnud, et need ei too kaasa M.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetut on mitu korda kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude eest. Isik ei ole osanud kasutada talle antud võimalusi kanda karistust vabaduses ning on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja pannud ka katseajal toime uue kuriteo. Kinnipeetav on varasemalt kandnud ka vangistust, kuid kinnipidamisasutuses ei teinud M.L samuti vajalikke järeldusi. Seega on ilmselge, et isik on kriminaalse elustiiliga ega pole leidnud motivatsiooni muuta enda käitumist. Just nimetatud asjaolusid arvestades ei ole M.L-i ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, kuna

ka ringkonnakohtul puudub veendumus, et isik suudab seekord katseaja edukalt läbida.

Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust kuni 56%, mida kolleegium peab vastupidiselt kaitsjale kõrgeks ohuprotsendiks.

8. Samas on M.L-i puhul näha teatavaid positiivseid muutusi. Süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta osaleb sotsiaalprogrammis ja tööhõives. Arvestades M.L-i

minimaalset töökogemust on tööharjumuse omandamine talle väga kasulik. Kinnipeetav väidab ka ise, et tema suhtumises on toimunud muutused. M.L-ile on vabaduses tagatud elukoht ja vanemate toetus, kuid isiku varasem elukäik näitab, et need asjaolud isegi kogumis

käitumiskontrolliga ei mõjuta teda seaduskuulekalt käituma. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et vangistusel on M.L-ile olnud positiivne mõju, kuid tema ennetähtaegne

vabastamine oleks arvestades isiku varasemat elukäiku siiski ennatlik. Kinnipeetaval on võimalik järgnevat karistusaega kasutada otstarbekalt ning lahendada kuritegelikku käitumist põhjustanud probleeme.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 25. mai 2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 10. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 1 tund, mille eest taotleb tasu summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel peab M.L hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaat L. Nirgi kaitsjatasu 48 eurot määruskaebuse koostamise eest.

Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas